https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 537| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
2-21-18280/112 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 01.04.2026

Kui ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise aja seisuga (PKS § 37 lg 11), siis ühisvarasse kuuluvate esemete väärtust tuleb kohtul arvestada ühisvara jagamise aja seisuga (RKTKo nr 2-15-9288/60, p 27). (p 14)


Kui osakapitali suurendamisel osanike ring ei muutu, siis toimub kapitali suurendamine osade nimiväärtuste suurendamisega ja osalus, mille osanik täiendavalt omandab, liidetakse osanikule juba kuuluva osaga, sest igal osanikul võib olla vaid üks samast liigist osa (ÄS § 148 lg 4). Kui kostja on kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides, võib tal perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 2 järgi olla hageja vastu nõue hüvitada ühisvara arvel ühisvara huvides kasutatud lahusvara väärtus. (p 16)


Ühisosanikud saavad ÄS § 165 lg 1 järgi osanike otsuseid teha vaid ühiselt ning selleks, et otsuse saaks lugeda vastuvõetuks, peavad otsuse poolt hääletama mõlemad ühisosanikud. See põhimõte ei kehtiks ÄS § 165 lg 1 teise lause järgi vaid juhul, kui osaühingule ei oleks osa ühisest kuuluvusest teatatud (vt ka RKTKo nr 3-2-1-74-08, p 16; 3-2-1-99-08, p 15). Kui äriühingu osa kuulub (endiste) abikaasade ühisvara hulka ja osaühing teab sellest, siis on mõlemad (endised) abikaasad osaühingu suhtes osa ühised omajad sõltumata sellest, millised andmed kajastuvad osanike nimekirjas (vt ka RKTKo nr 3-2-1-65-08, p 29; 3-2-1-74-08, p 16). (p 20)


ÄS § 144 lg 1 p 31 ja § 189 lg 1 ning äriregistri seaduse (ÄRS) § 14 lg 1 kohaselt peetakse osanike nimekirja äriregistris ja osanikud kantakse osaühingu registrikaardile. Kui registrikaardile on kantud vaid üks osa ühistest omajatest, on registrikanne vale ja osa ühisel omajal, keda ei ole kantud registris peetavasse osanike nimekirja, on õigus nõuda osaühingult ÄS § 165 lg 1 kolmanda lause ja ÄRS § 50 esimese lause alusel enda sinna kandmist. Osa ühise kuuluvuse äriregistris nähtavaks tegemine annab sellele abikaasale, kes ei ole seni olnud kantud osanike nimekirja, võimaluse takistada registrikannete tegemist nende otsuste alusel, mis on tehtud ilma tema nõusolekuta. ÄS § 182 lg 14 kohaselt on osanike nimekirja ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude tagamiseks võimalik kanda osanike nimekirja ka vastuväide. (p 21)

ÄRS § 50 teine lause näeb ette, et kui registrikande parandamiseks on vajalik ka kolmanda isiku nõusolek, eelkõige kui kande parandamine puudutab ka kolmanda isiku õigusi, võib huvitatud isik nõuda kande parandamise nõusolekut ka kolmandalt isikult. Kuna osa ühise omaja kandmiseks äriregistris peetavasse osanike nimekirja on vajalik osanike nimekirja kantud ühisosaniku nõusolek, on enda nimekirja kandmist taotleval ühisosanikul juhul, kui osanike nimekirja kantud osa ühine omaja keeldub nõusolekut andmast, õigus esitada lisaks osaühingu vastu esitatavale nõudele ka nõue nimekirja kantud ühisosaniku vastu, paludes kohustada teda seda nõusolekut andma. Sellist hagi rahuldav kohtuotsus asendab TsÜS § 68 lg 5 järgi osanike nimekirja kantud ühisosaniku nõusolekut. Niisuguse hagi tagamiseks võimalik seada keelde ka osaühingule või osanike nimekirjas olevale ühisosanikule, sest sellisel juhul on hagi eseme ja taotletavate abinõude vahel kohane seos. (p 22)

Registrikaardi parandamise nõude ja selleks vajaliku kolmanda isiku nõusoleku saamise nõude esitamist ei piira PKS § 29 lg 1 esimeses lauses sätestatu, mille kohaselt võivad abikaasad ühisvara ühise valitsemise korral varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt, sest abikaasa, kes esitas nõude enda kandmiseks osanike nimekirja ehk nõude äriregistris olevate andmete parandamiseks, ei pea ühisvaraga seotud õigusvaidlust PKS § 29 lg 1 esimese lause mõttes. Oma olemuselt on sellises olukorras tegu ühisosanikest endiste abikaasade vahelise õigusvaidlusega, mida üks abikaasa peab saama pidada teise abikaasa nõusolekuta. Samuti ei takista selle nõude esitamist ÄS § 165 lg 1, mille kohaselt võivad osa ühised omajad teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt, kuna enda osanike nimekirja kandmist taotlev abikaasa teostab selles olukorras enda õigust, mitte osaga seotud ühist õigust. (p 23)


Kui osa ühisest kuuluvusest on osaühingule teatatud, saab osa ühiste omajate hääled otsuste vastuvõtmisel lugeda antuks vaid siis, kui nad hääletavad ühtemoodi (vt ka RKTKo nr 3 2 1-65-08, p 28; 3-2-1-74-08, p 16; 3-2-1-99-08, p 15). Seaduse mõtte kohaselt on olukorraga, kus osa ühisest kuuluvusest on osaühingule teatatud (ÄS § 165 lg 1 teine lause), võrdsustatud ka olukord, kus osa kuulub 100% abikaasade ühisvara hulka ja osanikuna on äriregistrisse kantud vaid üks abikaasadest, kes on samal ajal ka ühingu juhatuse liige. Sellisel juhul teab osaühing osa ühisest kuuluvusest ega saa tugineda vastuväitele, et talle ei ole osa ühisest kuuluvusest teatatud. (p 24)

ÄS § 1721 esimene lause näeb ette, et juhul, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolekul õigust otsuseid vastu võtta, v.a kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on sama paragrahvi teise lause kohaselt tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, ei kiida otsust heaks. Kui rikutakse oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, on osanike otsus tühine ka ÄS § 1771 lg 1 järgi. Osanike koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on seejuures mh see, kui ühele osa ühistest omajatest ei ole koosoleku toimumisest teatatud.

