Kohtulahendite liigitus

Kokku: 22| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-18-170/9 PDF Riigikohtu erikogu 20.04.2018
Määrusena on käsitatavad ka kohtudokumendid, sh kirjad, mis pole küll vormistatud seadusega nõutavas määruse vormis, kuid mis vastavad sisult määrusele (vt RKEK 3.10.2012 määrus asjas nr 3-3-4-2-12, p 7). (p 13)
3-2-1-48-14 PDF Riigikohus 26.05.2014
TsMS § 663 lg 2 teine lause ei ole põhiseadusega vastuolus. Viidatud sättes sisalduv kaebeõiguse piirang ei riiva PS § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõigust ebaproportsionaalselt. Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale on isikule tagatud kaebeõigus esimese astme kohtu määruse peale, st kohtuniku eksimuse välistamiseks on kohtulahendi õigsuse kontroll tagatud. (p 13) TsMS § 667 lg 1 teine lause sätestab ringkonnakohtule kaalutlusõiguse, võimaldades asjaoludest tulenevalt valida määruse tegemiseks kõige mõistlikum ja tõhusam võimalus. Sellise võimaluse kasutamine on õigustatud eelkõige olukorras, kus maakohtu määrus on nõuetekohaselt motiveeritud ja ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Vastasel korral (kui maakohtu põhjendused ei ole piisavad või arusaadavad vms) tuleks ringkonnakohtul eelistada määruse tegemist tavapärasel viisil (määrus koos kirjeldava ja põhjendava osaga). (p 14)
3-2-1-61-13 PDF Riigikohus 12.06.2013
Kohus peab kontrollima pankrotiavaldusele esitatud võlgniku vastuväidete põhjendatust ka siis, kui võlgnik on esitanud nõude vaidlustamiseks hagi ja kohus on võtnud selle menetlusse (vt Riigikohtu 10. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-07, p 12. (p 14) Pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Lisaks PankrS § 31 lg-tes 5 ja 6 nimetatule tuleb pankrotimääruses märkida mh kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. (p 15)
3-2-1-145-11 PDF Riigikohus 17.01.2012
Kohtu kiri, millega lahendatakse menetlusosalise taotlus, on käsitatav määrusena TsMS § 463 lg 1 järgi.
3-2-1-81-11 PDF Riigikohus 21.12.2011
Juhul, kui kohus määrab mõne teise määrusega samas menetlusdokumendis tsiviilasja hinna, siis peab otsustus tsiviilasja hinna määramise kohta olema kajastatud ka kohtumääruse resolutsioonis. Sellisel juhul on üheselt mõistetav, et kohus on määranud tsiviilasja hinna ning et selle peale on võimalik TsMS § 136 lg-s 5 sätestatud tingimustel esitada määruskaebus. Juhul kui tsiviilasja hinna määramise määrus on edasikaevatav, peab kohus määruses märkima ka määruskaebuse esitamise õiguse.
3-2-1-134-11 PDF Riigikohus 20.12.2011
Kui hageja taotleb hagi täiendamist, peab kohus selle taotluse määrusega rahuldama või jätma rahuldamata. Kohus võib määruse teha TsMS § 464 lg 2 teise lause alusel suuliselt, kandes määruse kohtuistungi protokolli. Määruse tegemine (taotluse kohta seisukoha võtmine) on oluline nii taotleja kui ka vastaspoole jaoks, kes peavad TsMS § 333 lg 2 järgi esitama vastuväite kohtu tegevuse kohta viivituseta. Kui kohus ei võta seisukohta hagi taotluse faktiliste asjaolude täiendamise taotluse kohta, pole selge, milliseid asjaolusid tuleb asjas tõendada, ning mõned hageja alternatiivsed nõuded võivad jääda tähelepanuta. See võib kaasa tuua kohtulahendi tühistamise.
3-2-1-4-11 PDF Riigikohus 04.04.2011
Menetlust lõpetavaks määruseks tuleb pidada määrust, millega asi lahendatakse, st menetlus n-ö suletakse või lõpetatakse (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 10).
