Kohtulahendite liigitus

Kokku: 22| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-2-1-33-17 PDF Riigikohus 17.05.2017
Olukorras, kus pankrotis äriühingul on mitu haldurit ja neile ei ole kehtestatud ühist esindusõigust, võib kumbki haldur iseenesest kassatsioonkaebuse esitada (PankrS § 54^1 lg 2), kuid kui kassatsioonkaebuse esitavad mõlemad haldurid, siis ei saa neid pidada kaheks eri menetlusosaliseks ja nad ei saa teha eraldi ühte ja sama menetlustoimingut. (p 38)
3-2-1-99-14 PDF Riigikohus 05.11.2014
Vastuväitega saab menetlusosaline reageerida kohtu tegevusele, mitte tegevusetusele. (p 25) Kui kostja ei teadnud ega pidanudki teadma enne maakohtu otsust, et maakohus menetles ka hageja alternatiivset nõuet, siis tugines kostja maakohtu rikkumisele TsMS § 333 lg 2 järgi õigel ajal apellatsioonkaebuses. Menetlusosalisel ei ole kohustust tuletada kohtule meelde, et kohus peab TsMS § 463 lg 1 järgi võtma määrusega hageja esitatud nõude kohta seisukoha. (p 25)
3-2-1-149-09 PDF Riigikohus 13.01.2010
Apellatsioonkaebuse esitamises seisneva menetlusõiguse käsutusõigus on kaebuse esitanud poolel, s.o kostjal, mitte kohtul. Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 2 määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
3-2-1-140-07 PDF Riigikohus 13.02.2008
Lähtuvalt TsMS § 207 lg-st 2 osalevad kaashagejad või -kostjad üldiselt menetluses iseseisvalt ning ainult juhul, kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes nende kõigi suhtes, loetakse ühe kaashageja või -kostja taotlus, kaebus vms TsMS § 207 lg 3 kohaselt esitatuks ka teise kaashageja või -kostja poolt. Menetlusosaline võib kohtuotsuse peale edasi kaevata vaid teda puudutavas osas. Advokaadi võimalikud minetused isiku esindamisel ei muuda kujunenud õiguslikku olukorda menetluses.
3-2-1-13-06 PDF Riigikohus 20.06.2006
Hageja taotlus jätta kohaldamata seaduse sätted ja tunnistada need põhiseadusevastaseks ei ole protsessuaalne taotlus, vaid õiguse kohaldamise küsimus, mis on kohtu enda ülesanne.
3-2-1-4-06 PDF Riigikohus 30.03.2006
Eelotsuse küsimise näol ainuõigus on kohtul ning menetlusosalise taotlust eelotsuse küsimiseks ei saa pidada menetluslikuks taotluseks TsMS § 328 jj tähenduses. Sisuliselt on tegemist taotlusega õiguse tõlgendamiseks ja kohaldamiseks, millega kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud.
3-2-1-85-05 PDF Riigikohus 27.09.2005
Kostjal ei ole TsMS § 4 lg-st 1 tulenevalt õigust kaevata otsuse peale osas, mis tema õigusi ei puuduta.
3-2-1-80-05 PDF Riigikohus 23.09.2005
Menetlusosaline võib kohtuotsuse peale edasi kaevata vaid teda puudutavas osas.
3-2-1-48-05 PDF Riigikohus 09.05.2005
TsMS § 7 lg 6 eesmärgiks on korrektse kohtupidamise tagamine, milles on kaitstud mõlema poole huvid seeläbi, et esitatud avaldus peab olema loetav ja arusaadav nii kohtule kui pooltele. Selle eesmärgi saab lugeda täidetuks, kui käsitsi kirjutatud ja kohtule esitatud hagiavaldus on selgesti loetav.
3-2-1-164-04 PDF Riigikohus 24.01.2005
Protsessiosalisel ei ole õigust nõuda kohtult käsikirjalise avalduse trükkimist ja selle tõestamist.
3-2-1-116-04 PDF Riigikohus 04.11.2004
Kolmandal isikul on õigus vaidlustada tervikuna kohtulahendeid. Kolmanda isiku iseseisvat kaebeõigust ei saa tunnustada olukorras, kus hageja või kostja, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb, ise on edasikaebamisele vastu vaielnud ja kaebusest tulenevalt ei saa see mõjutada poole ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid.
3-2-1-46-03 PDF Riigikohus 21.04.2003
Hageja kohtukõne teksti mittetutvustamine kostjale või selle täielik esitamata jätmine kohtuistungil on TsMS § 67 ja § 73 lg 1 nõuete rikkumine.
3-2-1-3-03 PDF Riigikohus 23.01.2003
TsMS §-de 182 ja 217 kohaselt saavad kohtulikku kokkulepet sõlmida ainult kohtumenetluse pooled. Teistele isikutele võib kohtumenetlusest tuleneda õigusi ja kohustusi ainult siis, kui nad on kaasatud menetlusse kas kostjana või kolmanda isikuna. Kostja osales istungil äriühingu esindajana, mitte protsessiosalisena (poolena).
3-2-1-41-02 PDF Riigikohus 09.05.2002
Kuna kostja ei taotlenud TsK § 194 lg 1 toodud asjaoludel viivise vähendamist esimese astme kohtult, siis on ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse selle taotluse jätnud õigesti tähelepanuta. Ka kostjal puudub poolte protsessuaalse võrdsuse põhimõtet arvestades õigus apellatsioonimenetluses tugineda asjaolule, mida ta ei ole esile toonud esimese astme kohtus.
3-2-1-103-01 PDF Riigikohus 06.09.2001
Kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldab, siis tulenevalt TsMS § 227 lg-st 1 ja TsMS § 330 lg-st 4 peab ta vastama ka kõigile kostja vastuväidetele, mida kostja hagile esitas. Kostja väite tähelepanuta jätmine on vastuolus ka TsMS § 73 lõikes 1 sätestatud poolte võrdsuse põhimõttega.
3-2-1-113-00 PDF Riigikohus 27.10.2000
Kooskõlas TsMS § 67 oli kostjal õigus esitada tõendeid. Sellest õigusest ilmajätmisega on kohus rikkunud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, mis on väljendatud TSMS §-s 73 lg 1.
3-2-1-51-98 PDF Riigikohus 22.04.1998
TsKS § 70 lg 1 sätestab poolte protsessuaalse võrduse ja sellega on kooskõlas mõlema poole õigus TsKS § 64 kohaselt võtta osa kohtuistungist.
3-2-3-13-97 PDF Riigikohus 26.11.1997
Kohtuotsuse tegemine kostja suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud, on poolte ebavõrdne kohtlemine ja toob TsKS §-de 355 p 2 ja 318 lag 1 p 2 kohaselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.
3-2-3-12-97 PDF Riigikohus 25.09.1997
Alaealine isik, keda protsessis esindavad vanemad, tuleb kaasata protsessi, kui ta protsessi kestel on saanud täisealiseks. TsKS § 318 lg 1 p 3 kohaselt protsessiõiguse normide rikkumine on esimese astme kohtu otsuse tühistamise aluseks, kui kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud.
3-2-1-44-97 PDF Riigikohus 11.04.1997

Kokku: 22| Näitan: 1 - 20