Üldreeglina näeb seadus ette, et kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt ja osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osanike koosoleku kokkukutsumise teade ÄS § 172 lg 4 kohaselt saadetuks kõigile osa ühiselt omavatele isikutele ka juhul, kui see on saadetud üksnes neile osanikele, kes on osanikena kantud osanike nimekirja. Kui aga osaühing teab või peab teadma, et kõik isikud, kellele osa kuulub, ei ole osanike nimekirja kantud (ja ühist esindajat ei ole määratud), tuleb teade saata kõigile osanikele. Tühised on ka kirjalikult taasesitatavas vormis tehtud otsused, mille puhul ei ole otsuse tegemisse kaasatud kõik osa ühised omajad. Sama põhimõte tuleneb TsÜS § 38 lg-st 2 (RKTKo nr 3 2-1-74-08, p 15; 3-2-1-99-08, p 14). Kui registripidaja on teinud tühise otsuse alusel kande, siis on selliseid otsuseid võimalik ÄS § 1771 lg 3 järgi vaidlustada seni, kuni kande tegemisest on möödunud kaks aastat. (p 25)


ÄS § 184 lg 5 näeb ette, et ilma nõukoguta osaühingu osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtus. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et see säte annab vähemusosanikule, aga ka patiseisus olevas osaühingus 50% suurust osalust omavale osanikule võimaluse nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu olukorras, kus iseenesest oleks alus kutsuda juhatuse liige osanike otsusega tagasi, kuid osanikud ei saa sellist otsust vastu võtta, kuna neil ei ole tagasikutsumiseks vajalikku häälteenamust (Vt RKTKo nr 2-17-10474/80, p 12; 2-19-13966/21, p 15).

Juhatuse liikme tagasikutsumise nõude võib vaatamata ÄS § 165 lg-s 1 sätestatud piirangule esitada ka üksnes see abikaasa, kes ei ole ühisosanikuna kantud äriregistrisse, kuid kelle ühisosanikuks olemisest äriühing teab või peab teadma. Vastasel korral jääksid tema õigused ühisosanike vahelises suhtes kaitseta. Juhatuse liikme tagasikutsumise hagi eesmärk on kaitsta eelkõige osaühingut mh olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult, kuid mingil põhjusel ei ole teda võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda. Niisuguse nõude esitamisel saab kohus hagi tagamiseks seada piiranguid, mille abil on võimalik takistada olemasoleval juhatuse liikmel teha ühingut kahjustavaid ja samal ajal ka ühisvara väärtust vähendavaid tehinguid. (p 29)


Ühisvara jagamise hagi puhul on protsessuaalne nõue TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes jagada (endiste) abikaasade ühisvara, mitte ühisvara koosseisu kuuluvad üksikud varaesemed, mille jagamist hageja soovib. Eseme kuulumine (endiste) abikaasade ühisvara hulka on ühisvara jagamise nõude lahendamise eeldus (RKTKo nr 2-21-6200/67, p 15; RKTKm nr 2-23-12244/57, p 16). (p 14)


Kohus ei saa hagi tagada vaidlusaluse õigussuhte väliselt. Taotletud hagi tagamise abinõu peab kuuluma hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise alla (RKTKm nr 3-2-1-74-10, p 13; 2-16-17776/39, p 15; 2-21-4820/61, p 14). (p 14)

Hagi tagamisel ei ole üldjuhul lubatud sekkuda kohtuvaidluse suhtes kõrvalise isiku majandustegevusse (vt ka RKTKm nr 3-2-1-167-15, p 7). Seega ei ole ühisvara jagamise menetluses vähemalt üldjuhul lubatud kohaldada selliseid hagi tagamise abinõusid, millega takistatakse kostjaks mitte oleva äriühingu tegevust, olgugi et selle äriühingu osalus kuulub vaidluse esemeks oleva ühisvara hulka. Menetlusvälise äriühingu tegevust takistada ei ole seejuures lubatud olenemata sellest, kas häirituks osutub igapäevane majandustegevus või sellest väljuvad suuremad ümberkorraldused. Äriühing on seaduse alusel loodud iseseisev õigussubjekt TsÜS § 24 ja § 26 lg 2 ning ÄS § 2 lg-d 1 ja 2) ja ta peab vähemalt üldjuhul saama oma osanike ja juhatuse kaudu vabalt tegutseda. (p 15)

Tulenevalt TsMS § 5 lg-st 1 on kohus tagamisabinõude rakendamisel üldjuhul tõepoolest seotud hagi tagamise avaldusega ja peab kaaluma üksnes hageja taotluses nimetatud tagamisabinõude vajalikkust ja sobivust. Kohtul on võimalik hageja taotletud ja iseenesest põhjendatud tagamisabinõu selle eesmärki arvestades täpsustada. Riigikohus on varasemas praktikas pidanud ka võimalikuks rakendada taotletava abinõu asemel teist, kui see on mõlema poole huvides (RKTKm nr 3-2-1-10-10, p 12; 3 2 1 73-12, p 10). (p 32)

2-24-1408/38 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 11.02.2026

Hagi alus on hageja esitatud asjaolud elulise sündmuse kohta (faktikogum), mille tuvastamisega hageja seob oma nõude. Hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude väljatoomine on hageja ülesanne ning kostja esitatud seisukohad ja vastuväited ei saa hagi alust muuta ega täiendada. (p 12)


Vt RKTKm nr 2-22-139256/27, p 14.1; RKTKo nr 2-19-5601/61, p 16.2. (p 13)

Tõendamaks, et kostja tunnistas kohustusi hageja vastu konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus. Poolte ühise tahte väljaselgitamisel ei ole määrav võlatunnistuse pealkiri või nimetus ega ka see, kas võlatunnistuses on mainitud võlatunnistuse aluseks olevaid pooltevahelisi võlasuhteid. Üldjuhul eeldab poolte iseseisva kohustuse loomise tahte tõendamine selle väljatoomist, millised olid pooltevahelised suhted enne väidetava võlatunnistuse sõlmimist. Eelduslikult ei sõlmi võlgnik ilma varasemate pooltevaheliste suheteta võlausaldajaga lepingut, millega kohustub võtma võlausaldaja ees abstraktse kohustuse. Kui hageja sõltumata põhjusest ei too kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada poolte tahet luua iseseisev kohustus, saab eeldada, et võlatunnistus on deklaratiivne. (p 14)

Konstitutiivne võlatunnistus on iseseisev hagi alus ja erineb sellest, kui hageja tugineks hagi alusena mõnele lepingule, mis eksisteeris poolte vahel enne väidetava võlatunnistuse sõlmimist. (p 16)

Kui hageja soovib hagi alusena tugineda üksnes võlatunnistusele, peab ta tõendama, et see on konstitutiivne. Selleks peab hageja üldjuhul tooma hagis välja kõik elulised asjaolud, mis viisid väidetava võlatunnistuse sõlmimiseni. Kui hageja väitel on ta sõlminud kostjaga konstitutiivse võlatunnistuse ja ta suudab tõendada kostja tahet sõlmida selline võlatunnistus, siis on kohtul võimalik hageja nõue rahuldada üksnes konstitutiivse võlatunnistuse alusel, hindamata eraldi alusvõlasuhte kehtivust. Kui hageja ei tõenda kostja tahet luua iseseisev kohustus, on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. (p 18)