3-2-1-95-09 PDF Riigikohus 03.11.2009
Hagita menetluses tehtud määrus, mille peale saab kaebuse esitada, jõustub TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3 järgi siis, kui seaduse järgi ei saa selle peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 478 lg-s 4 nähakse küll ette, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seevastu 1. jaanuarist 2009.a kehtiva TsMS § 550 lg 3 järgi kuulub hagita perekonnaasjas tehtud määrus täitmisele alates jõustumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teisiti sätestavaid norme suhtluskorra määramise kohta tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei leidu.
3-2-1-135-08 PDF Riigikohus 05.01.2009
3-2-1-119-08 PDF Riigikohus 15.12.2008
3-2-1-61-07 PDF Riigikohus 15.06.2007
Seadusest ei tulene nõuet, et kohtunikuabi või kohtunik peaks määruskaebuse rahuldamata jätmist TsMS § 663 lg-tes 6 ja 7 nimetatud juhtudel eraldi põhjendama. Piisav on lühike TsMS § 465 lg 1 nõuetele vastav määrus kaebuse edasisaatmise kohta, mis võib olla vormistatud ka nt pealdisena määruskaebusel või viitega toimikus.
3-2-1-39-07 PDF Riigikohus 25.05.2007
Menetlust lõpetava määrusena tuleb TsMS § 661 lg 2 tähenduses mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse, ning menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses.
3-2-1-147-06 PDF Riigikohus 14.02.2007
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-79-06.
3-2-1-97-06 PDF Riigikohus 08.11.2006
Määruskaebuse esitamine teise isiku esindajana on menetlustoiming, mitte tõestamistoiming ning selle puhul tuleb esindusõiguse hindamisel lähtuda ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku 23. ptk sätetest. Puuduste kõrvaldamise määrus ei lõpeta menetlust hagita asjas, vaid on üksnes n-ö vaheotsustus. Hagimenetluses ei ole puuduste kõrvaldamise määruse peale seaduses määruskaebuse esitamise võimalust ette nähtud. Üldiselt ei ole puuduste kõrvaldamise määruse vaidlustamise võimalust ette nähtud ka hagita menetluses. Erandlik on registriasjades kohalduv TsMS § 599, mille esimese lause kohaselt võib avaldaja esitada määruskaebuse ka kandemääruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise määruse peale esitatud määruskaebuse võib TsMS § 666 lg 1 alusel lahendada ka üks kohtunik.
3-2-1-79-06 PDF Riigikohus 03.10.2006
"Menetlust lõpetava" määrusena tuleb TsMS § 661 lg 2 tähenduses mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse, mh registriasjades kandeavalduste lahendamise määrusi, mille peale on esitatud määruskaebus. "Menetlust lõpetavat" määrust ei tule mõista kitsalt "menetluse lõpetamise" määrusena TsMS § 428 tähenduses.
3-2-1-167-05 PDF Riigikohus 30.01.2006
Alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 698 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus Riigikohtule ning sellest tulenevalt kontrollib määruskaebuse vormi- ning sisunõudeid Riigikohus.
3-2-1-45-05 PDF Riigikohus 19.05.2005
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-158-04.
3-2-1-158-04 PDF Riigikohus 12.01.2005
Erikaebus, mille isik esitab kohtumääruse peale, mille peale edasikaebeõigust tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe, tuleb TsMS § 331 lg-st 1 lähtuvalt jätta määrusega läbi vaatamata.
3-2-1-49-03 PDF Riigikohus 13.05.2003
TsMS § 211 lg 1 kohaselt on kohtumäärus kohtulahend, millega asja sisuliselt ei otsustata. Vaidlusalusel juhul on kaevatavaks kohtulahendiks nimelt kohtulahend, millega asja sisuliselt ei lahendatud, vaid määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Seega oleks kohus pidanud määrusele esitatud vastulause lahendama määrusega.
3-2-1-71-99 PDF Riigikohus 22.06.1999
Kohus rikkus TsMS § 211 lg 1 sätestatut, mille kohaselt on kohtumäärus kohtulahend, millega asja sisuliselt ei otsustata. Maakohtu menetluse lõpetamise määruses on tehtud sisuline otsustus kannatanu süü kohta liiklusõnnetuses. Selle üle saab otsustada vaid kõiki tõendeid hinnates ja vaidlust kohtuotsusega lahendades.

Kokku: 22| Näitan: 1 - 20