Kohtulahendite liigitus

Kokku: 15| Näitan: 1 - 15

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-2-1-21-17 PDF Riigikohus 03.05.2017
TsMS § 422 lg 1 loetelu ei ole ammendav. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka igasugune muu takistav asjaolu, mis üldhinnangu järgi võib kostjalt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides põhjustada hagile reageerimata jätmise. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus. Esmajoones on selle mõte võimaldada asja lahendamist ka juhul, kui kostja hoiab kohtumenetlusest kõrvale. (p 15.1.)
3-2-1-95-09 PDF Riigikohus 03.11.2009
TsMS §-st 345, § 649 lg-st 1 ja §-st 659 tuleneb, et kui määruskaebuse esitaja puudub kohtuistungilt, teatades sellest kohtule ja põhistades oma puudumist, võib kohus üldjuhul lahendada apellatsioonkaebuse ilma määruskaebuse esitaja osavõtuta või lükata asja arutamise edasi, vastavalt sellele, mida kohus sellises olukorras vajalikuks peab. TsMS § 422 lg 1 ei reguleeri aga olukorda, kus isikule on enne teada, et ta ei saa kohtuistungil osaleda. Sellisel juhul kohaldub TsMS § 345, mille kohaselt peab menetlusosaline kohtule õigel ajal teatama, et ta ei saa kohtusse ilmuda, ja põhistama, miks ta seda teha ei saa. Etteteatamise korral võib kohtuistungilt puudumise takistuseks olla asjaolu, et isik on viimaseid päevi lapseootel, ja kohus võib selle asjaolu esiletoomisel vajadusel kohtuistungi edasi lükata. Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja TsMS § 422 lg 2 järgi kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vorm ning selle väljaandmise tingimused ja kord on kehtestatud sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määrusega nr 85 "Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord". Samas ei välista TsMS § 422 lg 3 järgi nõutavas vormis tõendi puudumine või puudulikkus haiguse põhistamist muude tõenditega. Kui ootamatut haigust kui kohtusse ilmumata jätmise ja sellest teatamata jätmise takistust saab tõendada muude tõenditega, saab seda teha ka juhul, kui menetlusosalisele on ette teada, et ta ei saa kohtuistungil osaleda, ja ta teatab sellest kohtule TsMS §-s 345 sätestatut järgides. Asjaolu, et puudutatud isik viibib rasedus- ja sünnituspuhkusel, mille järel on tal õigus jääda lapsehoolduspuhkusele, ei tähenda seda, et kohus ei saaks kohtuistungit vajadusel edasi lükata või et kohus peaks sellisel juhul lükkama kohtuistungi edasi kaugesse tulevikku, mil ka vanema lapsehoolduspuhkus, mis kestab kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, on lõppenud. Erinevalt lapse sünnitamisest ei takista lapsehoolduspuhkusel viibimine vanemal kohtuistungil osaleda.
3-2-1-74-09 PDF Riigikohus 26.10.2009
Isiku vahi all viibimine ei ole iseenesest TsMS § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata ja sellest teatamata jätmiseks. Teatud asjaoludel võib vahi all viibimise tõttu olla isiku vabadus piiratud siiski sedavõrd, et tal ei ole võimalik osaleda kohtuistungil ega ka sellest kohut teavitada.
3-2-1-48-07 PDF Riigikohus 15.05.2007
Tulenevalt TsMS § 412 lg 1 p-st 3 peab kohus, juhul kui hageja asja arutamiseks määratud kohtuistungile ei ilmu, kuid on kohtule eelnevalt teatanud istungile ilmumata jätmise põhjusest, ja kostja taotleb hagi läbivaatamata jätmist, hindama, kas hageja istungile ilmumata jätmise põhjust saab hageja põhjendust arvestades lugeda mõjuvaks. TsMS § 422 lg 1 mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav. TsMS § 422 lg 1 mõtte kohaselt saab kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Kohus võib vastavalt asjaoludele lugeda mõjuvaks põhjuseks hageja kohtuistungile ilmumata jätmiseks ka samal ajal toimuva teise kohtuistungi, millest hageja peab osa võtma, kui hageja on sellest esimesel võimalusel kohtule teatanud ja oma istungile ilmumise võimatust põhistanud.