Olukorras, kus hageja on tuginenud varasemas menetluses konstitutiivsele võlatunnistusele, kuid ei ole esitanud asjaolusid, mis võimaldanuks kohtul hinnata, millist liiki võlatunnistusega on tegemist, on hagejal võimalik uues (hilisemas) menetluses esitatavas nõudes tugineda hagi alusena sama võlatunnistuse andmise aluseks olnud suhtele. (p 21)


Vt RKTKm nr 2-22-139256/27, p 14. (p 13)

Vt RKTKm nr 2-22-139256/27, p 14.2. (p 15)


Kui võlatunnistus on sõlmitud tüüptingimustel, siis tuleb seda VÕS § 39 lg 1 järgi tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. (p 14)


Vt RKTKm nr 2-22-139256/27, p 14. (p 14)

2-22-5675/87 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 03.12.2025

Kui esialgne võlausaldaja loovutab nõude, astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). Seega saab nõuet edaspidi käsutada (sh edasi loovutada) üksnes uus võlausaldaja. (p 11)


VÕS § 170 kaitseb võlgniku heausksust üksnes juhul, kui loovutamisest on teatanud või loovutamisdokumendi on väljastanud tegelik võlausaldaja. VÕS § 170 alusel võtab võlausaldaja riski, et võlgnikule nõude loovutamisest teatades ei saa ta enam nõuda võlgnikult nõude täitmist, isegi kui loovutus ei olnud kehtiv. Kui võlausaldajaks mitteolev isik teatab võlgnikule nõude loovutamisest või väljastab loovutamisdokumendi, siis VÕS § 170 ei kohaldu, mistõttu sellises olukorras ei saa lugeda loovutust võlgniku suhtes toimunuks. (p 12)


VÕS § 169 kohaldub ka olukorras, kus algne võlausaldaja on sama nõuet loovutanud mitu korda. See tähendab, et võlgnik saab kohustuse kehtivalt täita isikule, kellele nõude loovutamisest on esialgne võlausaldaja võlgnikku teavitanud. Sel juhul saab VÕS § 169 lg 1 mõttes nõude loovutanud (st algse) võlausaldajaga võrdsustada isiku, kellele nõude loovutamisest algne, kuid mitte enam tegelik võlausaldaja võlgnikku teavitas. Seda ka siis, kui nõude varasema kehtiva loovutuse tõttu ei ole VÕS § 164 lg-st 3 tulenevalt nõue tegelikult teates märgitud isikule üle läinud. Kohase täitmise eelduseks on asjaolu, et võlgnik ei teadnud ega pidanudki teadma, et nõue ei ole teates märgitud isikule üle läinud, sh põhjusel, et esialgne võlausaldaja oli nõude varem edasi loovutanud. Kui võlgnik teadis või pidi nõude suhtes kokkuleppe sõlmimise ajal teadma, kes on tegelik võlausaldaja, siis ei ole täitmine kohane ega nõude suhtes tehtud tehing või muu toiming VÕS § 169 lg 2 mõttes kehtiv. (p 13)


Maakohtu otsuse tühistamisel ja vastupidise otsuse tegemisel oli ringkonnakohtul TsMS § 654 lg 5 teisest lausest tulenevalt kohustus võtta seisukoht mitte üksnes poolte apellatsioonimenetluses esitatud väidete kohta, vaid ka kõigi poolte maakohtu menetluses esitatud väidete kohta. Sealjuures ei saa ringkonnakohus lähtuda pelgalt istungil öeldust, kui menetlusosaline viitab istungil menetlusdokumendile vale kuupäevaga. (p 17)


TsMS § 376 lg 1 piirab hagi muutmise võimalusi eelkõige menetlusökonoomia kaalutlustel, et vältida olukorda, kus hagi muutmine takistab või venitab asja menetlust. Seega ei saa üldjuhul olukorras, kus maakohus teeb muudetud hagi kohta otsuse, edasikaebemenetluses pelgalt hagi lubamatu muutmine olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks, kuivõrd see tingiks menetluse venimise. (p 21)

2-22-7750/42 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 06.08.2025

VÕS § 626 lg 1 alusel eseme (sh dokumendi) väljaandmist nõudev hageja peab lisaks käsundussuhte (juhatuse liikme ametisuhte) olemasolule tõendama nii eseme (dokumendi) olemasolu kui ka asjaolu, et ese (dokument) on käsundi täitmise käigus sattunud käsundisaajast (juhatuse liikmest) kostja valdusesse. Käsundisaajast (juhatuse liikmest) kostja peab nõudest vabanemiseks tõendama, et ese (dokument) ei ole enam tema valduses nt põhjusel, et ta on eseme (dokumendi) edasi andnud kolmandale isikule või et eset (dokumenti) enam ei eksisteeri, kuna see on hävinud. (p 10)

Juriidilisel isikul on VÕS § 624 lg 1 järgi õigus nõuda juhatuse liikmelt ka teavet käsundi täitmise kohta, mis hõlmab nii tegevusi, mille kohta on koostatud dokumendid, kui ka selliseid toiminguid, mille kohta ei ole dokumente koostatud. (p 10)

Vt RKTKo nr, 2-16-1988/38, p 19. (p 10)

Vt RKTKo nr 2-20-9760/94, p 19. (p 10)


TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Seetõttu peab selliselt olema sõnastatud ka haginõue. (p 11)


Eelkõige mitterahalise nõude puhul on vaja silmas pidada, et kui kostja ei täida kohtuotsust vabatahtlikult, peab selle täitmine olema kohtutäituri jaoks võimalik. Kohtul tuleb vältida sellise otsuse tegemist, mille (täielik) täitmine sõltub üksnes kostja suvast. (p 12)

2-23-12378/47 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 25.06.2025

TsK § 551 lg te 1–3 järgi pidi pärija pärandi omandamiseks selle vastu võtma kuue kuu jooksul pärandi avanemisest. Võimalik oli võtta pärand vastu ka seda faktiliselt valitsema või valdama asudes. TsK § 551 lg-te 2 ja 3 järgi loetakse, et pärija on kogu pärandvara vastu võtnud, kui ta on asunud valitsema või valdama mõnda pärandvarasse kuulunud asja (kehalist eset). Seejuures ei ole oluline selle pärandavara osa suurus, mida pärija asus valdama (RKTKo nr 3-2-1-141-03, p-d 7 ja 20; 3-2-1-130-05, p 11). (p 12)


Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse korteriomandile kinnisomandi kohta sätestatut. Kinnisomandi tehinguliseks üleandmiseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 alusel vajalik kolme eelduse täitmine: (1) sõlmitud on notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping), (2) kinnisasja võõrandanud isikul on käsutusõigus, (3) õigusmuudatus on kantud kinnistusraamatusse (RKTKo nr 3-2-1-127- 13, p 20; 3-2-1-18-14, p 26). (p 14)


Asjade käsutamisel tuleb arvestada ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõttega, mille kohaselt tuleb iga ese üle anda eraldi käsutustehinguga. Eelnevat seisukohta ei väära PärS § 148 lg 1 esimeses lauses sätestatu, mille kohaselt on kaaspärijal õigus käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Nimetatud säte kohaldub vaid juhul, kui pärandaja vara pärivad mitu pärijat (vt kaaspärija mõistet PärS §-s 147). (p 15)


Pärandvara ühisuse osa võõrandamisel tehingu esemeks konkreetsed pärandvarasse kuuluvad esemed, vaid õigused ja kohustused pärandvara ühisuses. See tähendab, et omandajale lähevad üle kaaspärija varalised õigused, mis väljenduvad PärS § 148 lg 2 järgi eelkõige õiguses nõuda seda osa pärandvarast, mille oleks pärandvara jagamisel saanud talle osa võõrandanud kaaspärija. Seejuures on pärija staatus ja sellest tulenevad isiklikud õigused ja kohustused pärija isikuga lahutamatult seotud ning need osa omandajale üle ei lähe (RKTKo nr 2-17-4276/69, p 15; RKTKm nr 2-22-1754/11, p 9). (p 15)


Ühisomandis oleva kinnisasja võõrandamise puhul märgib kolleegium, et kehtiva õiguse kohaselt saavad omanikud ühisomandisse kuuluvat kinnisasja valitseda ja käsutada vaid tervikuna ühise tahte väljendamise kaudu, st ühisomandis oleva kinnisasja käsutamiseks on vaja mõlema omaniku nõusolekut (vt ka RKTKm nr 3-2-1-62-16, p 17). See kehtib nii abikaasade ühisomandi kohta (PKS § 29 lg 1 esimene lause, PKS § 39) kui ka kaaspärijate kohta (PärS § 148 lg 1 teine lause). Seega on kaaspärija õigus käsutada pärandvara hulgas olevaid esemeid piiratum kui ainupärijal, kuna üksnes ühe pärija puhul ei teki pärandvara ühisust ja ainupärija saab päritud vara omanikuks samas positsioonis nagu pärandaja. (p 16)


Olukorras, kus hageja oleks kinnistusraamatuväliselt saanud kinnisasja ühisomanikuks ning tema huvi on suunatud üksnes ühisomandisuhte lõpetamisele ja ühisvara jagamisele, ei oleks iseenesest vaja eraldi esitada nõuet, mille eesmärk on hageja ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmine. Selle, kas hageja on ühisomanik, saab kohus tuvastada ühisvara jagamise nõude lahendamise eeldusena. (p 19)


Arvestades, et hageja eesmärk hagi esitamisel oli lõpetada korteri ühine omand ning selle eesmärgi saavutamiseks ei olnud vaja esitada nõuet kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikke tahteavaldusi andma kohustamiseks, saab TsMS § 122 lg-st 2 ja analoogia alusel TsMS § 134 lg-st 3 lähtudes lugeda kinnistusraamatu kande parandamise nõude hinna hõlmatuks ühisvara jagamise nõudega. Seega on tsiviilasja hind TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 5 järgi 3500 eurot. (p 20)


Otsuses menetluskulude jaotuse märkimine on TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt kohustuslik ja see on võimalik märkimata jätta üksnes TsMS § 173 lg-s 5 kirjeldatud otsustes, s.o vaheotsus, tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus ja vaidlustamise reservatsiooniga otsus dokumendimenetluses. (p 21)

2-18-187/141 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 16.04.2025

Ühinemise tagajärg on üldõigusjärglus (ÄS § 403 lg 1), mis toob omakorda kaasa menetlusõigusjärgluse TsMS § 209 lg 1 mõttes. (p 20)


RKTKm nr 2-18-187/134, p 11. (p 21)


ÄRS § 60 lg 2 järgi on juriidilise isiku registrist kustutamise tingimuseks mh see, et ta ei osale menetlusosalisena üheski käimasolevas kohtumenetluses, kriminaalmenetluses ega täitemenetluses. Samuti keelab sellises olukorras juriidilist isikut registrist kustutada TsÜS § 45 lg 11 esimene lause (vt ka RKKKm nr 1-23-5055/16, p-d 19 ja 20). Kui juriidiline isik siiski ekslikult kustutatakse registrist ajal, mil ta osaleb menetlusosalisena nt kohtumenetluses, on selline kustutamiskanne vale ja esineb alus selle kande parandamiseks ÄRS § 53 lg 2 ja TsMS § 600 lg 2 esimese lause kohaselt. (p 25)


Kui registripidaja teeb mistahes allikast pärineva teabe alusel kindlaks, et juriidilise isiku kustutamise kanne on vale, siis parandab ta ÄRS § 53 lg 2 alusel kande omal algatusel ja ennistab juriidilise isiku registrisse. ÄRS § 53 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb teavitada kande parandamise kavatsusest kustutatud juriidilist isikut (eelkõige tema viimase teadaoleva seadusliku esindaja kaudu), lähtudes eeldusest, et kanne on ekslik ning juriidiline isik on jätkuvalt õigusvõimeline. (p 25)

2-23-4762/71 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 05.02.2025

NB! Seisukoha muutus!

TMS § 223 lg-s 1 nimetatud 30-päevane tähtaeg hagi esitamise õigust lõpetav menetlustähtaeg, mida kohus saab TsMS § 67 lg 1 alusel mõjuval põhjusel ennistada. (p 14)


2-23-12244/57 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 22.01.2025

PKS § 33 lg 3 teine lause ei anna TMS § 14 lg 2 kõrval iseseisvat alust nõuda ühisvara jagamist (RKTKo nr 3-2-1-74-16, p 15.2; RKTKm nr 2-21-3244/37, p 14.2). (p 12)


TMS § 14 lg 2 alusel on võlausaldajal võimalik nõuda ühisvara jagamist, kui (1) hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, (2) võlgnikust abikaasa lahusvara arvel nõude rahuldamine ebaõnnestub, (3) võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada, ja (4) võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist (RKTKo nr 2-18-1611/44, p 18). (p 13)


