/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-158-09 PDF Riigikohus 01.02.2010

TsMS § 196 alusel tagatist andma kohustava määruse puhul on tegemist menetlusosalise taotluse lahendamisega asja ettevalmistamisel TsMS § 640 lg 3 mõttes. Selle võib teha üks kohtukoosseisu kuuluv ringkonnakohtu kohtunik.


TsMS § 196 alusel tagatist andma kohustava määruse puhul on tegemist menetlusosalise taotluse lahendamisega asja ettevalmistamisel TsMS § 640 lg 3 mõttes. Selle võib teha üks kohtukoosseisu kuuluv ringkonnakohtu kohtunik.

Kohtuasja toimikust peab olema nähtav asja lahendav kohtukoosseis.


TsMS § 196 alusel tagatist andma kohustava määruse puhul on tegemist menetlusosalise taotluse lahendamisega asja ettevalmistamisel TsMS § 640 lg 3 mõttes. Selle võib teha üks kohtukoosseisu kuuluv ringkonnakohtu kohtunik.

Kostja võib taotleda tagatise andmist TsMS § 196 lg 3 kohaselt kogu menetluse kestel, kuid TsMS § 196 lg 1 alusel üksnes eeldatavate kulutuste katteks, mis tähendab, et taotlus tuleb esitada enne kulude tekkimist. Kostja ei saa taotleda ringkonnakohtus, et hageja annaks tagatise kostja nende menetluskulude katteks, mis on tekkinud asja menetlemisel maakohtus.

Tagatise määramisel tuleb arvestada ka lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid, kuna määratud tagatis ei saa olla suurem kui õigusabikulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär.

Selleks, et kohus saaks hinnata TsMS § 196 lg-s 2^1 nimetatud eeldusi, peab kohus andma hagejale võimaluse esitada kostja taotluse kohta oma seisukoht.

Tagatise andmise määramine kostja eeldatavate menetluskulude katteks ei ole vastuolus põhiseadusega. Tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega. Kohus võib tulenevalt TsMS § 196 lg-st 2^1 jätta vaatamata sellele, et tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks.


Kui hageja ei anna eeldatavate menetluskulude katteks tagatist ringkonnakohtus, kohaldub analoogia alusel TsMS § 643 lg 2 teine lause, mis võimaldab jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse teeb kolmeliikmeline kohtukoosseis. Seejuures võib kolmeliikmeline kohtukoosseis kaaluda TsMS § 196 lg 2^1 kohaldamist ja otsustada, et asja menetletakse vaatamata sellele, et hageja pole tagatist andnud.

3-2-1-86-09 PDF Riigikohus 17.09.2009

TsMS § 17 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 640 lg 3 esimese lause kohaselt lahendab kohtukoosseisu liige üksinda menetlusosaliste taotlused asja ettevalmistamisel ja teeb asja arutamist ettevalmistavad või muud korraldavad määrused. Ringkonnakohtu määrus hageja taotluse kohta määrata kostjale trahv hagi tagamise määruse täitmata jätmise eest on korraldav määrus TsMS § 640 lg 3 esimese lause tähenduses, mille eesmärgiks on kõige üldisemalt korraldada menetlust hagiasjas, milles on tehtud mitmeid menetluslikke määrusi.


TsMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt on trahvi määramise eelduseks TsMS sättes sisalduv kohtule antud õigus menetlusosalist trahvida, vt nt TsMS § 45 lg 4, § 337. TsMS § 46 viitelise normina kohtule iseseisvat trahvi määramise õigust ei anna.

TsMS-s ei ole sätet, mis võimaldaks menetlusosalist trahvida hagi tagamise määruse täitmata jätmise eest.

Menetlusosalisel on võimalik hagi tagamise määruse täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole, kes alustab hagi tagamise määruse kui TMS § 2 lg 1 p 1 kohase täitedokumendi alusel täitemenetlust. Kui lahendist tulenevalt on tegemist sellise toiminguga, mida saab teha ainult võlgnik ise või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur TMS § 183 lg 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgnikku trahvida. Sellisel juhul tulenevad trahvimäärad ja trahvimise eeldused ning tagajärjed vastavalt TMS § 183 lg-test 2, 3 ja 4. Kohtutäituri ülesandeks eelkirjeldatud menetluses on kontrollida faktilist olukorda ja seda kohtule kirjeldada. See ei võta kohtult kohustust trahvimise eeldusi ka iseseisvalt kontrollida, kui üks pool nt väidab, et asjaolud on pärast kohtutäituri tehtud kontrolli muutunud. Vajaduse korral võib selleks korraldada ka vaatluse.


TsMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt on trahvi määramise eelduseks TsMS sättes sisalduv kohtule antud õigus menetlusosalist trahvida, vt nt TsMS § 45 lg 4, § 337. TsMS § 46 viitelise normina kohtule iseseisvat trahvi määramise õigust ei anna. TsMS-s ei ole ka sätet, mis võimaldaks menetlusosalist trahvida hagi tagamise määruse täitmata jätmise eest.

