Kohtulahendite liigitus

Kokku: 57| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
2-13-6457/143 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 14.06.2019
Hageja nõue (TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes) on algusest peale esitatud raha väljamõistmiseks. Isegi kui kohus oleks kohtulahendi põhjendamiseks kasutanud väiteid, mida hageja ei esitanud, siis ei kujutaks see endast haginõude piiride ületamist. (p 34)
2-17-14496/66 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 12.06.2019
Olukorras, kus poolte õigussuhte olemasolu või puudumine sõltub sellest, kas hagejal on õigussuhe isikuga, kes ei ole vaidluses menetlusosaliseks, saab hageja kostja vastu esitatud tuvastushagis tugineda sellele, et tal on menetlusvälise isikuga kehtiv leping. Võrguteenuse osutamise lepingu kehtivuse hindamine müügilepingu kehtivuse alussuhtena ei eelda seda, et hageja oleks esitanud hagi ka võrgulepingu pooleks oleva isiku vastu. Võrguteenuse osutamise lepingu kehtivust müügilepingu kehtivuse eeldusena saab hinnata ka siis, kui võrguteenuse osutaja ei ole menetlusosaline. (p-d 12 ja 14)
2-16-708/54 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 21.11.2018
TsMS § 439 kohaselt ei saa kohus otsuse resolutsiooni formuleerides väljuda hageja esitatud nõudest (vt ka nt Riigikohtu 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710/105, p 15.1). (p 20)
2-16-15236/59 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 03.10.2018
Menetlusse võtmata jäetud dokumenti (vastuhagi) ei saa asja lahendamisel arvestada. (p 19.1)
2-17-2615/43 PDF Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium 06.04.2018
Maakohtu menetluses ei esitanud pooled nõuet tahteavalduste kohtuotsusega asendamiseks ning seega on maakohus ületanud nõude piire ja teinud otsuse nõuete kohta, mida ei ole pooled esitanud (TsMS § 439). Kui maakohus leidis, et kinnistusraamatu kande tegemine eeldab poolte tahteavaldusi, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, oleks maakohus pidanud selgitama pooltele kehtivat seadust ja õiguslikku olukorda ning andma võimaluse nõuet täiendada (p 7)
2-14-21710/105 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 31.01.2018
TsMS § 439 kohaselt ei saa kohus otsuse resolutsiooni formuleerides väljuda hageja esitatud nõudest (vt ka nt Riigikohtu 28. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 31 10, p 14). (p 15.1)
3-2-1-156-14 PDF Riigikohus 17.02.2015
Kohus arvestab hagis või vastuhagis märgitud nõude suurusega. Kohus ei saa lähtuda tõendis märgitud nõude suurusest, kui seda ei ole hagis või vastuhagis muudetud. (p 12)
3-2-1-96-11 PDF Riigikohus 17.11.2011
3-2-1-31-10 PDF Riigikohus 28.04.2010
Kohus on hagi lahendades TsMS § 439 järgi seotud hageja esitatud nõude piiridega ega või teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Seega ei saa kohus resolutsiooni formuleerides väljuda hageja esitatud nõudest.
3-2-1-120-08 PDF Riigikohus 14.01.2009
Kohus on hagimenetluses üldjuhul seotud menetlusosaliste esitatud materiaalõigusel põhinevate nõuetega ega saa teha otsust osas, milles ei ole nõuet või kaebust esitatud.
3-2-1-97-08 PDF Riigikohus 29.10.2008
Hageja on nõudnud üksnes vajalike kulutuste hüvitamist, kuid ringkonnakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks rahasumma ka kasulike kulutuste hüvitamiseks. Selliselt ületas ringkonnakohus ka nõude piire ja rikkus TsMS § 439 ja § 639 lg-t 1 nende koostoimes.
3-2-1-11-08 PDF Riigikohus 27.03.2008
Kohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Nõude kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud.
3-2-1-63-06 PDF Riigikohus 22.06.2006
Kohus ei ole seotud kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Kohus kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud.
3-2-1-161-05 PDF Riigikohus 31.05.2006
Kui hagiavavalduses ei ole märgitud, kuidas ebaõiged andmete ümber lükata ega meediakanalit, mille vahendusel isik peaks andmed ümber lükkama, siis kohus ei võinud tulenevalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 229 lg-s 1 sätestatust ületada haginõude piire, kui kohustas kostjat ebaõigeid andmed teatud viisil ümber lükkama.
3-2-1-39-06 PDF Riigikohus 24.05.2006
Kohus on hageja poolt nõutava pärandiosa suuruse küsimuses seotud hageja nõudega.
3-2-1-4-06 PDF Riigikohus 30.03.2006
Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 228 järgi annab kohus ise asjas tuvastatud asjaoludele õigusliku hinnangu ega ole seotud kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab.
3-2-1-143-05 PDF Riigikohus 22.12.2005
3-2-1-134-05 PDF Riigikohus 05.12.2005
Vastavalt TsMS §-le 228 ei ole hagiavalduse õigusliku põhjenduse muutmine kohtule siduv ning kohus rajab otsuse poolte esitatud asjaoludele, andes asjas tuvastatud asjaoludele ise õigusliku hinnangu. Vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-14-97 ja nr 3-2-1-43-98 ja nr 3-2-1-51-02 ja nr 3-2-1-33-03
3-2-1-104-05 PDF Riigikohus 25.10.2005
Kohtul ei ole õigust otsustada kaasomandis oleva asja jagamist muul viisil, kui hageja on seda taotlenud. Kui selget nõuet kaasomandi jagamise osas ei ole esitatud, peavad kohtud TsMS § 154 lg 1 ja § 149 lg 4 alusel andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja selgitama, et hagis tuleb näidata soovitav kaasomandi lõpetamise viis ja et lõpetamise viisid võib esitada ka alternatiivsena.
3-2-1-70-05 PDF Riigikohus 23.09.2005
Otsuse tegemisel saab kohus aluseks võtta vaid neid asjaolusid, mida pool on oma nõude või vastuväite alusena menetlusse toonud.

Kokku: 57| Näitan: 1 - 20