Võlausaldaja nõudest loobumine mõne solidaarvõlgniku suhtes ei mõjuta solidaarvõlgnike vastutust võlausaldaja kohustuse täitmise eest solidaarvõlgnike omavahelises suhtes. Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, peavad teised solidaarvõlgnikud kohustuse täitma täies ulatuses (VÕS § 66 lg 1) ja teistel võlgnikel on tagasinõudeõigus solidaarkohustusest vabastatud võlgniku vastu osas, mis langeb sellele võlgnikule solidaarvõlgnike omavahelises suhtes (VÕS § 69 lg 3) (RKTKo nr 3-2-1-64-06, p 17). (p 15)


TMS § 14 lg 2 alusel esitatud hagi protsessuaalne nõue TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes on jagada abikaasade ühisvara, mitte ühisvara koosseisu kuuluvad üksikud varaesemed, mille jagamist hageja taotleb. Eseme kuulumine abikaasade ühisvara hulka on ühisvara jagamise nõude lahendamise eeldus (RKTKo nr 2-21-6200/67, p 15). Kuna esemed ja kohustused, mille jagamist ühisvara jagamise käigus soovitakse, ei moodusta hagi eset, ei ole menetluse kestel jagatava ühisvara koosseisu muutmine hagi eseme muutmine, vaid on käsitatav hagi laiendamisena TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes (RKTKo nr 3-2-1-119- 09, p 12). (p 16)


Hageja ei pea hageja TMS § 14 lg 2 alusel hagi esitades koos ühisvara jagamise nõudega paluma kohtul pöörata sissenõue võlgniku osale ühisomandist. TMS § 14 lg 2 alusel pööratakse võlgniku varale sissenõue vara arestimise ja müümise teel (TMS § 52 lg 1 esimene lause, TMS § 137). (p 18)

2-22-16547/42 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 16.01.2025

Vt RKTKo nr 3-2-1-113-11, p 47; RKTKm nr 2-22-359/30, p 13. (p-d 13 ja 14)

Kui ettevõtte üleminek on toimunud enne esialgse hagi esitamist, ei välista see ettevõtte üleandja vastutust, kuid sellises olukorras peab sundtäidetavate lahendite saamiseks esitama eraldiseisvad sooritusnõuded nii ettevõtte üleandja kui ka omandaja vastu (vt ka RKTKm nr 2-22-359/30, p 14). (p 17)


Kui õigusjärgluse aluseks olevad asjaolud ilmnevad pärast esialgse hagi esitamist õiguseellase vastu või pärast menetlust lõpetava kohtulahendi tegemist ja jõustumist, välistab õiguseellase suhtes tehtud kohtulahend TsMS § 428 lg 1 p 2 ja § 460 lg 1 järgi samal alusel sama nõudega õigusjärglase vastu kohtusse pöördumise võimaluse. Seda ka juhul, kui õigusjärglane ja -eellane on solidaarvõlgnikud. (p 14)


Kui õiguseellase suhtes on jõustunud kohtuotsus, on õigusjärglase vastu nõude esitamisel kohane õiguskaitsevahend TsMS § 460 lg 1 ja TMS § 18 lg 1 järgi tuvastusnõue õigusjärgluse tuvastamiseks. (p 15)


Kui õigusjärglus leiab aset õiguseellase vastu esitatud esialgse hagi menetlemise ajal, saab käimasoleva menetluse TsMS § 460 lg 1 ja TMS § 18 lg 1 järgi lõpuni viia ilma menetlusosaliste ringi muutmata. Samas ei ole välistatud vastavalt kas õiguseellase või -järglase menetlusse kaasamine kolmanda isikuna. (p 16)

2-23-116531/33 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 27.11.2024

Kohtul on õigus jätta hagist loobumine vastu võtmata mh olulise avaliku huvi rikkumise korral. Oluline avalik huvi on määratlemata õigusmõiste, mida kohus sisustab üksikjuhtumi asjaolude alusel, tõlgendades avaliku huvi mõistet kitsalt. Avalik huvi ei ole kohtu soov teavitada avalikkust välja kujunenud õiguspraktikast või õiguslikust olukorrast ega selline seaduses sätestatud alus, millal kohus menetleb tsiviilasja omal algatusel. (p 11)

2-24-1054/22 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 27.11.2024

Hagiavalduses esitatud väidete õigsust tuleb hagi õigusliku perspektiivikuse hindamisel eeldada (vt RKTKm nr 3-2-1-177-16, p 10). (p 14)

2-21-141014/56 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 27.11.2024

Nõude aegumise peatab üksnes hagi või sellega võrdsustatud avalduse esitamine õige võlgniku (kostja) vastu. Seda ka olukorras, kus kostjast saab menetlusosaline kostja asendamise kaudu (TsMS § 208 lg 1). Nõude aegumist ei mõjuta asjaolu, et hageja ei teadnud, kes on õige kostja. (p-d 12.1-12.3)


Ringkonnakohus ei või keelduda apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kui maakohus on hagi lahendamisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, nt eksinud aegumise sätete kohaldamisel, ja see võis oluliselt mõjutada maakohtu otsust. (p 10)


Kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. (p 11.1)

Aastates arvutatava aegumistähtaja puhul tuleb lugeda aegumistähtaja viimase aasta vastavaks kuuks ja päevaks TsÜS § 136 lg 2 mõttes kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva, mitte TsÜS § 147 lg-s 1 märgitud nõude sissenõutavaks muutumise päeva. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 järgi üldjuhul tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00. (p 11.2)

2-21-13719/58 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 13.11.2024

Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest ning VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele (RKTKo nr 3-2-1-94-14, p 14). Kuna maakohus tuvastas, et kostja tasaarvestusnõue on põhjendatud, oli kostja 30. jaanuari 2023. a tasaarvestusavalduse tulemuseks VÕS § 197 lg 2 esimese lause järgi see, et nii hageja hagis esitatud nõue kui ka kostja tasaarvestusnõue lõppesid kattuvas ulatuses. Seega, kui hageja esitas oma tasaarvestusavalduse pärast kostja tasaarvestusavaldust, siis ei olnud kostjal enam nõuet, millega hageja oleks saanud oma hagis esitamata nõude tasaarvestada. Sellises olukorras on hageja tasaarvestusavaldus õiguslikult toimetu. (p 10.3)


Kohus peab menetluses esitatud tasaarvestusavaldust pooltega arutama. Olukorras, kus hageja on nõudnud menetluses talle tekkinud kahju hüvitamist osaliselt, kostja tasaarvestuse tõttu on haginõue osaliselt lõppenud, kuid sellele vaatamata on hageja esitanud tasaarvestusavalduse, tasaarvestamaks kostja lõppenud nõuet, oleks kohus pidanud hagejale selgitama, et tema tasaarvestusavaldus on õiguslikult toimetu. Pärast olukorra selgitamist tulnuks anda hagejale võimalus otsustada, kas ta soovib vaidluse eset muuta või täiendada. (p 14)