Menetlusosalisel on võimalik hagi tagamise määruse täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole, kes alustab hagi tagamise määruse kui TMS § 2 lg 1 p 1 kohase täitedokumendi alusel täitemenetlust. Kui lahendist tulenevalt on tegemist sellise toiminguga, mida saab teha ainult võlgnik ise või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur TMS § 183 lg 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgnikku trahvida. Sellisel juhul tulenevad trahvimäärad ja trahvimise eeldused ning tagajärjed vastavalt TMS § 183 lg-test 2, 3 ja 4. Kohtutäituri ülesandeks eelkirjeldatud menetluses on kontrollida faktilist olukorda ja seda kohtule kirjeldada. See ei võta kohtult kohustust trahvimise eeldusi ka iseseisvalt kontrollida, kui üks pool nt väidab, et asjaolud on pärast kohtutäituri tehtud kontrolli muutunud. Vajaduse korral võib selleks korraldada ka vaatluse.

Kui lahendist tulenevalt on toimingut võimalik teha ka kolmandal isikul (nt tasandada ülesküntud juurdepääsutee), võib kohtutäitur TMS § 182 lg 1 kohaselt lubada sissenõudjal teha toiming võlgniku kulul.

3-2-1-75-04 PDF Riigikohus 14.06.2004

Apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks tehtud määruse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel rakendada kirjaliku kutse kätteandmise korda (TsMS §-d 28-31).


Apellandi kohustamine apellatsioonkaebuses puuduste kõrvaldamiseks kirja teel ei ole oluline rikkumine, kui kirja sisu vastab TsMS § 310 lg-s 3 sätestatule ja määruse tegemata jätmine ei piira apellandi õigusi.Apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks tehtud määruse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel rakendada kirjaliku kutse kätteandmise korda (TsMS §-d 28-31).

3-2-1-43-04 PDF Riigikohus 28.04.2004

Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-75-03.


Kui vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud, peab ringkonnakohus kontrollima, miks ta ei ole seda teinud, ja andma vastustajale vastamise võimaluse, kui esimese astme kohus on seda nõuet rikkunud või ei ole seda nõuetekohaselt täitnud (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-150-03).


Kui võlausaldaja on tunnistanud, et võlasuhet ei ole, siis lakkab olemast ka võlgniku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Pärast võlasuhte lõpetamist puudub võlausaldajal nõue, mida loovutada.Kuigi võlausaldaja esitatud kreeditarvest tulenevad muudatused peab võlgnik kajastama kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatud käibedeklaratsioonis (KMS § 13 lg 4), ei lõpeta kreeditarve iseenesest pooltevahelist võlasuhet.

3-2-1-150-03 PDF Riigikohus 22.12.2003

Kui kostja ei ole kohtu nõutud tähtpäevaks ringkonnakohtule vastanud ja toimikus puuduvad andmed, millisele aadressile kostjale apellatsioonkaebus saadeti, peab ringkonnakohus TsMS §-dest 3 ja 298 tulenevalt saatma ise kostjale apellatsioonkaebuse ärakirja.

3-2-1-51-01 PDF Riigikohus 03.04.2001

TsMS § 28 lg 8 sätestab, et juriidilisele isikule loetakse kohtukutse kätteantuks, kui see on kohale toimetatud selle isiku registrisse kantud aadressil. Apelletsioonikohus ei pidanud kohtuistungi toimumisest teatama juriidilise isiku esindajale.


Asja materjalidest ei nähtu, et esimese astme kohus oleks täitnud TsMS § 305 lg 2 p-st 2 tuleneva kohustuse, saata apellatsioonkaebuse ärakiri ka apellandi poolel osa võtnud teisele protsessiosalisele. Kuna seda ei olnud teinud esimese astme kohus, siis oleks selle puuduse pidanud kõrvaldama ringkonnakohus.


Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lg-t 6, mis sätestab ringkonnakohtu kohustuse vastata otsuses apellatsioonkaebuse põhjendustele.

Ringkonnakohtu otsuse sissejuhatav osa ei vasta TsMS § 330 lg 2 nõuetele. Kohtuotsuse sissejuhatavas osas peab olema märgitud, kes protsessiosalistest kohtuistungist osa võttis, käesoleva otsuse põhjal pole võimalik seda kindlaks teha. Poole esindaja nime märkimine kohtuotsuse sissejuhatavas osas on vajalik juhul, kui esindaja võttis kohtuistungist osa.


Ringkonnakohus tuvastas, et hageja maksis kostja eest kolmandale isikule ära viimase aktsiate märkimisel tasumata jäänud rahasumma. Hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades saab hageja nõuet käsitada vara alusetust säästmisest tuleneva nõudena ning TsK § 477 lg-te 1 ja 6 kohaldamiseks on vaja tuvastada, et isik on oma vara teise isiku arvel säästnud.

3-2-1-11-01 PDF Riigikohus 27.02.2001

Kui ringkonnakohtu kohtunik leiab, et kaebuselt on riigilõiv vajalikus ulatuses tasumata, määrab ringkonnakohus TsMS § 310 lg 3 kohaselt puuduse kõrvaldamiseks tähtaja.

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json