Kohtulahendite liigitus

Kokku: 39| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
2-13-23176/103 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 01.11.2017
Kui pool on mingile asjaolule tuginedes jäänud paljasõnaliseks või on esitanud ilmselgelt ebakohaseid või ebapiisavaid tõendeid, peab kohus tulenevalt TsMS § 164 lg 1 p-st 1 ja § 171 lg-st 1 juhtima sellele poole tähelepanu (vt Riigikohtu 5. mai 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-04, p 17-18). (p 20)
3-2-1-79-16 PDF Riigikohus 20.10.2016
Kui menetlusosaline on esitanud teisele poolele töövõtulepingu ülesütlemise avalduse ja kohus leiab, et see on taganemisavaldus ning taganemiseks ei ole alust, siis peab kohus andma hinnangu sellele, kas avaldust saaks käsitleda ülesütlemisavaldusena VÕS § 655 lg 1 järgi. Vastasel korral rikub kohus selgitamiskohustust (TsMS § 348 lg 1, § 351 lg 1). (p 12)
3-1-1-90-15 PDF Riigikohus 13.11.2015
Tsiviilhagi läbivaatamisel kriminaalmenetluses tuleb järgida tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 348 lg-st 2 tulenevat asja ammendava arutamise kohustust. Asja ammendava arutamise kohustus tähendab TsMS § 351 lg-te 1 ja 2 kontekstis muu hulgas vajaduse korral kohtu kohustust selgitada pooltele asjas tõendamist vajavaid asjaolusid ning asjaolude tõendamise koormust (vt ka RKKKo 3-1-1-79-09, p 16). (p 19)
3-2-1-5-14 PDF Riigikohus 03.03.2014
Kohus peab kohtukutses hoiatama pooli istungilt puudumise tagajärgede eest. Kohus ei saa teha tagaseljaotsust, kui kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. (p 10)
3-2-1-117-13 PDF Riigikohus 20.11.2013
Kohus peab kohtukutses hoiatama pooli istungilt puudumise tagajärgede eest. Kui see hoiatus puudub, siis ei saa kohus jätta hagi läbi vaatamata ainuüksi põhjusel, et hageja ei ilmunud eelistungile. (p 10)
3-2-1-116-12 PDF Riigikohus 29.10.2012
Hageja esitatud asjaolude kogumi kvalifitseerib kohus sõltumata poolte antud õiguslikust hinnangust. Kuna kohtu antud õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatusena, peab kohus vähemalt suulises menetluses üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust. Kohtul on kohustus võimaldada pooltele õigussuhte võimalikust õiguslikust kvalifikatsioonist lähtudes esitada ka väiteid ja vastuväiteid.
3-2-1-5-12 PDF Riigikohus 20.03.2012
Kohtukõnes saab viidata üksnes varem esiletoodud asjaoludele ega saa enam nõuet muuta (vt ka Riigikohtu 22. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p-d 64 ja 65).
3-2-1-149-11 PDF Riigikohus 06.02.2012
Poole soov asja arutamisel kohtuistungil isiklikult osaleda võib õigustada istungi edasilükkamist, kui on piisavalt põhistatud, et vastasel juhul võivad poole huvid jääda piisava kaitseta (eelkõige olulised asjaolud välja selgitamata), ja pool ei saa istungil osaleda mõjuval põhjusel. Samas tuleb tõkestada, et menetlust sellega asjatult ei venitataks, ja tagada poolte võrdõiguslikkus (TsMS §-d 2 ja 7).
3-2-1-113-11 PDF Riigikohus 22.11.2011
Kohtuvaidluses ei või menetluse eset enam täiendada, vaid tugineda saab üksnes varem menetluses käsitletud asjaoludele.
3-2-1-29-11 PDF Riigikohus 04.05.2011
TsMS § 348 lg 1, § 351 ja § 392 lg 1 p 3 järgi ei tohi kohtu antav õiguslik hinnang tulla pooltele üllatuslikuna, st kohus peab juhtima tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama menetlusosalistel avaldada selle kohta arvamust (Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 40; 9. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 11).
3-2-1-134-10 PDF Riigikohus 19.01.2011
Kohtud jätsid pooltele selgitamata, et neil mõlemal on ka TMS § 221 lg 1 järgi esitatud hagi menetlemisel õigus esitada hagi täitedokumendist tulenevate õiguste või kohustuste tuvastamiseks. Sellega rikkusid kohtud TsMS § 348 lg-t 2, mis kohustab kohut hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt, ning TsMS § 351 lg-t 1, mille järgi on kohtul kohustus arutada menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Sellised rikkumised on menetlusõiguse normi olulised rikkumised TsMS § 669 lg 2 järgi.
3-2-1-91-10 PDF Riigikohus 02.11.2010
Esindaja, kellele kohtukutse toimetati kätte isiklikult allkirja vastu või kohtuistungil, vahetumine menetluses ei anna alust väita, et esindajale ei ole kutset isiklikult üle antud. Määrates kohtuistungi toimumise mitmele päevale, tuleb pooltele selgitada, et asi võidakse lahendada ka juba esimesel istungipäeval, mistõttu võib neile istungilt puudumisega kaasneda negatiivseid tagajärgi.
