/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-54-09 PDF Riigikohus 05.05.2009

Kohtud ei ole tuvastanud, et kostjale või tema esindajale oleks kohtukutse kohtuistungile kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu. Kostja on küll tavalise e-kirja teel saatnud kohtule elektroonilise kinnituse (mis on piisav, et lugeda kohtukutse kättetoimetatuks TsMS § 314 lg 4 kolmanda lause kohaselt), et ta on saanud kohtukutse kätte, kuid kinnitusele ei ole lisatud digitaalallkirja.


TsMS § 45 lg 4 (alates 1. jaanuarist 2009 kehtivas redaktsioonis) kohaselt võib kohus trahvida menetlusosalist, kes on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist. Sama lõike kohaselt on võimalik määrata ka kuni seitsme ööpäevane arest. Trahvimääruses peab olema asja lahendamise pahatahtlik takistamine selgelt põhjendatud, nt esitatud põhjendused selle kohta, miks menetlusosalise esitatud arstitõend(id) ei põhista veenvalt sellist terviseseisundit, mis takistanuks menetlustoimingut teha. Aresti määramise alused on määratletud eelkõige TsMS § 45 lg-s 1.

3-2-1-19-09 PDF Riigikohus 26.03.2009

Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-152-06.

TsMS § 415 lg 1 teist lauset ei ole võimalik laiendavalt tõlgendada, sest see on niigi erand TsMS § 415 lg 1 esimese lause suhtes, mis näeb ette kaja esitamisel mõjuva põhjuse väljatoomise nõude. Laiendav tõlgendamine tooks kaasa olukorra, mil hoolimata teise lause selgest regulatsioonist oleks kostjal vajalik kaja esitamiseks põhistada mõjuv põhjus.

3-2-1-152-06 PDF Riigikohus 14.02.2007

TsMS § 323 lg 2 koostoimes § 323 lg-ga 1 laiendab TsMS §-s 319 sätestatud võimalusi juriidilisele isikule menetlusdokumendi kättetoimetamiseks. TsMS § 323 võimaldab menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda dokumendi üleandmisega ka muudele töötajatele, kes püsivalt viibivad juriidilise isiku äriruumis või osutavad talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on volitatud isiku nimel dokumente vastu võtma või kas nende puhul tuleks eeldada sellise volituse olemasolu. Kuid TsMS § 415 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja TsMS § 218 tähenduses või juriidilise isiku seaduslik esindaja.


TsMS-st tuleneb, et määruskaebust ei saa esitada selliste määruste peale, millega kohus kaja alusel menetluse taastas. Seega saab TsMS § 417 lg 4 teise lause alusel määruskaebuse Riigikohtule esitada ainult juhul, kui ringkonnakohus jättis menetluse taastamata.

TsMS § 415 lg 1 p 1 tuleb nii juriidilise isiku kui ka füüsilise isiku jaoks tõlgendada nii, et isikud oleksid võrdselt koheldud. Juriidiline isik võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1 tähenduses siis, kui hagi ei toimetatud kätte juriidilise isiku seaduslikule või juriidilist isikut menetluses esindavale lepingulisele esindajale isiklikult allkirja vastu.


TsMS § 407 lg 1 paneb see säte kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. See tähendab seda, et kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks. See kehtib ka juhul, mil kostja on esitanud hagile vastuväited, kuid tema kahjuks tehakse tagaseljaotsus TsMS § 413 alusel, st kohtuistungile ilmumata jätmise tõttu. Kui hageja on hagis taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole õiguslikult veenvad, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

3-2-2-1-04 PDF Riigikohus 03.06.2004

Hagiavalduse kätteandmisele tuleb kohaldada kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid. Ajalehekuulutuse abil võib kutset kätte anda ainult siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemusi andnud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-5-02). Kostja elukoha kindlaks tegemiseks peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, nt tegema hagejale ettepaneku leida andmeid kostja elukoha kohta, tegema järelepärimine avaliku registri pidaja ja/või teise ametiasutuse poole, kelle võib olla andmeid isiku elukoha kohta. Asjaolu, et kohus ei teinud täiendavaid toiminguid kostja tegelikust viibimiskohast teada saamiseks, võib olla aluseks kaja esitamise tähtaja ennistamisele.


Asjaolu, et kohus ei teinud täiendavaid toiminguid kostja tegelikust viibimiskohast teada saamiseks, võib olla aluseks kaja esitamise tähtaja ennistamisele. Kaja esitamise tähtaja ennistamise avaldust saab analoogia alusel TsMS § 202 lg-ga 2 ja § 203 lg-ga 1 esitada 20 päeva jooksul, arvates ajast, mil isik sai teada või pidi teada saama, et tema suhtes on teatud dokument loetud kätteantuks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega.

3-2-1-86-03 PDF Riigikohus 03.09.2003

TsMS § 28 ei näe ette võimalust anda kohtudokumente edasiandmiseks protsessiosalisega mitteseotud kõrvalistele isikutele ja lugeda neid selle toiminguga kätteantuks protsessiosalisele.


Kaja esitamise tähtaega tuleb hakata lugema tagaseljaotsuse kättesaamise, mitte sellest teada saamise kuupäevast.

3-2-1-105-99 PDF Riigikohus 10.11.1999

Kohus taastab menetluse TsMS § 203 lg 1 kohaselt, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb kajas kümne päeva jooksul otsuse kättesaamisest samalt kohtult menetluse taastamist. Kui kaja esitamise tähtaeg on lõppenud, siis kaja esitamine pärast tähtaja möödumist ei loo õiguslikke tagajärgi ja kaja tuleb jätta TsMS § 42 lg 1 kohaselt tähelepanuta ja tagastada.

3-2-1-107-98 PDF Riigikohus 03.11.1998

Kui hagi jäeti läbi vaatamata seetõttu, et hageja ei ilmunud eelistungile, kuid tal oli puudumiseks seaduslik takistus (haigus), siis vastavalt TsMS § 207 lg 1 (TsKS § 206 lg 2) on tal õigus 30 päeva jookusul hagi läbi vaatamata jätmisest taotleda samas kohtus menetluse taastamist mitte aga esitada hagi läbivaatamata jätmise määrusele erikaebust.

3-2-3-18-97 PDF Riigikohus 23.12.1997

Kaja käiguta jätmise ja läbivaatamatult tagastamise määrusele on õigus esitada erikaebus (TsKS § 279, § 205 lg 3). Seda ei saa asendada kohtuvigade parandamise avaldus Riigikohtule.

3-2-1-101-97 PDF Riigikohus 25.09.1997

Kaja käiguta jätmise ja selle võimaliku tagastamise tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel, lahendab kohus ühe protsessuaalse dokumendiga.

3-2-3-6-96 PDF Riigikohus 06.03.1996

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json