2-21-6200/67 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 30.10.2024

Abikaasade varasuhteid reguleerib esmajoones PKS. VÕS-i sätete kohaldamine tuleb kõne alla üksnes juhtudel, kui PKS järgi ei ole võimalik nõuet kvalifitseerida või kui PKS viitab otseselt VÕS-ile. Võlaõiguslike lepingute sõlmimisega ei saa muuta PKS-s abikaasade varasuhete kohta sätestatut. See kehtib PKS § 37 lg-st 2 tulenevalt ka lahutatud abikaasade puhul, kui nõue puudutab jagamata ühisvara ning ühisvaral lasunud kohustusi. (p 33)

Lahusvara kasutamiseks ühisvara huvides saab pidada ka seda, kui abikaasa täidab ühisvaral lasuvat kohustust oma lahusvara arvel. Lahutatud abikaasa nõudeõigus tema lahusvara arvel tasutud ja ühisvara omandamisele suunatud ühise laenu tagasimaksete hüvitamiseks tuleb lahendada PKS § 34 lg 2 alusel kui nõue hüvitada ühisvara huvides lahusvara arvel tehtud kulutuste väärtus, mitte kui solidaarvõlgniku tagasinõue VÕS § 69 lg 2 alusel. Kui ühisvarasse kuuluvat kohustust on lahusvara arvel täidetud enne kehtiva PKS jõustumist, võimaldab PKS1995 § 19 lg 2 p 3 PKS § 34 lg-ga 2 sama tagajärje saavutamiseks ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda (RKTKo nr 2-17-15677/175, p 17). PKS § 34 lg 2 järgi arvutatakse hüvitise suurus lähtudes samadest alustest, mis võimaldasid PKS1995 § 19 lg 2 alusel ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda (RKTKo nr 2-14-18828/113, p 28.3). (p 33)


PKS § 34 lg 2 alusel esitatud nõue on TsÜS § 155 lg 1 mõttes perekonnaõigusest tulenev nõue. (p 35)


Lahutatud abikaasa saab teiselt lahutatud abikaasalt nõuda ühisvara eseme kasutuseelise hüvitamist üldjuhul üksnes kaotatud kasutuseelisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 alusel (RKTKo nr 2-17-15677/175, p 19.5 ja seal viidatud täiendav kohtupraktika). Selline nõudeõigus aga ei tulene ainuüksi asjaolust, et üks lahutatud abikaasa kasutab (või on kasutanud) ühisomandis olevat eset üksinda. Kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldusena näeb VÕS § 115 lg 1 ette, et isik oleks rikkunud temal lasuvat kohustust. Ühisvara eseme ainukasutust ei saa pidada automaatselt teise ühisomaniku õiguste rikkumiseks. Rikkuda saab eeskätt pooltevahelist kokkulepet asja kasutamise kohta või PKS § 68 alusel tehtud ühisomandisse kuuluva eluruumi kasutamist reguleerivat kohtulahendit. Kaotatud kasutuseeliste hüvitamist saab nõuda ajavahemiku eest, mille vältel kostjaks olev endine abikaasa on rikkunud oma kohustust võimaldada teisel lahutatud abikaasal ühisvara eset kasutada (vt RKTKo nr 2-17-15677/175, p-d 19.5 ja 19.6). (p 41)

Lahutatud abikaasa kasutuseelise hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel on TsÜS § 155 lg 1 mõttes perekonnaõigusest tulenev nõue. (p 42)


Menetlusliku tasaarvestuse nõude saab esitada samadel eeldustel kui vastuhagi, st menetlusliku tasaarvestusena esitatud nõue peab olema suunatud teise poole nõude tasaarvestamisele (TsMS § 373 lg 1 p 1). (p 37)


Kohtu selge seisukohavõtt uue haginõude menetlemise osas on vajalik selleks, et kostjale oleks selge, milline on menetluses olev nõue. (p 37)

2-22-16497/30 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 11.10.2024

Tööandja kehtestatud töökorralduse reeglid on tüüptingimused. Töötajat kahjustava tüüptingimusena on tühine töökorralduse reegel, mille kohaselt ei ole töötajalt nõutud tööriietesse riietumise, pesemisruumi minemise ja pesemise aeg tööaeg. (p 12.2)


Kui töötaja peab töö tegemiseks ümber riietuma, võib riiete vahetamise ja sellega seotud liikumise ja pesemise aeg olla tööaeg. (p 12.3)

Üldjuhul hüvitatakse ületunnitöö töötajale vaba ajaga. Ületunnitöö hüvitatakse rahas üksnes siis, kui pooled on leppinud kokku selle rahas hüvitamise või kui tööleping lõpeb enne ületunnitöö tegemise eest vaba aja andmist. (p 15.1)


Kuna tööandja peab arvestama tööaega, peab ta mh arvestama töötaja ületunnitööd ning vajaduse korral seda tõendama. (p 13)


Üldjuhul hüvitab tööandja töötajale ületunnitöö vaba ajaga. Ületunnitöö hüvitatakse rahas üksnes siis, kui pooled on leppinud kokku selle rahas hüvitamise või kui tööleping lõpeb enne ületunnitöö tegemise eest vaba aja andmist. (p 15.1)

Ületunnitöö rahas hüvitamise kokkuleppe võivad pooled sõlmida mh nt töölepingus, ületunnitöö tegemist kokku leppides, tööandja nõudmisel ületunnitööd tegema asudes või alles pärast ületunnitöö tegemist, mh ületunnitöö hüvitamise vaidluse vältel. (p 15.2)

Kui pooled ei ole leppinud kokku ületunnitöö hüvitamist rahas, peab tööandja maksma töötajale üle kokkulepitud aja töötamise eest töölepingus kokkulepitud töötasu ning andma lisaks selle ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses vaba aega ja maksma ka selle eest kokkulepitud töötasu. (p 15.2)

Ületunnitöö tegemise tasunõude vaba aja nõuded aeguvad TLS § 29 lg s 9 sätestatud aegumistähtaja jooksul. (p 16)


Kohtul on töötaja kui töösuhte nõrgema poole seisundi tasakaalustamiseks töövaidluse lahendamisel kõrgendatud selgitamiskohustus. Olukorras, kus ületunnitöö tegemine selgub tööaja vale arvestamise tõttu alles tagantjärele, ei teadnud pooled TLS § 44 lg s 6 sätestatud kokkulepet sõlmida. Seetõttu peab kohus arutama pooltega võimalust sõlmida ületunnitöö rahas hüvitamise kokkulepe kohtumenetluses (p 15.2)

2-23-11584/18 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 12.06.2024

Hagi õiguslikku perspektiivikust tuleb hinnata hagiavalduses esitatud asjaolude, mitte hagile lisatud tõendites sisalduva info järgi. Poolte tõendamiskoormuse jaotus ei ole hagi perspektiivi hindamiseks oluline. (p-d 9 ja 10)


Juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. Olukorras, kus isikult peteti tahteavalduse andmiseks vajalikud andmed välja, ei ole tegemist olukorraga, kus isik andis oma andmed teisele isikule vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et isikul oli tahe oma andmete edastamisega anda teisele isikule tehingute tegemiseks volitus. (p 11)

2-19-18463/69 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 13.03.2024

Olukorras, kus tellija ei ole töövõtulepingu esemeks olevaid töid vastu võtnud, peab töövõtja selleks, et tema tasunõude saaks lugeda VÕS § 637 lg 4 ja § 638 alusel sissenõutavaks, tõendama, et ta on lepingukohased tööd teinud ja tellijale vastuvõtmiseks esitanud. (p 12)

VÕS § 655 lg 1 teise lause kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Sama sätte teise lõike kohaselt eelnevat ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. (p 15)


Kui tellija ei tagane kehtivalt lepingust, võib töövõtjal olla tekkinud VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel õigus lepingust taganeda põhjusel, et tellija tegevuse tõttu muutus töövõtjal lepingu täitmine võimatuks, kuna kolmas isik oli juba teinud tööd, mida töövõtja pidi lepingu alusel tegema. Juhul, kui tuvastatakse, et osaliselt tegi töid kolmas isik ning et tellija taganes töövõtulepingust, võib töövõtja nõuda tagasitäitmise võlasuhte raames VÕS § 189 lg 2 p 1 alusel üleantu väärtuse hüvitamist. Selle nõude eeldusena peaks töövõtja tõendama, millises ulatuses ta töid tegi. Eelduslikult on tööde väärtus nende lepingujärgne maksumus, kuid tellijal on võimalik tõendada, et tööde väärtus on nende osalise tegemata jätmise tõttu väiksem. (p 14)

VÕS § 655 lg 1 alusel lepingu ülesütlemine eeldab tellija selge tahte tuvastamist, et ta soovib lepingu igal juhul lõpetada sõltumata töövõtja lepingurikkumisest. (p 15)


Kui töövõtulepingu esemeks olnud tööd on valmis teinud kolmas isik, ei lõppe töövõtja ja tellija õigussuhe automaatselt. Võlasuhte lõppemise alused on sätestatud VÕS §-s 186. Kohtul tuleb pooltega võlasuhte lõppemise aluseid arutada. Sõltuvalt võlasuhte lõppemise alusest võib hagejal olla kostja vastu kas tehtud tööde väärtuse või (osalise) töötasu hüvitamise nõue. (p 13)

2-18-187/134 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 05.02.2024

ÄS § 218 lg 2 võimaldab kohtul otsustada huvitatud isiku nõudel äriregistrist kustutatud osaühingu täiendava likvideerimise, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud. Seejuures tuleb arvestada osaühingu võlausaldaja avalduse lahendamisel ÄS § 218 lg-st 3 tulenevate kitsendustega. Kui võlgnikuks juriidiline isik kustutatakse äriregistrist täitemenetluse ajal, tuleks enne täitemenetluse lõpetamist anda sissenõudjale võimalus nõuda ÄS § 218 lg-te 2 ja 3 alusel kohtult võlgniku täiendavat likvideerimist. (p 11)


Kui hagejaks või kostjaks olev juriidiline isik lõppeb õigusjärgluseta, kuid lisaks lõppenud juriidilisele isikule on menetluses samal poolel kaashagejaid või -kostjaid, tuleb kohtul hinnata, kas menetlus saab jätkuda olemasoleva poole suhtes, sh kas olemasolev pool ja lõppenud juriidiline isik on vältimatud kaashagejad või -kostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes või osaleb iga kaashageja või -kostja menetluses TsMS § 207 lg 2 järgi iseseisvalt. Viimasel juhul saab menetlus olemasoleva poole suhtes jätkuda. Kui tegemist on menetluses iseseisvalt osalevate kaashagejate või -kostjatega, ei mõjuta lõppenud juriidilise isiku suhtes hagi või apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine allesjäänud kaashageja või -kostja menetluslikku olukorda. (p 9)

Kui üks vältimatutest kaashagejatest või -kostjatest lõpeb ringkonnakohtu menetluse ajal õigusjärgluseta, ei ole põhjendatud jätta TsMS § 643 lg 1 teise lause alusel apellatsioonkaebust läbi vaatamata. Viidatud sätte eesmärgiks ei ole tuua kaasa õiguslikke tagajärgi lõppenud juriidilise isiku kaashagejatele või -kostjatele. Ei ole põhjendatud, et pool kaotaks õiguse tema kahjuks tehtud maakohtu otsuse peale kaevata üksnes põhjusel, et tema kaashageja või -kostja on lõppenud. Sellises olukorras tuleb hinnata seda, kas menetluse jätkamine allesjääva poole suhtes on võimalik. Sellisel juhul saab sarnaselt olukorrale, kus kaashagejad või -kostjad osalevad menetluses iseseisvalt, jätta üksnes lõppenud poole osas hagi läbi vaatamata ning ülejäänud poolte jaoks menetlus jätkub. Kui aga menetlus ei saa jätkuda ilma lõppenud pooleta üksnes allesjäänud poole suhtes, siis on kohtul õigus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel tervikuna läbi vaatamata. (p 9)

Lepingu tagasivõitmise nõude puhul on lepingupooled vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, kuna nende suhtes saab lepingu kehtetuks tunnistada ainult. Üksnes ühe lepingupoole suhtes ei ole võimalik tehingu tagasivõitmise hagi esitada ega rahuldada. See järeldub mh TMS § 187 lg 1 esimesest lausest, mille järgi tuleb tagasivõitmise hagi esitada võlgniku ja tehingu teise poole vastu. Kohus saab menetleda ja rahuldada üksnes sellise tagasivõitmise hagi, mis on esitatud kõikide tagasivõidetava lepingu poolte vastu. (p 10)


Kui üks vältimatu kaashageja või -kostja lõppeb menetluse kestel õigusjärgluseta, tuleb hinnata seda, kas menetluse jätkamine allesjääva poole suhtes on võimalik. Sellisel juhul saab sarnaselt olukorrale, kus kaashagejad või -kostjad osalevad menetluses iseseisvalt, jätta üksnes lõppenud poole osas hagi läbi vaatamata ning ülejäänud poolte jaoks menetlus jätkub. Kui aga menetlus ei saa jätkuda ilma lõppenud pooleta üksnes allesjäänud poole suhtes, siis on kohtul õigus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel tervikuna läbi vaatamata. (p 9)