3-2-1-14-07 PDF Riigikohus 13.03.2007
Asja arutamiseks määratud kohtuistung tähendab TsMS mõttes kõiki neid kohtuistungeid, millel lahendatakse pooltevahelist sisulist vaidlust kogumis, pidades silmas kõiki esitatud asjaolusid. Asja arutamiseks määratud kohtuistung TsMS § 409 lg 1 p 1 tähenduses ei ole seega nt istung, mis korraldatakse ainult mõne spetsiifilise tõendi uurimiseks, või otsuses vigade parandamise arutamiseks määratud istung, kui kohus peab vajalikuks sellise istungi korraldamist.
3-2-1-94-06 PDF Riigikohus 07.11.2006
TsMS § 422 ei sätesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu ning kohtul on konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas menetlusosalisel oli kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. Lepingulise esindaja kohtuistungilt puudumine ei ole poole enda kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 lg 1 tähenduses. Samuti sätestab TsMS § 345 kohtuistungile kutsutud menetlusosalisele, kes ei saa kohtusse ilmuda, nõude, et ta peab sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama.
3-2-1-95-04 PDF Riigikohus 21.09.2004
Kohus võib lahendada asja ilma apellandi osavõtuta või lükata kohtuistungi edasi, kui apellant ise ei ole soovinud kohtuistungit või on palunud asi lahendada tema osavõtuta. Üldjuhul võib kaebuse jätta läbi vaatamata üksnes siis, kui apellant on taotlenud kohtuistungit, kuid eelnevalt teatamata istungile ei ilmu.
3-2-1-47-02 PDF Riigikohus 15.03.2002
Kohus võib jätta apellatsioonkaebuse TsMS § 322 lg 1 alusel läbi vaatamata, kui apellant või tema esindaja ei ilmu kohtuistungile ning nad pole kohtule õigeaegselt (enne kohtuistungi algust) teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjust või taotlenud kohtuistungi edasilükkamist.
3-2-1-30-02 PDF Riigikohus 27.02.2002
Apellandi avaldus menetluse uuendamiseks tuleb TsMS § 323 lg 1 kohaselt rahuldada. Apellandi esitatud töövõimetuslehe kohaselt oli ta istungilt puudumise ajal töölt haiguse tõttu vabastatud, seetõttu saab tema haigust TsMS § 206 kohaselt lugeda seaduslikuks takistuseks.
3-2-1-14-01 PDF Riigikohus 07.02.2001
Põhjendamatu on kassaatori väide, et maakohus pidanuks aktsepteerima tema seaduslikku takistust kohtuistungile mitteilmumisel. Kassaator oli teadlik kohtuistungi toimumisest ning tema puudumine ei takistanud PankrS § 27^1 lg 5 kohaselt asja läbivaatmist.
3-2-3-18-98 PDF Riigikohus 15.12.1998
3-2-1-107-98 PDF Riigikohus 03.11.1998
Kui hagi jäeti läbi vaatamata seetõttu, et hageja ei ilmunud eelistungile, kuid tal oli puudumiseks seaduslik takistus (haigus), siis vastavalt TsMS § 207 lg 1 (TsKS § 206 lg 2) on tal õigus 30 päeva jookusul hagi läbi vaatamata jätmisest taotleda samas kohtus menetluse taastamist mitte aga esitada hagi läbivaatamata jätmise määrusele erikaebust.
3-2-3-5-97 PDF Riigikohus 02.04.1997
TsKS §-st 198 lg 1 ja 2 tulenevalt võib kohus kostja eelistungilt puudumise korral lahendada hageja nõudmisel asja tagaseljaotsusega, kui kostja puudumise tõttu oli eelmine eelistung edasi lükatud ning kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse.
III-2/3-6/95 PDF Riigikohus 28.02.1995
III-2/3-6/94 PDF Riigikohus 12.04.1994

Kokku: 15| Näitan: 1 - 15

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane