/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-18-17 PDF Riigikohus 27.03.2017
TsMS § 163 lg 1 võimaldab jätta menetluskulud poolte endi kanda, aga sellist otsustust tuleb kohtul põhjendada. (p 16) Kohtul tuleks mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel valides muuhulgas arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga. Hagi rahuldamise proportsioon ei pruugi olla siiski määrav, kuivõrd arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid. Kohus võib TsMS § 163 lg 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral TsMS § 163 lg‑s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust üksnes juhul, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. TsMS § 163 lg‑te 1 ja 2 kohaldamisel tuleb kohtul lõppastmes tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. (p 17) Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust jaotada menetluskulusid poolte vahel kaebuse rahuldamise ulatusest lähtudes. Ka sellisel juhul tuleb lähtuda TsMS §‑st 163 (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 16). Seetõttu ei mõjuta menetluskulude jaotust otseselt ka see, kumma poole kasuks kaebemenetluses kaebus lahendati. (p 18)
Kui kohus jätab kohtulahendi resolutsioonis märkimata menetluskulude jaotuse, siis on menetlusosalisel kiirem ja ökonoomsem taotleda täiendava otsuse tegemist. Täiendava otsuse taotlemata jätmine ei välista siiski menetlusosalise õigust tugineda menetluskulude jaotuse puudumisele kohtulahendi peale esitatud kaebuses. Küll aga võib kohus hiljem menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada, kas menetlusosaline oleks võinud oma eesmärgi saavutada ka täiendava otsusega. (p 21)
3-2-1-109-13 PDF Riigikohus 21.10.2013
Kui täiendav otsus tehakse apellatsioonitähtaja jooksul, hakkab TsMS § 632 lg 3 järgi apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgu tehtud otsuse suhtes uuesti. Eelnev reguleerib üksnes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega olukorras, kus kohus teeb täiendava otsuse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul. Kui täiendava otsuse tegemise taotlus jäetakse maakohtu määrusega rahuldamata, on see määrus iseseisvalt vaidlustatav ja ei mõjuta otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. ( p 13)
Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse täiendav otsus, siis hakkab TsMS § 632 lg 3 järgi apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgu tehtud otsuse suhtes uuesti. Eelnev reguleerib üksnes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega olukorras, kus kohus teeb täiendava otsuse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul. Kui täiendava otsuse tegemise taotlus jäetakse maakohtu määrusega rahuldamata, on see määrus iseseisvalt vaidlustatav ja ei mõjuta otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. ( p 13)
3-2-1-115-11 PDF Riigikohus 23.11.2011
TsMS § 448 lg-st 5 järeldub, et täiendav otsus ja täiendatav otsus on käsitatavad ühtse tervikuna. Kui ringkonnakohus tühistas hageja apellatsioonkaebuse alusel täiendava otsuse, on tühistatud ka täiendatav otsus. Põhjendusteta ja põhjendustega otsus on sisuliselt sama otsus ja kaebemenetlus ei saa neid lahutada.
Kui ringkonnakohus on teinud lihtmenetluse asjas diskretsiooniotsuse kaebuse menetlusse võtmise kohta, tuleb see sisuliselt lahendata, st ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud.
KOS § 21 lg 1 kehtestab valitsejale korteriomanike nimel tegutsemise õiguse, kuid ei välista võimalust sõlmida lepingud oma nimel.
3-2-1-22-08 PDF Riigikohus 08.04.2008
Kui jätta täiendav otsus tühistamata, võiks kassatsioonkaebuse rahuldamisel tekkida olukord, kus asi ise tuleks uuesti läbi vaadata, kuid menetluskulude jaotus sellest ei sõltuks. Menetluskulude jaotuse määramine on aga asja lahendamisega kaasnev kohtu kohustus.
Tsiviilasjas, milles otsustatakse osanike koosoleku otsuse tühisuse üle, on õigus iseseisva nõudeta kolmanda isikuna osaleda kõikidel osanikel, kuna tehtav otsus puudutab kõiki osanikke.
Äriseadustiku § 172 lg 2 ja § 178 lg 1 (enne 01.01.2006 kehtinud redaktsioonide) koostoimes võib koosoleku osanike koosoleku kokkukutsumise teates ebaselgelt näidatud või näitamata jäetud otsuse vastuvõtmise korral tekkida olukord, mil (koosolekult puudunud) osanik ei tea koosolekul tehtud otsusest ning laseb seetõttu mööda otsuse vaidlustamise tähtaja. Kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse. Praegu kehtiv ÄS § 1721 sätestab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjena üldjuhul samuti tühisuse. ÄS § 178 lg-s 1 sätestatud kolmekuuline aegumistähtaeg on kohaldatav neil juhtudel, mil koosoleku teates olid selgelt näidatud kõik koosolekul otsustamisele tulevad küsimused ning koosolekult puudunud osanik oskas tehtavate otsustega seetõttu arvestada. Kui juriidilise isiku organi tühise otsuse alusel on tehtud kanne juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse, võis juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise hagi kohtule esitada kuue kuu jooksul registrikande avaldamisest arvates (enne 01.01.2006 kehtinud TsÜS § 38 lg 3 kohaselt). Kehtiva õiguse kohaselt on nimetatud tähtaega pikendatud kahe aastani (ÄS § 1771 lg 3) ja tühisusele tuginemise tähtaeg hakkab kulgema kande tegemisest. Kui juriidilise isiku organi tühise otsuse alusel ei ole tehtud kannet registrisse, võib otsuse tühisusele tugineda reeglina piiramatult, sest õigusaktides ei ole piiravaid tähtaegasid kehtestatud.
