/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
2-15-19042/157 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 13.12.2017

Kuigi TsMS § 447 lg 2 esimene lause lubab kohtul igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, võib seda teha siiski üksnes juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu. Otsuse põhjendavas osas arvutusvea ilmnemisel ei saa kohus muuta otsuse resolutsiooni, mis põhines ekslikul arvutusel. Selliselt muudetaks otsuse sisu (vt Riigikohtu 12. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-10, p 16; 29. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-08, p 18). (p 10)


Kui hageja juriidilise isikuna on kassatsioonimenetluses osalenud TsMS § 218 lg 4 esimese lause mõttes isiklikult oma seaduslikuks esindajaks oleva juhatuse liikme kaudu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1; Riigikohtu 18. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14, p 13), siis ei saa hageja seadusliku esindaja kulusid kostjalt välja mõista. (p 13.2)

3-2-1-86-10 PDF Riigikohus 12.01.2011

Vt 29. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-08 p 18. TsMS § 447 lg-s 2 toodud otsuse sisu mõiste ei kattu TsMS §-s 442 toodud otsuse sisu mõistega, vaid on sellest kitsam. TsMS § 447 lg 2 mõttes saab otsuse sisuks pidada kohtuotsuse resolutsioonis kohtu märgitud otsustust, mis ulatuses asjas esitatud nõuded rahuldada. Kui otsuse resolutsioonis ilmneb selles osas vigu, ei saa kohus neid omal algatusel TsMS § 447 lg 2 alusel parandada. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega, mh seetõttu, et TsMS § 447 lg-s 2 ei ole sätestatud ajalist piirangut otsuses vigade parandamiseks. Olukorras, kus kohtuotsuse resolutsioonis on viga, mida ei saa TsMS § 447 lg 2 alusel parandada, on poolel, kelle kahjuks see viga tehti, võimalik esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus (ringkonnakohtus kassatsioonkaebus). Kui kohtule esitatakse sellises olukorras otsuses tehtud vea parandamise taotlus, peab kohus juhtima taotleja tähelepanu sellele, et tal ei ole võimalik taotlusega soovitud eesmärki saavutada, ja apellatsioonkaebuse (kassatsioonkaebuse) esitamise võimalusele.

3-2-1-97-08 PDF Riigikohus 29.10.2008

Kuigi TsMS § 447 lg 2 esimene lause lubab kohtul igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, võib seda teha siiski üksnes juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu. Otsuse põhjendavas osas arvutusvea ilmnemisel ei saa kohus muuta otsuse resolutsiooni, mis põhines ekslikul arvutusel. Selliselt muudetaks otsuse sisu.


Hageja on nõudnud üksnes vajalike kulutuste hüvitamist, kuid ringkonnakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks rahasumma ka kasulike kulutuste hüvitamiseks. Selliselt ületas ringkonnakohus ka nõude piire ja rikkus TsMS § 439 ja § 639 lg-t 1 nende koostoimes.


TsMS § 233 alusel kahju suuruse hindamisel peab kohus otsuses ka põhjendama, miks ei õnnestu täpset hüvitamisele kuuluvat summat kindlaks määrata või miks see on seotud eriliste raskuste või ebamõistlike kuludega.

3-2-1-24-06 PDF Riigikohus 19.04.2006

Kohtuotsuses esineva ilmse ebatäpsuse korral oli protsessiosalisel õigus enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 237 alusel taotleda kohtuotsuse parandamist. Vead parandab kohus määrusega.


Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS-st ei tulenenud, et õigusabikulust tulnuks välja arvestada käibemaks.

1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 174 lg 3 kohaselt piisab käibemaksusumma tõendamiseks avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega saab 1. jaanuarist 2006. a menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule.


Kui pooltevaheline kokkulepe on käsitatav tingimusliku müügilepinguna ja ostja on selles märgitud tingimused täitnud, on ostjal lepingulise valdajana AÕS § 83 lg 1, VÕS § 110 või 111 alusel õigus keelduda asja väljaandmisest müüjale.

3-2-1-68-05 PDF Riigikohus 20.06.2005

TsMS §-de 237 ja 238 alusel saab kohus pärast kohtuotsuse tegemist ise otsust muuta või täiendada. Need sätted on seaduse analoogia alusel kohaldatavad ka kohtumäärusele.


Analoogia alusel TsMS §-dega 237 ja 238 saab kohus pärast kohtumääruse tegemist ise seda muuta või täiendada.

Vastavalt PankrS §-le 168 on PankrS § 158 lg-s 4 nimetatud pankrotimenetluse lõpetamise määrus teatud tingimustel täitedokumendiks. Seetõttu peab määrusest nähtuma summa, mille võlgnik on kohustatud täitemenetluses täitma. Seejuures peaks see summa nähtuma eelkõige lahendi resolutiivosast.


Pankrotimenetluse raugemine on võimalik ka füüsilisest isikust võlgniku suhtes.

3-2-1-16-98 PDF Riigikohus 19.02.1998

Turgu valitseva ettevõtte teenuse hinna määramisel tuleb kaaluda konkurentsi- ja hinnaseaduse sätete rakendamist.


TsKS § 237 lg 2 kohaselt võib kohus otsuses parandada kirja- ja arvutusvead, mis ei mõjuta otsuse sisu.


TsK § 165 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui poolte vahel - vastaval juhul ka nõutavas vormis - on saavutatud kokkulepe kõigis lepingu olulistes punktides.

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json