Kohtulahendite liigitus

Kohtuasja nr	Kohus	Lahendi kp	Seotud sätted	Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
2-17-13391/43	Riigikohtu tsiviilkolleegium	03.03.2021	TsMS § 403 lg 3 KÜS § 13 lg 3 TsMS § 423 lg 1 p 4 TsMS § 656 lg 1 p 1 KeeleS § 8 lg 1	Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> hagimenetlus -> hagi läbivaatamata jätmine Olukorras, kus hageja on esitanud juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (RKTKo 11.06.2014, nr 3-2-1-55-14, p 31). Kohus võib otsuse tühisuse tuvastada isegi siis, kui hageja on esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, kuid asjaolud, millele hageja on otsuse vaidlustamisel tuginenud, on sellised, et need toovad nende tõendatuse korral kaasa otsuse tühisuse (RKTKo 5.06.2019, nr 2-16-19017/101, p 17.1). (p 27) Sellises olukorras ei saa maakohus jätta otsuste vaidlustamise nõudeid õigusliku perspektiivituse tõttu läbi vaatamata üksnes kohtusse pöördumise tähtaja rikkumise tõttu, kuna hinnata tuleb ka seda, kas hageja esile toodud asjaolud võivad otsuste kehtetuks tunnistamise asemel tuua kaasa nende tühisuse. (p 28) Eraõigus -> Juriidilised isikud, ühinguõigus -> Juriidilise isiku organite otsuste vaidlustamine -> mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuste vaidlustamine Üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudele ei näe seadus üldjuhul ette nõude maksmapaneku tähtaega. Ainus tähtaeg, mis piirab otsuse tühisusele tuginemise aega, on üldnormina sätestatud TsÜS § 38 lg 7 teises lauses. Sama sätestab ka MTÜS § 241 lg 3. (p 26) Korteriomanikul ei ole õigust nõuda, et üldkoosolekul toimunu salvestataks ja seega ei saa korteriomanike üldkoosoleku otsuste kehtivust sel põhjusel kahtluse alla seada. (p 31) KeeleS § 8 lg-s 1 sätestatud nõude rikkumine ei too kaasa korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisust. Küll võib keeleseaduse nõuete rikkumine anda aluse üldkoosoleku otsused kehtetuks tunnistada eelkõige juhul, kui korteriomanikule ei tagata koosoleku muus keeles kui eesti keeles pidamise korral võimalust koosolekul toimuvast aru saada. (p 32) Enne 1. jaanuari 2018 kehtinud KÜS ei näinud ette erisätteid korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta, mistõttu kohaldus sel juhul MTÜS § 241 lg 1 esimene lause, mille kohaselt on mittetulundusühingu otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kui otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsuse muu vastuolu seadusega oli otsuse kehtetuks tunnistamise alus KÜS § 13 lg 3 mõttes. Praegu kehtiva KrtS § 29 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse korteriomanike üldkoosoleku otsuste kehtetusele tsiviilseadustiku üldosa seadust ja TsÜS § 38 lg 2 esimese lause järgi on otsus mh tühine siis, kui on oluliselt rikutud otsuse tegemise korda. Viidatud sätet tuleb mõista nii, et kui otsus tehakse koosolekul, siis toob tühisuse kaasa koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. (p 35) Üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada (vt nt RKTKo 29.01.2003, nr 3-2-1-6-03, p 13; 08.04.2008, nr 3-2-1-22-08, p 11; 29.11.2017, nr 2-16-8010/36, p 11; 24.05.2017, nr 3-2-1-44-17, p 17). Põhimõte, et kõigile liikmetele tuleb enne koosolekut anda võimalus tutvuda dokumentidega, mille kinnitamist koosolekul otsustama hakatakse, kohaldub ühtmoodi kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste tegemisel. (p 37) Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> hagimenetlus -> hagiavalduse nõuded Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> hagimenetlus -> hagi menetlusse võtmine, menetlusse võtmisest keeldumine -> menetlusse võtmisest keeldumine perspektiivituse tõttu Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> hagimenetlus -> hagi läbivaatamata jätmine Kui hageja esitab lisaks sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja sooritushagi näol tegemist sama hagiga samade poolte