/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-135-15 PDF Riigikohus 24.11.2015

Kehtivas õiguses puudub alus samastada Euroopa Liidu püsiva andmekandja mõistet taasesitamist võimaldava vormi mõistega TsÜS § 79 tähenduses. (p 18)


Tulenevalt TsMS § 443 lg-st 1 ja § 363 lg 1 p-st 1 tuleb VÕS § 45 ja TKS § 41^1 lg 2 alusel esitatud hagiavalduse resolutsioonis esitada tüüptingimuse sõnastus, mille keelamist tarbijakaitseamet taotleb. (p 12)


Kui kohtul on kahtlus, et hageja esitatud nõue ei ole nõuetele vastav, peab ta sellele TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi juba eelmenetluses hageja tähelepanu juhtima ja selgitama talle vajadust oma nõuet täpsustada (vt nt Riigikohtu 28. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 14). (p 12)


TKS § 41 reguleerib üldnormina tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks nõude esitamist. Võlaõigusseaduse sätetega vastuolus oleva tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamine on aga eraldi reguleeritud TKS §-s 41^1. TKS § 41 lg-s 2 sätestatud hagi esitamise tingimused ei ole kohaldatavad. Nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes art 7 järgi võivad seadusega määratud isikud ja organisatsioonid tarbijate huvides esitada hagi ka siis, kui tingimusi, mille kasutamise keelamist taotletakse, ei ole konkreetsetes lepingutes kasutatudki (Euroopa Kohtu 24. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas C-372/99, komisjon vs. Itaalia, p 15). (p 13)


Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste regulatsiooni ning tingimuste tühisuse idee on selles, et enne kui tingimus kedagi kahjustab, oleks selle õiguslik toime kõrvaldatud. Nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes art 7 järgi võivad seadusega määratud isikud ja organisatsioonid tarbijate huvides esitada hagi ka siis, kui tingimusi, mille kasutamise keelamist taotletakse, ei ole konkreetsetes lepingutes kasutatudki (Euroopa Kohtu 24. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas C-372/99, komisjon vs. Itaalia, p 15). (p 13)

Selleks, et tüüptingimus oleks eelduslikult ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 1 teise lause mõttes, ei ole tingimata vajalik, et tüüptingimus oleks sõnaselgelt vastuolus seaduses sätestatud õiguste ja kohustustega. Seaduse olulised põhimõtted võivad tuleneda ka mitme sätte koostoimest. Eesti kohtul tuleb sealjuures arvestada ka Euroopa Liidu asjakohastes direktiivides sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega. Võlaõiguse oluliseks põhimõtteks saab lugeda VÕS §-s 90 sätestatud põhimõtet, mille järgi kannab võlgnik oma kohustuse täitmisega seotud kulud. See tähendab mh, et poole kohustuse täitmiseks vajalikud kulud peavad sisalduma toote või teenuse hinnas ning neid kulusid ei tohi lisatasu eest panna teisele lepingupoolele. (p 16)

Kohus peab tüüptingimuste tühisuse analüüsimisel võtma arvesse ka teisi kõnealuse tüüplepingu tingimusi ning kõiki sellise lepingu sõlmimise asjaolusid. Kohus ei ole seotud nt riigiorganite, sh Tarbijakaitseameti, varasemate seisukohtadega tüüptingimuste lubatavuse kohta, vaid kohaldab õigust ise (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1). (p 17)

3-2-3-9-05 PDF Riigikohus 08.06.2005

Hagita menetlusse, milles vaadatakse läbi avaldus lapse sünnikoha kande sünniaktis muutmiseks, tuleb riik kaasata huvitatud isikuna.


Avaldus sünnikoha kande muutmiseks sünniaktis vaadatakse läbi hagita menetluses Menetlusse tuleb huvitatud isikuna kaasata riik, kes peab kohtuotsusega parandatud või muudetud kande sünniaktis tegema. Menetlusse tuleb kaasata ja kohtuistungil ära kuulata ka laps, kelle sünnikoha kande muutmist taotletakse.

3-2-3-7-05 PDF Riigikohus 24.05.2005

Kohtul ei ole kohustust kaasata kohalik omavalitsus kaasomanike vahelisse kaasomandis oleva kinnisasja reaalosaseks jagamise menetlusse. Vaidlustes, kus kohtuotsuse täitmine oleneb lisaks otsusele ka riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste tegevusest avalike huvide kaitsel, tuleks kaaluda vastava asutuse TsMS § 89 lg 2 alusel kaasamist menetlusse arvamuse andmiseks.


Avalik-õiguslik juriidiline isik tervikuna (nt linn, vald) hõlmab ka selle isiku asutusi (nt linnavalitsust) ja seega on linn õigustatud esitama kohtuvigade parandamise avaldust TsMS § 372 järgi.


Kohtul ei ole kohustust kaasata kohalik omavalitsus kaasomanike vahelisse kaasomandis oleva kinnisasja reaalosaseks jagamise menetlusse. Kui kaasomandi jagamise kohta tehtud kohtuotsuses ei ole otsustatud kohaliku omavalitsuse õiguste üle, siis ei ole omavalitsusel õigust taotleda kohtuvea parandamist selles otsuses.


Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-103-03.

3-2-3-10-97 PDF Riigikohus 17.09.1997

Isiku õigusvastaselt võõrandatud vara osas omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks vajalike juriidiliste faktide tuvastamise asjade läbivaatamisele tuleb kaasata ka kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Õigusvastaselt võõrandatud elamus elavad üürnikud pole huvitatud isikuks ja neid kaasata ei tule.

III-2/1-50/95 PDF Riigikohus 26.09.1995
III-2/3-7/95 PDF Riigikohus 14.03.1995
III-2/1-22/94 PDF Riigikohus 30.06.1994

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json