Äriseadustiku § 172 lg 2 ja § 178 lg 1 (enne 01.01.2006 kehtinud redaktsioonide) koostoimes võib koosoleku osanike koosoleku kokkukutsumise teates ebaselgelt näidatud või näitamata jäetud otsuse vastuvõtmise korral tekkida olukord, mil (koosolekult puudunud) osanik ei tea koosolekul tehtud otsusest ning laseb seetõttu mööda otsuse vaidlustamise tähtaja. Kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse. Praegu kehtiv ÄS § 1721 sätestab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjena üldjuhul samuti tühisuse. ÄS § 178 lg-s 1 sätestatud kolmekuuline aegumistähtaeg on kohaldatav neil juhtudel, mil koosoleku teates olid selgelt näidatud kõik koosolekul otsustamisele tulevad küsimused ning koosolekult puudunud osanik oskas tehtavate otsustega seetõttu arvestada. Kui juriidilise isiku organi tühise otsuse alusel on tehtud kanne juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse, võis juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise hagi kohtule esitada kuue kuu jooksul registrikande avaldamisest arvates (enne 01.01.2006 kehtinud TsÜS § 38 lg 3 kohaselt). Kehtiva õiguse kohaselt on nimetatud tähtaega pikendatud kahe aastani (ÄS § 1771 lg 3) ja tühisusele tuginemise tähtaeg hakkab kulgema kande tegemisest. Kui juriidilise isiku organi tühise otsuse alusel ei ole tehtud kannet registrisse, võib otsuse tühisusele tugineda reeglina piiramatult, sest õigusaktides ei ole piiravaid tähtaegasid kehtestatud. ÄS § 171 lg 6 esimese lause kohaselt, kui osanike koosolekul ei ole esindatud ÄS § 170 lg-s 2 nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Nimetatud ühenädalane tähtaeg ei ole uue koosoleku toimumise hiliseim tähtaeg, vaid tähtaeg juhatusele uue koosoleku kokkukutsumiseks. Koosolek ise võib toimuda ajaliselt hiljem. Sätte osa "kuid mitte varem kui kahe päeva pärast" tuleb aga koostoimes ÄS § 172 lg-ga 2 (koosolekust tuleb osanikele teatada ette vähemalt üks nädal) mõista nii, et uus koosolek ei saa toimuda enne ühe nädala ja kahe päeva möödumist esimesest koosolekust. Kui äriühingus häälteenamust omavad osanikud annavad juhatusele teada, et nad ei saa uuel koosolekul osaleda, võib sellest teatest hoolimata koosoleku kokkukutsumine olla vastuolus hea usu põhimõttega.
3-2-1-144-04 PDF Riigikohus 14.12.2004
TsMS § 231 lg 5 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, kuidas kohus jaotab kohtukulud, sh õigusabikulud.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-132-03.
3-2-1-96-04 PDF Riigikohus 28.09.2004
Kohtu poolt jaotamata menetluskulude väljamõistmiseks saab protsessiosaline taotleda täiendava otsuse tegemist TsMS § 238 lg 1 p 3 alusel. Selle avalduse võib esitada või kohus omal algatusel täiendava otsuse teha kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Vaidlus kulutuste üle ei vabasta ostueesõigust teostada soovivat isikut kohustusest tasuda ostuhind, mille suurust ei ole vaidlustatud.
Eelkõige vajab kohtuotsuse resolutsioon selgitamist, kui see võib tekitada vaidlusi otsuse täitmise korra üle. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrused nr 3-2-1-15-98 ja nr 3-2-1-65-04.
3-2-1-132-03 PDF Riigikohus 05.11.2003
TsMS § 238 lg 1 p 3 kohaselt võib asja otsustanud kohus teha protsessiosalise taotlusel või omal algatusel täiendava otsuse, kui kohus ei ole vaatamata poole taotlusele lahendanud kohtukulude jaotamist. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt peavad TsMS § 238 lg 1 ja 2 silmas võimalust, et otsuse teinud kohus ise saaks teha täiendava otsuse. See ei välista poolte õigust vaidlustada apellatsioonkaebuses või kassatsioonkaebuses eelmise astme kohtu otsust seetõttu, et kohus on jätnud kohtukulud jaotamata.
Jättes üheselt ja selgelt otsustamata, kas linnakohtu otsus kostjalt välja mõistetud riigilõivu osas tuleb jätta muutmata, rikkus ringkonnakohus TsMS § 231 lg 5 ja § 60 lg 1.
Ringkonnakohus oleks pidanud võtma otsuses seisukoha vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu väljamõistmise kohta. Samuti oleks ringkonnakohus pidanud üheselt ja selgelt otsustama, kas linnakohtu otsus kostjalt välja mõistetud riigilõivu osas tuleb jätta muutmata.
3-2-1-143-02 PDF Riigikohus 20.11.2002
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 238 lg-te 2 ja 3 sätteid, tehes täiendava otsuse pärast seaduses sätestatud tähtaega esitatud avalduse alusel ning kohtuistungit pidamata. Need on olulised rikkumised.
AÕS §-de 264, 265, 269 ja 271 tulenevalt ei pidanud ostja andma ostetud asja ostueesõiguse kasutajale välja enne, kui talle on tasutud ostuhind. Ostuhind tuleb tasuda hiljemalt selleks ajaks, mil ostueesõiguse kasutaja nõuab asja endale üleandmist. Vajalike kulutuste tasumise nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna vahendusteenuseid ei saa selles asjas pidada vajalikeks arvestades, et kostja ise tegeles samas valdkonnas vahendustegevusega ja konsultatsioonide andmisega.

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json