vahel. Kui hageja on niisuguse tuvastusnõude esitanud ja kohus on selle menetlusse võtnud, peab kohus jätma selle nõude TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata (vt RKTKo 17.12.2012, nr 3-2-1-157-12, p 14). Sama põhimõte kohaldub ka olukorras, kus hageja on esitanud lisaks kujundushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb teha otsustus kujundushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes. (p 23) Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> kohtuistung -> suuline ja vahetu kohtulik arutamine Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> menetlus ringkonnakohtus -> menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed NB! Seisukoha muutus! Kohtuistungi pidamise kohustus väljendab hagimenetluses asja suulise arutamise põhimõtet. Hagimenetluses võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata üksnes poolte nõusolekul. (p 16) Just kohtuistungi pidamine võimaldab asja suulist ja vahetut arutamist. Samuti aitab see tagada õiglase menetluse ja anda pooltele võimaluse selgitada ning põhjendada oma seisukohti ja tugevdada oma menetluslikku positsiooni. Pooltel on just eelkõige suulises menetluses võimalik kontrollida, kas kohus on nende argumente õigesti mõistnud ja arvesse võtnud. (p 17) Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et mitte igasugused puudused poolte seisukohtade ärakuulamises (sh asja lahendamine kirjalikus menetluses ilma poolte nõusolekuta) ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist ja et otsust ei ole põhjust tühistada, kui pooltele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid. Samuti on kolleegium varasemates lahendites leidnud, et kui menetlusosaline tugineb TsMS § 656 lg 1 p-s 1 nimetatud rikkumisele, peab ta kaebuses näitama, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti (RKTKo 19.06.2017, nr 3-2-1-68-17, p 12; 12.10.2016, nr 3-2-1-94-16, p 14; 29.05.2013, nr 3-2-1-40-13, p 31). (19) Kolleegium muudab eeltoodud seisukohti ja leiab, et kohtuistungi pidamata jätmine olukorras, kus see tulnuks seaduse kohaselt pidada, võib kujutada endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulist rikkumist isegi siis, kui pool ei näita otsuse peale kaevates ja asja suulise arutamise põhimõtte rikkumisele tuginedes, kas ja kuidas oleks tsiviilasi kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud teisiti, ja sõltumata sellest, kas pooltele oli vaatamata kohtuistungi pidamata jätmisele tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid. (p 20) Kui maakohus jätab kohtuistungi pidamata, kuigi seaduse järgi tulnuks see pidada, on siiski tegemist sellise menetlusõiguse normi rikkumisega, millele hagimenetluse pool saab otsuse peale kaevates tugineda juhul, kui ta on sellele tuginenud rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis (TsMS § 333 lg 2). (p 21) Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> hagita menetlus -> korteriomandi ja kaasomandi asjad Selles asjas oli võimalik enne 2009. aasta 1. jaanuari alustatud asi lahendada lõpuni hagimenetluses, sõltumata sellest, et kehtiva seaduse järgi on menetlusliiki muudetud (vt ka RKTKo 14.11.2018, nr 2-12-24747/180, p 17). (p 15) Enne 1. jaanuari 2018 kehtinud KÜS § 13 lg 3, mis nägi ette, et korteriühistu liikmel on õigus pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates, sätestab õigust lõpetava tähtaja, mitte aegumistähtaja. Kuna üldkoosoleku otsuse tühistamise (kehtetuks tunnistamise) nõude esitamise tähtaeg oli KÜS § 13 lg-s 3 reguleeritud, pole sellele tähtajale põhjust kohaldada täiendava seadusena MTÜS-i sätteid. Ka kehtiva KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise 60‑päevane tähtaeg õigust lõpetav tähtaeg. (p 25) Eraõigus -> Juriidilised isikud, ühinguõigus -> Juriidilise isiku organite otsuste vaidlustamine -> aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuste vaidlustamine -> kehtetuks tunnistatav otsus