Kohtulahendite liigitus

Kokku: 25| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-2-1-57-15 PDF Riigikohus 25.05.2015
Kui toimikust ei ole näha, mis põhjusel on kohtukoosseis vahetunud, st kui ringkonnakohtu koosseisu vahetumine ei ole poolte ega kõrgema astme kohtu jaoks kontrollitav, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Selline menetlusõiguse normi rikkumine ei ole siiski alus lahendi tühistamisele, kui kohtuistungil osalesid pooli esindavad advokaadid, kellele tehti kohtukoosseis nimeliselt teatavaks ja kes ei esitanud taandusi, taotlusi või vastuväiteid (TsMS § 333). (p 16)
3-2-1-164-14 PDF Riigikohus 25.02.2015
Kohtukoosseisust menetlusosalisele teatamata jätmine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine ja see annab alust kohtulahend tühistada, kui see rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust. (p 18)
3-2-1-105-14 PDF Riigikohus 19.11.2014
3-2-1-58-14 PDF Riigikohus 11.06.2014
Maakohtu määrus, millega lahendatakse võlausaldajale häälte arvu määramine on hagita menetlust lõpetav määrus, mille peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi ja lahendab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis. (p 13)
3-2-1-30-14 PDF Riigikohus 16.04.2014
TsMS § 20 lg 1 mõtte kohaselt peab uus kohtunik saama asja sisulisel läbivaatamisel hinnata kõiki asjas esitatud tõendeid ja tuvastada ise kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Asja algusest peale arutamine ei tähenda aga, et eelmenetlus tuleb uuesti läbi viia ning et pooled peavad saama võimaluse esitada uuesti hilinenult esitatud või juba lahendatud taotlusi. Uus kohtunik ei pea tõendeid uuesti koguma ega uurima, kui pooled seda ei taotle. Kui uus kohtunik leiab, et eelmenetlus on puudulik, mh kui poolte seisukohad ei ole talle arusaadavad või varem ei ole pooltega õiguse kohaldamist ja tõendamiskoormuse jaotust piisavalt arutatud, saab ta eelmenetluse uuendada. Otsuse saab uus kohtunik teha, kui asja on tema arvates arutatud ammendavalt (TsMS § 435 lg 1). Kui asjas on peetud kohtuistung, tuleb seda siiski vähemasti üldjuhul korrata. Pooltele tuleb kohtuniku asendamisel tagada võimalus esitada kohtuniku vastu taandusavaldus. (p 13)
3-2-1-17-14 PDF Riigikohus 16.04.2014
Kui kohtutoimikust ei ole näha, mis põhjusel on kohtukoosseis vahetunud, st kui ringkonnakohtu koosseisu vahetumine ei ole poolte ega kõrgema astme kohtu jaoks kontrollitav, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega (vt Riigikohtu 30. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-12, p 9). Sama seisukoht kohaldub ka maakohtu koosseisu vahetumise kohta. Kohtukooseisu vahetumise mõjuvaks põhjuseks võib olla nt kohtuniku põhjendatud taandumine, ametist lahkumine, teise kohtumajja liikumine vms. Kindlasti ei tohi kohtukoosseisu vahetumise põhjuseks olla nt kohtunike töökoormuse ühtlustamine sama kohtu siseselt (p 21).
3-2-1-22-14 PDF Riigikohus 02.04.2014
Kui otsusele kirjutab alla kohtunik, kes ei osalenud kohtuistungil ja ei ole järgitud kohtukoosseisu vahetumise nõudeid, siis on tegemist TsMS § 669 lg 1 p-s 3 nimetatud rikkumisega. (p 10)
3-2-1-177-12 PDF Riigikohus 30.01.2013
Igaühel on õigus teada tema tsiviilasja lahendavat kohtukoosseisu nimeliselt, et põhjendatud vajadusel esitada koosseisu liikmete vastu taandusi. Kohtukoosseisu määramine ja asendamine peab toimuma objektiivsete kriteeriumite järgi ning määramise kord peab olema ka menetlusosalistele arusaadav. Samuti peab kõrgema astme kohtul olema võimalik kohtukoosseisu määramist kontrollida. See on üks erapooletu õigusemõistmise garantiidest (vt Riigikohtu 23. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 10). Kui ringkonnakohtu koosseisu vahetumine ei ole poolte ega kõrgema astme kohtu jaoks kontrollitav, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise (vt Riigikohtu 17. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-08, p 13). Erandina võib selline rikkumine mitte tuua kaasa kohtuotsuse tühistamist juhul, kui uus kohtukoosseis sai menetlusosalistele teatavaks kohtuistungil (vt Riigikohtu 1. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-10, p-d 74, 79 ja 80; 23. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 10). Kui tsiviilasi lahendatakse kirjalikus menetluses ja otsuse peab mingil põhjusel tegema esialgu välja kuulutatud kohtukoosseisust erinev koosseis, tuleb sellest menetlusosalistele enne teatada. Ainult nii on tagatud menetlusosalise TsMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud õigus teada ja TsMS § 199 lg 1 p-s 3 sätestatud õigus esitada taandusi kohtukoosseisu vastu. Nende sätete rikkumine kirjalikus menetluses on käsitatav menetlusõiguse normi olulise rikkumisena TsMS § 669 lg 2 mõttes, sest sellised rikkumised võivad mõjutada asja läbivaatamise tulemust.
3-2-1-172-12 PDF Riigikohus 12.12.2012
Hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab TsMS § 666 lg 3 järgi läbi ja lahendab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis. Ka praeguses asjas on ringkonnakohtu määruse sissejuhatavas osas märgitud, et asja lahendab kolmeliikmeline kohtukoosseis, ja määruse põhjenduste järele on märgitud kolme kohtuniku nimed, kuid määruse lõpus kohtunike nimede juures ei ole ühe kohtuniku allkirja. Sellega on asja lahendanud ebaseaduslik kohtukoosseis ja ringkonnakohus rikkunud TsMS § 663 lg 1 järgi oluliselt menetlusõiguse normi.
3-2-1-172-10 PDF Riigikohus 23.02.2011
Riigikohus on leidnud, et kui toimikust ei ole näha, mis põhjusel on kohtukoosseis vahetunud, st kui ringkonnakohtu koosseisu vahetumine ei ole poolte ega kõrgema astme kohtu jaoks kontrollitav, on tegemist menetlusõiguse normi rikkumisega (vt Riigikohtu 1. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-10, p 74; 17. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-08, p 13). Samas ei ole see ringkonnakohtu määruse tühistamise aluseks, kui kohtuistungitel osales vandeadvokaat, kellele tehti kohtukoosseis protokollide järgi nimeliselt teatavaks ja kes taandusi, taotlusi ega vastuväiteid (TsMS § 333 mõttes) ei esitanud, kuigi tal oli selleks piisavalt võimalusi. Samuti ei põhjendatud määruskaebuses, mida oleks võinud asja kohtukoosseisu vahetuse tõttu teisiti teha ning kas ja kuidas mõjutas see tehtud kohtulahendit.
3-2-1-125-10 PDF Riigikohus 01.02.2011
Vt Riigikohtu 17. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-08, p 13.
3-2-1-156-09 PDF Riigikohus 02.02.2010
TsMS § 17 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 196 alusel tagatist andma kohustav määruse näol on tegemist asja ettevalmistava määrusega. Seega võis TsMS § 640 lg 3 kohaselt lahendada kostja taotluse kohustada hagejat andma menetluskulude katteks tagatis kohtukoosseisu liige üksinda.
3-2-1-158-09 PDF Riigikohus 01.02.2010
TsMS § 196 alusel tagatist andma kohustava määruse puhul on tegemist menetlusosalise taotluse lahendamisega asja ettevalmistamisel TsMS § 640 lg 3 mõttes. Selle võib teha üks kohtukoosseisu kuuluv ringkonnakohtu kohtunik. Kohtuasja toimikust peab olema nähtav asja lahendav kohtukoosseis.
3-2-1-86-09 PDF Riigikohus 17.09.2009
TsMS § 17 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 640 lg 3 esimese lause kohaselt lahendab kohtukoosseisu liige üksinda menetlusosaliste taotlused asja ettevalmistamisel ja teeb asja arutamist ettevalmistavad või muud korraldavad määrused. Ringkonnakohtu määrus hageja taotluse kohta määrata kostjale trahv hagi tagamise määruse täitmata jätmise eest on korraldav määrus TsMS § 640 lg 3 esimese lause tähenduses, mille eesmärgiks on kõige üldisemalt korraldada menetlust hagiasjas, milles on tehtud mitmeid menetluslikke määrusi.
3-2-1-71-09 PDF Riigikohus 10.06.2009
Menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 669 lg 2 mõttes on asja läbivaatamine ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt.
3-2-1-6-09 PDF Riigikohus 04.03.2009
Tähtaja ennistamise küsimuse peab lahendama ringkonnakohus kolmeliikmelises koosseisus. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et ringkonnakohus ei lahendanud tähtaja ennistamise taotlust sisuliselt, s.o tagastas selle läbivaatamatult, ei ole tegemist menetlusosalise taotlusega asja ettevalmistamisel, mille võib TsMS § 640 lg 3 järgi lahendada üks kohtukoosseisu liige.
3-2-1-119-08 PDF Riigikohus 15.12.2008
3-2-1-68-08 PDF Riigikohus 13.10.2008
Ringkonnakohtu otsuse on allkirjastanud kohtunik, kes ei ole asja arutamisel osalenud. Ringkonnakohus on sellega oluliselt rikkunud TsMS § 20 lg-t 1 ja § 441 lg-t 1, mistõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3-2-1-10-08 PDF Riigikohus 17.03.2008
Kui ringkonnakohtu koosseisu vahetumine ei ole poolte ega kõrgema astme kohtu jaoks kontrollitav, on tegemist TsMS § 669 lg-s 2 sätestatud menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, mis on alus kohtuotsuse tühistamiseks.
3-2-1-105-07 PDF Riigikohus 20.11.2007
Tähtaja ennistamise küsimuse peab lahendama ringkonnakohus kolmeliikmelises koosseisus.

Kokku: 25| Näitan: 1 - 20