Kohtulahendite liigitus

Kokku: 91| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
2-17-8339/36 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 07.11.2018
Kui kaebus jääb läbi vaatamata, siis kohaldub menetluskulude jaotamisele TsMS § 171 lg 1 (vt Riigikohtu 2. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 13). (p 15)
2-16-14924/58 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 02.11.2018
Menetluskulude jaotamisel ei ole alust lähtuda TsMS § 163 lg-st 1, kui hageja saavutas esimese alternatiivnõude rahuldamise tõttu kogu hagiga taotletud eesmärgi, kuigi teine alternatiivne nõue jäi rahuldamata (vt ka sarnaselt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 55). (p 19.2)
2-14-11930/96 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 01.11.2017
Tulenevalt TsMS § 173 lg 3 teisest lausest peab alama astme kohus jaotama menetluskulud ka juhul, kui asi saadetakse tagasi üksnes osaliselt seetõttu, et menetluskulude lõplik jaotus saab selguda üksnes siis, kui lahendatud on kõik menetluses esitatud nõuded ja on selgunud, millises ulatuses nõuded rahuldatakse. (p 20)
3-2-1-18-17 PDF Riigikohus 27.03.2017
TsMS § 163 lg 1 võimaldab jätta menetluskulud poolte endi kanda, aga sellist otsustust tuleb kohtul põhjendada. (p 16) Kohtul tuleks mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel valides muuhulgas arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga. Hagi rahuldamise proportsioon ei pruugi olla siiski määrav, kuivõrd arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid. Kohus võib TsMS § 163 lg 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral TsMS § 163 lg‑s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust üksnes juhul, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. TsMS § 163 lg‑te 1 ja 2 kohaldamisel tuleb kohtul lõppastmes tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. (p 17) Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust jaotada menetluskulusid poolte vahel kaebuse rahuldamise ulatusest lähtudes. Ka sellisel juhul tuleb lähtuda TsMS §‑st 163 (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 16). Seetõttu ei mõjuta menetluskulude jaotust otseselt ka see, kumma poole kasuks kaebemenetluses kaebus lahendati. (p 18)
3-2-1-20-16 PDF Riigikohus 03.05.2016
Osavastutuse põhimõttel kaaskostjate hagemisel saab pidada mõistlikuks hagi rahuldamisel hageja menetluskulude jätmist kostjate kanda vastutuse osade järgi. (p 36)
3-2-1-182-15 PDF Riigikohus 09.03.2016
Tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt RKTKm nr 3-2-1-55-13, p 13). (p 13)
3-2-1-145-15 PDF Riigikohus 08.12.2015
Kohtud jätsid õigesti menetluskulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 järgi kostja kanda. Kui kostja on pärast vindikatsioonihagi (AÕS § 80) esitamist korteri valduse üleandmiseks ja kostja väljatõstmiseks korteri vabastanud, on ta hageja nõude TsMS § 168 lg 5 mõttes rahuldanud. (p 13)
3-2-1-57-15 PDF Riigikohus 25.05.2015
Kui iga kostja osaleb tsiviilasja menetluses iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2 esimene lause), ei saa ühe kostja vastu esitatud hagi menetluskulude jaotus oleneda teise kostja vastu esitatud hagi tulemusest. Kui hagi rahuldatakse ühe kostja vastu, kuid teise vastu jäetakse rahuldamata, tuleb kulude jaotamisel lähtuda põhimõttest, nagu hageja oleks esitanud kaks eraldi hagi. (p 15)
3-2-1-93-14 PDF Riigikohus 03.11.2014
Menetluskulude jätmine hagejate kanda nende osasid märkimata ei olnud põhimenetluses õige. Kumbki hageja esitas kostja vastu eraldi nõude ja seda tulnuks arvestada ka menetluskulude jaotamisel. (p 21)
3-2-1-64-14 PDF Riigikohus 08.10.2014
Juhul, kui kaasapellant ei vaidlustanud maakohtu otsust, ei pea ta apellatsioonimenetluse kulusid kandma (p 14).
3-2-1-58-14 PDF Riigikohus 11.06.2014
TsMS § 172 lg 1 teine lause ei anna alust arvestada menetluskulude jaotamisel sellega, et menetlusosaline on teises vaidluses vaielnud vastu teise menetlusosalise nõudele või hagile. (p 15)
3-2-1-195-13 PDF Riigikohus 12.03.2014
TsMS § 167 lg 2 järgi jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda, kuid see ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel (vt kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise kohta ka Riigikohtu 21. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-13, p-d 11–14). (p 26)
3-2-1-183-13 PDF Riigikohus 05.03.2014
TsMS § 164 on erinormiks TsMS § 163 suhtes, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kui vaidluse puhul on tegemist ühisvara jagamise nõudega –hagilise abieluasjaga –, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt TsMS §-st 164. (p 10)
3-2-1-182-13 PDF Riigikohus 21.02.2014
Tulenevalt TsMS § 167 lg-st 1 ja lg 2 esimesest lausest ei saa iseseisva nõudeta kolmas isik nõuda menetluskulude hüvitamist sellelt poolelt, kelle poolel ta menetluses osaleb või kelle poolel ta sinna kaasati. Kuna kohus on kinnitanud poolte kompromissi ja selle järgi ei ole ette nähtud, et üks pool kannaks teise poole menetluskulud, ei ole halduritel iseseisva nõudeta kolmandate isikutena õigust taotleda selles menetluses endi menetluskulude jätmist hageja kanda. (p 12) Kolmandatele isikutele tagab nende õiguste rikkumise korral kaitse TsMS § 167 lg 2 teine lause. Alus kulutuste hüvitamiseks saab esmajoones tuleneda õigussuhtest poolega, kelle algatusel kolmas isik menetlusse kaasati. Kui kostja taotleb kolmanda isiku kaasamist menetlusse põhjusel, et esitada tema vastu hiljem nt võimalik lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, võib kolmanda isiku kaasamise taotlust koostoimes kompromissi sõlmimisega pidada lepingu rikkumiseks. Lisaks otsestele kohustustele võivad lepingust tuleneda kaitsekohustused, mille sisuks on lepingupoole kohustus hoiduda teisele poolele kahju tekitamast (vt VÕS § 2 lg 2, § 23). Kolmanda isiku põhjendamatus kaasamises võib näha ka kaasamist taotlenud poole ja kolmanda isiku vahelisest muust võlasuhtest (mis on kaasamise aluseks) tuleneva kohustuse rikkumist. Kui asi lahendatakse poolte vahel kompromissiga või kui muul põhjusel selgub, et põhimenetluses ei tuvastata asjaolusid, mis annaks aluse kolmanda isiku vastu nõudeid esitada, saab kolmanda isiku kaasamise vastavalt asjaoludele lugeda põhjendamatuks. Vastaspoole vastu, kes kolmanda isiku menetlusse kaasamist ei taotlenud, saab kulutuste hüvitamise nõue olla siiski vaid erandlikult. Kompromissi sõlmimise puhul saab seda näha, kui poolte tahteks oli menetluskulude jaotamisel kahjustada kolmanda isiku huvisid õigusvastaselt, st tegu oli VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Sel alusel saab kolmanda isiku menetluskulude eest vastutada ka see pool, kelle poolel ta menetluses osales. (p 13)
3-2-1-87-13 PDF Riigikohus 23.09.2013
Kohus võib olukorras, kus pool on teinud menetluses kompromissiettepaneku ning hagi rahuldatakse pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, teha TsMS § 163 lg 2 alusel kaalutlusotsustuse ja jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, kuid seda üksnes juhul, kui kõiki asjaolusid arvestades oleks selline menetluskulude jaotus õiglane. Sellise otsustuse tegemisel peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka põhjendama. (p 15)
3-2-1-55-13 PDF Riigikohus 15.05.2013
Tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta hagiga saavutada üritab. Juhul kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt ka Riigikohtu 4. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, p-d 13 ja 14).
3-2-1-36-13 PDF Riigikohus 11.04.2013
Kuna pankrotihaldur peab ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks pöörduma kohtusse, ei saa sellises kohtuasjas kohaldada menetluskulude kindlaksmääramisele TsMS § 168 lg-s 6 sätestatut.
3-2-1-23-13 PDF Riigikohus 10.04.2013
PankrS § 150 lg 5 reguleerib nende määruste peale edasikaebamist, kus jaotatakse pankrotimenetluse kulud. Pankrotimenetluses on menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale puudutatud menetlusosalisel õigus esitada TsMS § 178 lg 2 ja § 696 lg 1 alusel määruskaebus ka Riigikohtule.
3-2-1-19-13 PDF Riigikohus 03.04.2013
Menetluskulude poolte vahel jaotamisel apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise korral tuleb lähtuda TsMS §-st 163. (p 16)
3-2-1-136-12 PDF Riigikohus 27.11.2012
Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada ka hageja erinevaid nõudeid eri kostjate vastu ning nt hagi rahuldamisel tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda vastavalt nende osadele kohustuses, mitte aga nt solidaarselt (vt ka TsMS § 163 lg 1 ja § 165 ning Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 16). Kui hageja on esitanud erinevate kostjate vastu erinevad nõuded, tuleb esindajakulude väljamõistmisel igalt kostjalt lähtuda selle kostja vastu esitatud haginõude hinnast.

Kokku: 91| Näitan: 1 - 20