Eraõigus -> Tsiviilõiguse üldosa -> juriidiline isik -> organi otsuse kehtetus Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk on üks ja sama: vabaneda ebaseaduslikust otsusest. Olukorras, kus hageja on esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (RKTKo 11.06.2014, nr 3-2-1-55-14, p 31). Kohus võib otsuse tühisuse tuvastada isegi siis, kui hageja on esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, kuid asjaolud, millele hageja on otsuse vaidlustamisel tuginenud, on sellised, et need toovad nende tõendatuse korral kaasa otsuse tühisuse (RKTKo 5.06.2019, nr 2-16-19017/101, p 17.1). (p 27) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-14-07	Riigikohus	13.03.2007		Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> hagimenetlus -> hagi läbivaatamata jätmine Menetluse taastamise soovi korral on õige õiguskaitsevahend menetluse taastamise avaldus. Selle avaldusega ei vaidlustata hagi läbivaatamata jätmise määrust, vaid soovitakse kas mõjuva põhjuse tõttu või muudel seaduses sätestatud alustel menetluse taastamist. TsMS § 412 lg 4 kohaldamise eeldusi peab kohus kontrollima esitatud menetluse taastamise avalduse alusel ka siis, kui avalduses on tuginetud üksnes mõjuva põhjuse olemasolule. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> kohtuistung -> suuline ja vahetu kohtulik arutamine Hageja peab hagiavalduses märkima, kas ta soovib asja lahendamist kohtuistungil või on ta nõus kirjaliku menetlusega. Kui hageja ei ole hagis selgelt märkinud kumbagi soovi, ei tähenda see automaatselt nõustumist kirjaliku menetlusega. Asja arutamiseks määratud kohtuistung tähendab TsMS mõttes kõiki neid kohtuistungeid, millel lahendatakse pooltevahelist sisulist vaidlust kogumis, pidades silmas kõiki esitatud asjaolusid. Üldine põhimõte on, et asja sisuline arutamine toimub eelduslikult ainult ühel kohtuistungil. Üksnes juhul, mil esimesel istungil selgub, et asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud, toimub asjas mitu istungit. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> kohtule vastamata jätmise ja istungilt puudumise tagajärjed -> mõjuv põhjus istungilt puudumiseks, toimingu tegemata jätmiseks Asja arutamiseks määratud kohtuistung tähendab TsMS mõttes kõiki neid kohtuistungeid, millel lahendatakse pooltevahelist sisulist vaidlust kogumis, pidades silmas kõiki esitatud asjaolusid. Asja arutamiseks määratud kohtuistung TsMS § 409 lg 1 p 1 tähenduses ei ole seega nt istung, mis korraldatakse ainult mõne spetsiifilise tõendi uurimiseks, või otsuses vigade parandamise arutamiseks määratud istung, kui kohus peab vajalikuks sellise istungi korraldamist. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-137-04	Riigikohus	07.12.2004		Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> menetlus ringkonnakohtus -> asja lahendamine kirjalikus menetluses Kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpetatakse PankrS § 28 lg 2 alusel ning pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitab erikaebuse võlausaldaja, on apellatsioonikohtul õigus vaadata erikaebus läbi kirjalikus menetluses protsessiosalisi kohtusse kutsumata, kui võlausaldaja ei ole kaebuses märkinud, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> kohtuistung -> suuline ja vahetu kohtulik arutamine Kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpetatakse PankrS § 28 lg 2 alusel ning pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitab erikaebuse võlausaldaja, tuleb kaebus läbi vaadata kohtuistungil, kui võlausaldaja on kaebuses märkinud, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil. Eraõigus -> Maksejõuetusmenetlus -> Pankrotimenetlus -> pankroti väljakuulutamine -> raske juhtimisviga Eraõigus -> Juriidilised isikud, ühinguõigus -> Juhatuse liikme vastutus juriidilise isiku ees -> kohustuse rikkumine -> pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine Osaühingu netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri ja pankrotiavalduse esitamisega viivitamine tahtlikult või raske hooletuse tõttu on käsitatav raske juhtimisveana. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-120-01	Riigikohus	03.12.2001		Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> tõendid -> eksperdiarvamus -> küsimused eksperdile Tulenevalt TsMS § 131 lg-st 1 esitatakse eksperdile küsimused kohtu kaudu ja küsimused määrab kohus, seega ei pea kohus küsimuste esitamisel piirduma sellega, mida kostja on osanud ja teadnud küsida. Kostja esitatud küsimustest eksperdile jäi vastuseta küsimus, kas kostja allkiri dokumendil on vahetult kostja kirjutatud või mitte. Täiendavast ekspertiisist keeldumine ei olnud põhjendatud. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> hagimenetlus -> menetluse peatamine ja peatumine Menetluse peatamiseks TsMS § 213 lg 1 p 3 alusel puudub alus, sest dokumendi väidetavas võltsimises süüdioleva isiku väljaselgitamine kriminaalasjas ja sellest põhjustatud kaebuse esitamine prokuröri tegevusetusele halduskohtusse, ei takista võlakohustisest tuleneva tsiviilasja menetlemist. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> menetlus ringkonnakohtus -> ringkonnakohtu otsuse sisu TsMS § 330 lg 6 kohaselt peab ringkonnakohus vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele. Ringkonnakohus on ekslikult järeldanud, et kostja ei ole apellatsioonkaebuses linnakohtu otsusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> kohtuistung -> suuline ja vahetu kohtulik arutamine Kostja on esitanud hagile vastuväited, et laenudokumendid on võltsitud ja laenukohustis sellega välistatud. Kui vaidlus on dokumentide võltsitusest, siis on möödapääsmatu nende dokumentide vahetu uurimine kohtuistungil (TsMS § 172). Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> kohtuistung -> kohtuistungi juhtimine ja asjaolude väljaselgitamine Kohtunik peab kohtuistungit juhtides tagama protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse (TsMS § 171 lg 1 ja § 309). Kohus rikkus kostja õigust tõendada oma vastuväiteid hagile, et laenudokumendid on võltsitud ja laenukohustis sellega välistatud. Kui vaidlus on dokumentide võltsitusest, siis on möödapääsmatu nende dokumentide vahetu uurimine kohtuistungil (TsMS § 172). Eraõigus -> Võlaõigus -> laenuleping ja krediidilepingud -> laenulepingu mõiste TsK § 272 lg-te 1 ja 2 kohaselt annab laenulepingu üks pool (laenutaja) teise poole (laenaja) omandusse raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama rahasumma tagastama; laenuleping loetakse sõlmituks raha üleandmise momendist. Seega tekib laenukohustis ainult laenusumma vastuvõtmisel. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-87-01	Riigikohus	28.05.2001		Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> kohtuistung -> suuline ja vahetu kohtulik arutamine Kohus rikkus TsMS § 36 nõudeid, istungi protokollidest ei nähtu kaasistujate nimesid. Kuid protokollidest nähtuv kinnitab kassatsioonkaebuse väidet, et kohtukaasistuja vahetumisel asja algusest peale ei arutatud. Seega rikkus esimese astme kohus TsMS § 172 lõiget 3, mis sätestab, et asja arutab algusest lõpuni sama kohtukoosseis; kohtukaasistuja vahetumise korral asja läbivaatamisel arutatakse asja algusest peale. Selline protsessinormi oluline rikkumine on aluseks ringkonnakohtu poolt TsMS § 333 lg 2 kohaldamisele. Eraõigus -> Võlaõigus -> üürileping -> eluruumi üürileping Eraõigus -> Võlaõigus -> üürileping -> eluruumi üürileping -> mõiste Apellatsioonikohus on hagi lahendamisel ja kostjate vaidlusalusest elamust väljatõstmisel ilma teist eluruumi vastu andmata ebaõigesti kohaldanud rendiseadust. Vastavalt ES § 28 lg-le 3 kuuluvad eluruumi tasuta kasutamisel kohaldamisele eluruumi üürilepingut reguleerivad sätted. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Kohtulahendite liigitus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: