/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 18| Näitan: 1 - 18

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-99-13 PDF Riigikohus 09.10.2013
Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel peab ringkonnakohus kontrollima, kas on täidetud kaebuse menetlusse võtmise eeldused, mh kas on tasutud riigilõiv. Kui apellatsioonkaebus on esitatud puudusega, nt riigilõivu ei ole makstud, peab ringkonnakohus andma menetlusosalisele TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes kaebuse seniks käiguta. (p 8)
TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel peab kohus apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. (p 7)
3-2-1-76-13 PDF Riigikohus 12.06.2013
Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel peab ringkonnakohus kontrollima, kas on täidetud kaebuse menetlusse võtmise eeldused, mh kas on tasutud riigilõiv. Kui apellatsioonkaebus on esitatud puudusega, nt riigilõivu ei ole makstud, peab ringkonnakohus andma kostjale TsMS § 340.1 lg 1 alusel tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes kaebuse seniks käiguta. (p 13)
Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel peab kohus apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. (p 12)
TsMS § 190 lg-s 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle omal algatusel. (p 14)
3-2-1-190-12 PDF Riigikohus 27.02.2013
Kolleegium jääb 29. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12 tehtud määruses väljendatud seisukoha juurde, et TsMS § 335 lg 2 ei sisaldu keeldu anda menetlusosalisele tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, kui tema esitatud dokumendil ei ole allkirja. Puuduse kõrvaldamise määruse tegemise näeb sel juhul ette TsMS § 3401 lg 1, mille kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Allkirja puudumise korral on tegemist kõrvaldatava puudusega. Tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määrab kohus kohe pärast allkirjata kaebuse saamist, kuid saab seda teha ka TsMS § 335 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumisel (vt ka 13. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-12, p 11).
Kohtumääruse hoiustamise kohta teate valele aadressile saatmise tõttu ei saa menetlusdokumenti (kohtumäärust) TsMS § 327 kohaselt hoiustamisega kättetoimetatuks lugeda.
3-2-1-74-12 PDF Riigikohus 29.05.2012
TsMS § 336 lg 4 võimaldab kohtul lugeda tavalise elektronpostiga esitatud menetlusdokument piisavaks, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus. Kohtulahendi peale esitatava kaebuse kohta nimetatud sätet kohaldada ei saa, kuna kaebuse originaali esitamise kohustuse kohta kehtivad erinormid. TsMS § 335 lg 2 ei tähenda keeldu anda menetlusosalisele tähtaeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise määruse tegemise näeb sel juhul ette TsMS § 3401 lg 1. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määrab kohus kohe pärast puudustega kaebuse saamist, kuid saab seda teha ka TsMS § 335 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumisel.
TsMS § 336 lg 4 võimaldab kohtul lugeda tavalise elektronpostiga esitatud menetlusdokument piisavaks, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus. Selle normi rakendamine on kohtu õigus ja rakendamise eelduseks kahtluse puudumine saatja isikus. Kohtulahendi peale esitatava kaebuse kohta nimetatud sätet kohaldada ei saa, kuna kaebuse originaali esitamise kohustuse kohta kehtivad erinormid.
3-2-1-21-10 PDF Riigikohus 14.04.2010
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. aprilli 2010. a määrus nr 3-2-1-22-10.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobril 2009.a määruse nr 3-2-1-120-09 p 12. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. aprilli 2010. a määrus nr 3-2-1-22-10.
3-2-1-22-10 PDF Riigikohus 14.04.2010
TsMS §-s 3401 ei ole ette nähtud võimalust vaidlustada määrust, millega jäetakse apellatsioonkaebus käiguta ja antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-09, p 11).
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. septembril 2009. a määrus nr 3-2-1-82-09. Vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. jaanuaril 2010. a määruse nr 3-2-1-149-09 määruse p-13.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobril 2009.a määruse nr 3-2-1-120-09 p 12. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral tuleb tsiviilasja hinna määramisel TsMS § 125 esimese lause kohaselt hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäosus. Seda saab teha eelkõige esitatud hagiavalduste, halduri hinnangute ning kohtulahendite infosüsteemist kättesaadava teabe põhjal. Kohtutoimiku väljanõudmine ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Kui olemasolevate ja täiendavate, ilma ebamõistliku ajakuluta kättesaadavate andmete põhjal ei ole võimalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus, tuleks ebaselgeks jäänud osas TsMS § 136 lg 1 alusel eelduslikult hinnata nõude rahuldamise tõenäoliseks ulatuseks üldjuhul 50%.
3-2-1-164-04 PDF Riigikohus 24.01.2005
Esimese astme kohus võib TsMS § 304 lg 2 kohaselt tagastada erikaebuse TsMS § 302 lg-le 2 viidates põhjendusel, et see ei ole vormistatud vastavalt TsMS § 7 lg-le 6 masinakirjas formaadis A4, üksnes juhul, kui seetõttu ei ole võimalik kaebust läbi vaadata.
Protsessiosalisel ei ole õigust nõuda kohtult käsikirjalise avalduse trükkimist ja selle tõestamist.
3-2-1-23-02 PDF Riigikohus 02.04.2002
Eksimus täiendava riiglõivu tasumise osas selgus pärast ringkonnakohtu määruse tegemist, millega jõustati linnakohtu TsMS § 304 lg 2 alusel antud apellatsioonkaebuse tagastamise määrus. Pärast vaidluse lõppu riigilõivu suuruse üle tuli anda hagejale uus tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, sest kohtu määratud tähtaeg oli möödunud.
3-2-1-6-02 PDF Riigikohus 12.02.2002
Linnakohus tagastas apellatsioonkaebuse TsMS § 304 lg 2 alusel põhjendamatult, kuna apellatsioonkaebuse puudused ei olnud sellised, mille tõttu ei oleks olnud võimalik kaebust läbi vaadata.
3-2-1-5-02 PDF Riigikohus 23.01.2002
Apellatsioonkaebuse tagastamine TsMS § 304 lg 2 alusel eeldab, et kaebaja sai teada apellatsioonkaebuse puudustest ja nende kõrvaldamiseks antud tähtajast. Toimikus puuduvad andmed puuduste kõrvaldamise kohta antud maakohtu määruse kättesaamise kohta.
3-2-1-57-01 PDF Riigikohus 27.03.2001
Apellatsioonkaebuse tagastamine TsMS § 304 lg 2 alusel eeldab, et kaebaja sai teada apellatsioonkaebuse puudustest ja nende kõrvaldamiseks antud tähtajast. Toimikus puuduvad andmed puuduste kõrvaldamise kohta antud maakohtu määruse kättesaamise kohta. Vastava määruse kättesaamist ei pea tõendama kaebaja.
3-2-1-12-01 PDF Riigikohus 29.01.2001
Ringkonnakohus on rikkunud protsessiõguse normi tagastades apellatsioonkaebuse TsMS § 304 lg 2 ja 3 alusel. TsMS § 304 lg 2 alusel apellatsioonkaebuse tagastamine määrusega eeldab, et apellant sai ringkonnakohtu kirja puuduse kõrvaldamiseks kätte, kirja kättesaamise kohta aga toimikus andmed puuduvad.
TsMS § 342 lg 3 kohaselt tuleb kassatsioonkaebuses märkida, kas kassaator soovib kohtuistungist osa võtta. Selle soovi märkimata jätmisel loetakse, et ta ei soovi kohtuistungil osaleda. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et kassaatoril on hiljem õigus taotleda asja läbivaatamist Riigikohtu istungil.
3-2-1-102-00 PDF Riigikohus 03.10.2000
Apellatsioonikohus peab asja apellatsioonkaebuse alusel läbi vaatama, kui apellant kõrvaldab kaebuse puudused apellatsioonikohtu määratud tähtpäevaks.
3-2-1-140-97 PDF Riigikohus 29.12.1997
TsKS § 285 lg 1 kohaselt jätab esimese astme kohus apellatsioonkaebuse käiguta, kui kaebus ei vasta § 283 ja § 284 nõuetele, riigilõiv on tasumata või on kaebus muul viisil puudulik, ja määrab apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
3-2-1-113-97 PDF Riigikohus 16.10.1997
Kui kohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisel apellandi taotluse täiendava riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata või leiab, et riigilõivu on tasutud vähem kui seaduses ettenähtud, siis peab kohus apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määruses ära näitama ka riigilõivu summa, mille apellant peab tasuma kohtu näidatud tähtajaks.
3-2-1-114-96 PDF Riigikohus 18.10.1996
Kui kohtu poolt antud apellatsioonkaebuses puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg on enne kohtumääruse jõustumist möödunud ning kohus teeb uuesti määruse apellatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamiseks, peab kohus andma ka uue tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui need on kõrvaldamata.
3-2-1-109-96 PDF Riigikohus 10.10.1996
TsKS § 285 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumata jätmine puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise õigus esimese astme kohtul. Apellatsioonikohtu tähtaja pikendamine ei olnud vastuolus tsiviilkohtupidamise üldise põhimõttega (TsKS § 3 lg 2).
3-2-1-55-96 PDF Riigikohus 17.04.1996
TsKS §-s 285 lg 1 kehtestatud apellatsioonkaebuse käiguta jätmine peab tagama reaalse võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kui apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määrus saadeti kohtu poolt välja hilinemisega ja apellandil ei olnudki seda võimalik kätte saada enne puuduste kõrvaldamiseks antud tähtpäeva, siis puudub tähtpäev, milleks puudused tuli kõrvaldada ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise lahendamine on ainetu. Sellisel juhul tuleb apellandile anda tähtaeg nõuetekohase apellatsioonkaebuse esitamiseks ja vastava taotluse olemasolul võtta seisukoht riigilõivu tasumisest vabastamise osas.

Kokku: 18| Näitan: 1 - 18

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json