2-20-13537/60
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
14.06.2023 |
|
Ringkonnakohus on ka TsMS § 646 alusel asja lahendamisel seotud eelkõige sellega, kas ja millises ulatuses on maakohtu otsuse peale kaebus esitatud. Olukorras, kus apellatsioonkaebuses on maakohtu otsus vaidlustatud üksnes osaliselt ja ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu otsust TsMS § 656 lg 4 alusel tervikuna tühistada peab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist toimetama teistele menetlusosalistele kätte apellatsioonkaebuse ärakirja koos lisadega ja võimaldama neil esitada vastuapellatsioonkaebus. (p 15)
TsMS § 646 puhul tuleb arvestada ka TsMS § 656 lg-s 4 sätestatut. (p 16)
Kuna vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja järgimata jätmine on tingitud ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulisest rikkumisest, esineb alus seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamiseks TsMS § 67 järgi. (p 21)
Juurdepääsuõiguse muutmise taotlused tuleb lahendada tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt. (p 18)
Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise lahendi selgitamiseks esitatud tuvastushagi TsMS § 368 lg 2 teise lause mõttes tuleb lahendada hagimenetluses. Juurdepääsuasjades tehtud kohtulahend on täitedokument, kuivõrd sellest tulenevad nii õigustatud kui ka kohustatud isikud. (p 26)
Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise lahendi selgitamiseks esitatud tuvastushagi TsMS § 368 lg 2 teise lause mõttes tuleb lahendada hagimenetluses. (p 26)
Kohtul tuleb konkreetsel juhul välja selgitada, kas hageja soov on üksnes varasemat kohtulahendit tõlgendada, mida on võimalik teha TsMS § 368 lg 2 järgi hagimenetluses, või on hageja soov varasemat kohtulahendit muuta ning sellisel juhul on vaja avaldus lahendada TsMS § 6185 järgi hagita menetluses. (p 27)
Kohtulahendi selgitamine TsMS § 368 lg 2 teise lause mõttes saab piirduda üksnes selliste õiguste ja kohustuste või nende täpse ulatuse tuvastamisega, mille olemasolu kohus varasema kohtulahendi tegemisel hindas. See tähendab, et vähemalt kohtulahendi põhjendustest peab nähtuma, kas hagejal on vaidlusalune õigus või kohustus. (p 28)
|
3-2-1-15-10
|
Riigikohus |
18.03.2010 |
|
Ringkonnakohus rikkus TsMS § 651 lg-t 1, kuna kontrollis maakohtu vaheotsust hagi aegumise küsimuses kostja osas, kes apellatsioonkaebust ei esitanud (TsMS § 638 lg 10).
Kuigi kostjad esitasid maakohtu vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse ühes dokumendis, ei saanud ringkonnakohus praegusel juhul lähtuda TsMS § 207 lg-st 3, mille kohaselt, kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või -kostjate suhtes ühiselt ja kas või üks kaashageja või -kostja järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaashagejate või -kostjate suhtes. Tulenevalt TsMS § 207 lg-st 2 ja võlaõigusseaduse §-st 65 osalevad solidaarvõlgnikud menetluses iseseisvalt. (Vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-08, p 15, 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 18).
Kohus on hagimenetluses üldjuhul seotud menetlusosaliste esitatud materiaalõigusel põhinevate nõuetega ega saa teha otsust osas, milles ei ole kaebust esitatud. Kolleegium on varasemas lahendis leidnud, et vastasel korral oleks apellatsioonikohtul igas asjas võimalik maakohtu otsus tervikuna üle kontrollida ja tühistada ka osas, mille peale ei kaevata, kuid kus maakohus on materiaalõigust vääralt kohaldanud. See ei vastaks aga tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttele ega eesmärgile (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. jaanuari 2009. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 14).
Kui menetlusosaline ei kõrvalda kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jäetakse kaebus TsMS § 3401 lg 2 alusel menetlusse võtmata. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse TsMS § 638 lg 10 järgi, et kaebust ei ole esitatud.
|
3-2-1-138-97
|
Riigikohus |
23.12.1997 |
|
Kui apellatsioonikohus lahendab kaebust asja faktilise külje osas, ei saa seda teha TsKS § 292 alusel üksnes kaebuse põhjal ilma menetlust jätkamata ja protsessiosalisi kohtuistungile kutsumata. See on vastuolus põhiseaduse §-ga 24 ja inimõiguste kaitse konventsiooni art 6 p-ga 1.
|
3-2-1-29-96
|
Riigikohus |
13.03.1996 |
|
Vaidlustatakse vastuhagi rahuldamata jätmine. Apellatsioonikohus kontrollis põhihagi rahuldamise õigsust ja selle rahuldamine välistas vastuhagi rahuldamise. Kohtul on õigus otsustada asi TsKS § 292 lg 1 p 1 alusel kaebuse põhjal menetlust jätkamata.
|
III-2/1-71/95
|
Riigikohus |
01.11.1995 |
|
|
III-2/1-47/95
|
Riigikohus |
09.10.1995 |
|
|
III-2/1-11/95
|
Riigikohus |
23.02.1995 |
|
|
III-2/1-23/94
|
Riigikohus |
30.06.1994 |
|
|