3-2-1-137-04
|
Riigikohus |
07.12.2004 |
|
Kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpetatakse PankrS § 28 lg 2 alusel ning pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitab erikaebuse võlausaldaja, on apellatsioonikohtul õigus vaadata erikaebus läbi kirjalikus menetluses protsessiosalisi kohtusse kutsumata, kui võlausaldaja ei ole kaebuses märkinud, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil.
Kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpetatakse PankrS § 28 lg 2 alusel ning pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitab erikaebuse võlausaldaja, tuleb kaebus läbi vaadata kohtuistungil, kui võlausaldaja on kaebuses märkinud, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil.
Osaühingu netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri ja pankrotiavalduse esitamisega viivitamine tahtlikult või raske hooletuse tõttu on käsitatav raske juhtimisveana.
|
3-2-1-54-03
|
Riigikohus |
08.05.2003 |
|
Kui apellant või vastustaja ei ole taotlenud asja lahendamist kohtuistungil, võib kohus TsMS § 316 lg 1 järgi protsessiosalisi kohtusse kutsumata lahendada asja kirjalikus menetluses.
|
3-2-1-112-02
|
Riigikohus |
23.10.2002 |
|
Kui apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud mitte asja tõenduslikku külge, vaid materiaalõigusnormi tõlgendamist, võib ringkonnakohus lahendada asja TsMS § 316 kohaselt kirjalikus menetluses.
TsK §-de 448, 458 ja KindlS § 18, mis kehtisid kuni 30.06.2002, mõttega pole kooskõlas kahju tekitaja vastutusest vabastamine LKindlS § 27 lg 5 alusel liikluskahju kannatanu ees, kes pole saanud kiiret hüvitust kahjutekitanu kindlustusandjalt.
LKindlS § 27 lg 5, mille kohaselt hüvitab liikluskahju selle tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja, ei välista kuni 30.06.2002 kehtinud KindlS § 18 kohaldamist.
|
3-2-1-56-99
|
Riigikohus |
08.06.1999 |
|
TsMS §-st 316 tuleneb, et kui apellatsioonikohus peab asja lahendamisel oluliseks asjaolu, mida pole varem käsitletud, siis tuleb anda protsessiosalistele võimalus selle asjaolu olemasolu või puudumist tõendada. Protsessiosalisel peab olema võimalus esitada oma seisukoht ja tõendid asjaolu kohta, mida kohus oluliseks peab.
Äriühingu ümberkujundamist reguleerivad ÄS §-d 478-504. Enne äriseadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtete, mida ei ole ettevõtjana sätestatud äriseadustikus, ümberkujundamine toimub ÄS § 507 lg 1 kohaselt vastavalt ÄS §-le 509.
|
3-2-1-134-97
|
Riigikohus |
18.12.1997 |
|
Apellatsioonikohus ei ole rikkunud EIÕK art 6 p-is 1 ega põhiseaduse §-is 24 sätestatut lahendades asja TsKS § 298 p 2 kohaselt kirjalikus menetluses, sest apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud asja tõenduslikku külge vaid üksnes materiaalõiguse normide kohaldamist.
Tasaarvestus on võimalik kui mõlema vastastikuse tähtajalise nõude tähtpäev on saabunud. Võlgniku viivitust rahalise kohustise täitmisel reguleerib TsK § 231.
|
3-2-1-117-96
|
Riigikohus |
24.10.1996 |
|
Kirjaliku menetluse rakendamist apellatsioonikohtus ei saa selles asjas käsitleda põhiseaduse § 24 rikkumisena, kuna apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud asja tõenduslikku külge, vaid materiaalõigusnormi tõlgendamist.
Liikluskindlustuse seadus piiras regressiõigust vaid kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu, mitte aga muude kahjutekitajate vastu. Kindlustamata sõiduki juht pidi regressi korras vastutama ELKF ees tekitatud liikluskahju eest üldistel alustel TsK § 460 järgi. LKindlS § 29 lg 2 sätestas vastutuse erandid seoses autojuhi õigusvastase käitumisega, aga mitte erandi sellest, kas auto oli kindlustatud või mitte.
|
3-2-3-23-96
|
Riigikohus |
10.10.1996 |
|
Ringkonnakohtu õigus lahendada asi TsKS §-s 298 sätestatud tingimustel kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ei vabasta teda kohustusest lahendada protsessiosaliste taotlusi (TsKS § 307).
Kui ringkonnakohus tühistab kohtuotsuse ja uue otsusega jätab hagi rahuldamata, siis TsKS §-de 313 lg 1 ja 232 lg 3 ning 4 kohaselt peab ta seisukoha võtma ka hageja väite osas, mida tühistatud kohtuotsus ei sisaldanud seoses hagi rahuldamisega.
|
III-2/1-79/95
|
Riigikohus |
08.11.1995 |
|
|