Kui hageja on esitanud täitemenetluses tehingu tagasivõitmise hagi ja kohtutäitur lõpetab täitemenetluse, muutub perspektiivituks hageja nõue kohustada kostjat andma tehingu alusel saadu üle kohtutäiturile. Olukorras, kus täitemenetlust ei toimu, ei saa kohtutäitur nõuet täita. Seega ei oleks hagejat õiguslikult võimalik saavutada enda eesmärki - enda nõude rahuldamist kostja suhtes toimuvas täitemenetluses. Seetõttu ei oleks hagejal ka õiguslikku huvi ei tehingu tagasivõitmise nõude ega tehingu alusel saadu tagastamise nõude esitamiseks. Sellises olukorras jääks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. (p 11)


Alates 1. veebruarist 2023 kehtiva TsMS § 428 lg 1 p 5 järgi ei too menetluse lõpetamist kaasa juriidilise isiku lõppemine õigusjärgluseta. (p 7)


Kui hagejaks või kostjaks olev juriidiline isik lõppeb apellatsioonimenetluse kestel õigusjärgluseta ja see takistab asja edasist menetlust, siis jätab kohus esitatud apellatsioonkaebuse TsMS § 643 lg 1 teise lause alusel läbi vaatamata ja sellisel juhul jõustub maakohtu lahend. (p 8)

Kui üks vältimatutest kaashagejatest või -kostjatest lõpeb ringkonnakohtu menetluse ajal õigusjärgluseta, ei ole põhjendatud jätta TsMS § 643 lg 1 teise lause alusel apellatsioonkaebust läbi vaatamata. Viidatud sätte eesmärgiks ei ole tuua kaasa õiguslikke tagajärgi lõppenud juriidilise isiku kaashagejatele või -kostjatele. Ei ole põhjendatud, et pool kaotaks õiguse tema kahjuks tehtud maakohtu otsuse peale kaevata üksnes põhjusel, et tema kaashageja või -kostja on lõppenud. Sellises olukorras tuleb hinnata seda, kas menetluse jätkamine allesjääva poole suhtes on võimalik. (p 9)

2-20-9824/111 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 17.01.2024

Müügieseme puuduse tõttu ostja omandile tekkinud kahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 esimese alternatiivi alusel (koos täitmisega) ja see ei eelda täiendava tähtaja andmist ega täitmisnõude esitamist (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3). Lepingutingimustele mittevastava vilja väiksemas väärtuses seisneva kahju hüvitamist, st kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi alusel (täitmise asemel) saab nõuda üksnes juhul, kui ostja on esmalt andnud müüjale täitmiseks täiendava tähtaja (VÕS § 115 lg 2) või kui täiendava tähtaja andmine ei ole VÕS § 115 lg 3 kohaselt vajalik. (p 17.2)

VÕS § 115 lg 1 esimeses alternatiivis on silmas peetud kahju, mis on võlausaldajale kahju hüvitamise nõude esitamise hetkeks lõplikult tekkinud ja mida rikkumise heastamisega (nt parandamise või asendamisega) kõrvaldada ei saa. VÕS § 115 lg 1 teises alternatiivis on silmas peetud kahju, mille tekkimise oleks saanud täiendava tähtaja jooksul rikkumise heastamisega ära hoida. (p 17.3)


Olemuslikult on lepingus lubatust halvema kvaliteediga tarnitud asja väiksem väärtus (mitte halvema kvaliteediga asja eest makstud hinnavahe) ostjale tekkinud kahju VÕS § 127 lg 1 järgse diferentsihüpoteesi mõttes. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju kindlakstegemiseks tuleb kindlaks teha lepingutingimustele vastava asja harilik väärtus ja lepingutingimustele mittevastava asja väärtus (turuhind) lepingu sõlmimise hetkel.

Kui müüja tarnitud mittenõuetekohane teravili (mahekaer) seguneb ostja viljapunkris olnud nõuetekohase mahekaeraga, siis tuleb ostja omandile tekkinud kahju ulatuse määramiseks kindlaks teha ostja punkris olnud mahekaera väärtus müüjate vilja tarnimise hetkel ja lahutada sellest väärtus, mis sellel kaeral oli pärast seda, kui see segunes müüjate tarnitud glüfosaadiga saastunud kaeraga. (p 22.2)


Kokkulepitud kvaliteediga vilja tarnimise kohustuse eesmärk võib olla ostja kaitsmine ka sellise kahju eest, mis tekib siis, kui müüja tarnitud ebakvaliteetne mahekaer rikub ostja juures hoiustamise käigus kvaliteetse mahekaera (p 25.3). Välistatud ei ole VÕS § 127 lg 2 alusel sellise kahju hüvitamata jätmine, mis tekib seetõttu, et ostja hoiustab vilja tavapärasest punkrist oluliselt suuremas punkris, mistõttu kahjustab ühelt tootjalt ostetud väike kogus vilja teistelt tootjatelt ostetud niivõrd suurt kogust vilja, et müüja ei saaks mõistlikult sellise kogusega ja sellest tuleneva kahjuga arvestada.

Põhimõtteliselt võib VÕS § 127 lg 2 kohaldamisel pooltevahelise riskijaotuse määramise üheks kriteeriumiks olla lepingutasu (st kas mingi riski ülevõtmist saab eeldada sellise tasu eest või kas tasu suuruse kujundamisel on sellist kahjuriski arvesse võetud), riski kindlustatavus (ehk kummalt lepingupoolelt saab eeldada sellise riski vastu kindlustamist) ning küsimus sellest, kumma poole jaoks oleks vastava kahju vältimine odavam ja mõistlikum. (p 25.4)


TsMS § 169 lg 3 kohaselt võib mh arvestamata jäetud tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud jätta menetluse tulemusest sõltumatult menetlusosalise kanda, kes tõendi on esitanud. Sellest lähtuvalt on maakohtul otstarbekas juhtida menetlusosalise tähelepanu kohe pärast tõendi esitamist sellele, et see võib jääda ühel või teisel põhjusel arvestamata, kui see põhjus on kohe nähtav. (p 22.1)

2-22-1081/70 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 06.12.2023

VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud nõudele kohaldub TsÜS § 150 kohane aegumistähtaeg, s.o kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada või pidi teada saama, hiljemalt kümme aastat kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. (p 10)


Tuvastushagi ei saa esitada, kui sooritusnõuet ei ole põhjusel, et see on aegunud. Seega ei saa esitada nõuete ebaõigete andmete avaldamise tuvastamiseks, kui isik ei saa enam esitada andmete avaldamise ümberlükkamise või parandamise nõuet, kuna see nõue on aegunud. (p 13)

Kokku: 537| Näitan: 1 - 20

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json

Riigi Teataja veebisaidil kasutatakse kasutuskogemuse parendamiseks küpsiseid. Kas nõustute küpsiste kasutamisega? Rohkem teavet.