3-2-1-95-09 PDF Riigikohus 03.11.2009
TsMS §-st 345, § 649 lg-st 1 ja §-st 659 tuleneb, et kui määruskaebuse esitaja puudub kohtuistungilt, teatades sellest kohtule ja põhistades oma puudumist, võib kohus üldjuhul lahendada apellatsioonkaebuse ilma määruskaebuse esitaja osavõtuta või lükata asja arutamise edasi, vastavalt sellele, mida kohus sellises olukorras vajalikuks peab. TsMS § 422 lg 1 ei reguleeri aga olukorda, kus isikule on enne teada, et ta ei saa kohtuistungil osaleda. Sellisel juhul kohaldub TsMS § 345, mille kohaselt peab menetlusosaline kohtule õigel ajal teatama, et ta ei saa kohtusse ilmuda, ja põhistama, miks ta seda teha ei saa. Etteteatamise korral võib kohtuistungilt puudumise takistuseks olla asjaolu, et isik on viimaseid päevi lapseootel, ja kohus võib selle asjaolu esiletoomisel vajadusel kohtuistungi edasi lükata. Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja TsMS § 422 lg 2 järgi kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vorm ning selle väljaandmise tingimused ja kord on kehtestatud sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määrusega nr 85 "Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord". Samas ei välista TsMS § 422 lg 3 järgi nõutavas vormis tõendi puudumine või puudulikkus haiguse põhistamist muude tõenditega. Kui ootamatut haigust kui kohtusse ilmumata jätmise ja sellest teatamata jätmise takistust saab tõendada muude tõenditega, saab seda teha ka juhul, kui menetlusosalisele on ette teada, et ta ei saa kohtuistungil osaleda, ja ta teatab sellest kohtule TsMS §-s 345 sätestatut järgides. Asjaolu, et puudutatud isik viibib rasedus- ja sünnituspuhkusel, mille järel on tal õigus jääda lapsehoolduspuhkusele, ei tähenda seda, et kohus ei saaks kohtuistungit vajadusel edasi lükata või et kohus peaks sellisel juhul lükkama kohtuistungi edasi kaugesse tulevikku, mil ka vanema lapsehoolduspuhkus, mis kestab kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, on lõppenud. Erinevalt lapse sünnitamisest ei takista lapsehoolduspuhkusel viibimine vanemal kohtuistungil osaleda.
3-2-1-41-09 PDF Riigikohus 11.05.2009
Hageja ei ole järginud TsMS § 363 lg 1 p 3 ja on viitamata jätnud tõenditele, millega ta oma põhiväidet tõendab. Sellises olukorras pidi hagi menetlev kohus tulenevalt TsMS § 351 lg-st 1 arutama menetlusosalisega vaidlusaluseid asjaolusid ja laskma vajadusel täpsustada, milliste tõenditega ta oma põhiväidet tõendab.
3-2-1-114-08 PDF Riigikohus 17.12.2008
Asja ammendava arutamise kohustus tähendab muu hulgas kohtu kohustust selgitada pooltele asjas tõendamist vajavaid asjaolusid ning asjaolude tõendamise koormust. TsMS § 351 lg 1 järgi peab kohus arutama menetlusosalisega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Seega peab kohus arutama pooltega ka hageja nõude võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni. Ilma seda tegemata ei ole kohtul võimalik pooltele selgitada, mis asjaolud on asjas olulised, küsida poolte seisukohti nende asjaolude kohta ja selgitada pooltele, kes neist peab tõendama ühte või teist asjaolu.
3-2-1-40-07 PDF Riigikohus 07.05.2007
Kuna isikule või tema esindajale ei ole kohtukutset istungile kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil, siis ei ole TsMS § 412 lg 4 järgi vaja hagejal menetluse taastamiseks esitada ega põhistada mõjuvat põhjust.
3-2-1-14-07 PDF Riigikohus 13.03.2007
Hageja peab hagiavalduses märkima, kas ta soovib asja lahendamist kohtuistungil või on ta nõus kirjaliku menetlusega. Kui hageja ei ole hagis selgelt märkinud kumbagi soovi, ei tähenda see automaatselt nõustumist kirjaliku menetlusega. Asja arutamiseks määratud kohtuistung tähendab TsMS mõttes kõiki neid kohtuistungeid, millel lahendatakse pooltevahelist sisulist vaidlust kogumis, pidades silmas kõiki esitatud asjaolusid. Üldine põhimõte on, et asja sisuline arutamine toimub eelduslikult ainult ühel kohtuistungil. Üksnes juhul, mil esimesel istungil selgub, et asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud, toimub asjas mitu istungit.
3-2-1-41-05 PDF Riigikohus 11.05.2005
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-96-03.
3-2-1-137-04 PDF Riigikohus 07.12.2004
Kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpetatakse PankrS § 28 lg 2 alusel ning pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitab erikaebuse võlausaldaja, tuleb kaebus läbi vaadata kohtuistungil, kui võlausaldaja on kaebuses märkinud, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil.
3-2-1-87-04 PDF Riigikohus 29.09.2004
Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 peab kohus andma poolele võimaluse tema poolt oluliseks peetava asjaolu tõendamiseks, kui pool ei ole seda ise teinud. Kui kohus seda ei tee, ei saa ta kohtuotsuses sellele asjaolule ka tugineda.

Kokku: 39| Näitan: 1 - 20