/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
2-15-3686/83 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 18.04.2018
Kui maakohus on TsMS § 449 lg 3 sätestatud otsusega jätnud hagi rahuldamata, siis ei saa ringkonnakohus jätta hagi rahuldamata muul põhjusel. (p 13)
Kuna menetlusosaline peab kasutama oma menetlusõiguse heauskselt, ei ole tal lubatud tekitada vastaspoolele põhjendamatuid kulusid. (p 15)
TsMS § 196 lg 1 alusel võib kostja taotleda tagatise andmist üksnes eeldatavate kulutuste katteks, mis tähendab, et taotlus tuleb esitada enne kulude tekkimist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08, p 16). (p 15)
3-2-1-135-14 PDF Riigikohus 19.12.2014
TsÜS § 150 lg 2 kohaldamise eeldustena tuleb üldjuhul teha kindlaks, kas kohustatud isik on käitunud õigusvastaselt ja on selles süüdi ning kannatanule on tekkinud kahju. Lisaks tuleb tuvastada, kas kahju tekitaja on kannatanu arvel rikastunud. (p 12) TsÜS § 160 lg 1 alusel peatub aegumine mh hagi esitamisega kriminaalasjas. Ainuüksi asjaoludest, et hageja võis olla kriminaalmenetluses kannatanuks ning kriminaalasjas hagi esitanud isik palus kahjuhüvitise kanda hageja pangakontole, ei saa järeldada, et ta esitas selles menetluses tsiviilhagi. (p 11)
Kui tsiviilkohtumenetluses esitatud hagi aluseks on samad asjaolud, millel põhines kriminaalmenetlus, võib aegumise vastuväite esitamine olla hea usu põhimõttest lähtuvalt lubamatu (TsÜS § 138 lg 1 ja VÕS § 6 lg 2). (p 14)
TsÜS § 158 lg-test 1 ja 2 ei tulene, et aegumise katkemine on seotud õigustatud isiku tahteavaldustega. Aegumise katkemise eelduseks on asjaolu, et nõuet on tunnustanud kohustatud isik. (p 13)
3-2-1-96-06 PDF Riigikohus 24.10.2006
TsMS § 249 lg 2 ei ole kohtule kohustuslik välisriigi kohtudokumendi kättetoimetamise hagita menetluses, kuivõrd välisriigi kohtudokumendi kättetoimetamine on menetlustoiming, mis seisneb kättetoimetamise adressaadi isiku tuvastamises ja temalt allkirja võtmises välisriigi kohtudokumendi saamise kohta. Samas võis kohus, kui ta ei määranud välisriigi kohtudokumendi kättetoimetamiseks kohtuistungit, kutsuda kättetoimetamise adressaadi kohtusse selleks, et välisriigi kohtudokument anda adressaadile üle isiklikult allkirja vastu. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-107-03.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-107-03.
3-2-1-79-06 PDF Riigikohus 03.10.2006
Kohtu või muu pädeva asutuse või isiku seatud käsutuskeelu rikkumine toob kaasa nii keeldu rikkuva käsutustehingu kui ka nt täitemenetluses vara müümise tühisuse. Sellest tulenevalt on kord juba sama vara käsutamise keelamise tagajärjeks ka see, et ka kohtu kohaldatud hilisemad käsutamise keelud on tagajärjetud. Keelumärge keelab AÕS § 63 lg 2 järgi vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Siiski ei mõjuta keelumärke kinnistusraamatusse kandmine või kandmata jätmine iseenesest TsÜS § 88 lg-t 1, st käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on ikkagi tühine ning selle alusel kinnistusraamatusse tehtud võimalik kanne seega ebaõige. TsÜS § 88 lg-st 2 tuleneb et käsutuskeeld saab puudutada üksnes neid õigusi, mille kohta on keeld antud. Kui kinnisasja omanikul on keelatud kinnisasja käsutada, ei saa see puudutada kolmandaid isikuid, kellel on kinnisasjale mõni piiratud asjaõigus, mis on seatud kinnisasjale enne käsutuskeelu andmist, kuna need õigused on juba tekkinud ja nende käsutamise keelamiseks tuleb saavutada käsutuskeeld õiguste omajate suhtes.
"Menetlust lõpetava" määrusena tuleb TsMS § 661 lg 2 tähenduses mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse, mh registriasjades kandeavalduste lahendamise määrusi, mille peale on esitatud määruskaebus. "Menetlust lõpetavat" määrust ei tule mõista kitsalt "menetluse lõpetamise" määrusena TsMS § 428 tähenduses.
Ringkonnakohus vaatab hagita menetluses tehtud menetluse lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse läbi ja lahendab kolmeliikmelises koosseisus. Kohtunikuabi või kohtunik ei pea kandemääruse puhul määruskaebuse rahuldamata jätmist eraldi põhjendama. Kaevata sellise määruse peale ei saa. Küll peab toimikumaterjalide järgi olema võimalik tuvastada, et nii kohtunik kui kohtunikuabi on määruskaebuse alusel määrust kontrollinud. Selleks piisab lühikesest TsMS § 465 lg 1 nõuetele vastavast määrusest kaebuse edasisaatmise kohta. Sellist määrust ei pea menetlusosalistele edastama, kuna see nende õigusi ei puuduta. Küll tuleb eraldi motiveerida kaebuse rahuldamist. Eelnev kehtib ka muude kohtumääruste peale esitatud määruskaebuste menetlemisel TsMS § 663 lg 5 järgi. "Menetlust lõpetava" määrusena tuleb TsMS § 661 lg 2 tähenduses mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse, mh registriasjades kandeavalduste lahendamise määrusi, mille peale on esitatud määruskaebus. "Menetlust lõpetavat" määrust ei tule mõista kitsalt "menetluse lõpetamise" määrusena TsMS § 428 tähenduses.
TsMS § 174 lg-st 3 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule.
Kuigi TsMS § 149 lg 4 järgi tagastatakse tasutud kassatsioonikautsjon vaid Riigikohtule esitatud kaebuse või teistmisavalduse osalise või täieliku rahuldamise korral, kehtib see TsMS § 150 lg 1 p 3 analoogiat kohaldades ka hagi või avalduse läbi vaatamata jätmise korral, aga TsMS § 150 lg 1 p 2 analoogiat rakendades ka nt vormipuudustega esitatud avalduse Riigikohtu menetlusse võtmata jätmisel ja esitajale tagastamisel.
Menetlusosaline ei või TsMS § 200 lg 2 järgi oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väheste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus sama sätte järgi trahvida. Selleks ei ole vaja menetlusosalist antud asjaoludel eelnevalt hoiatada TsMS § 46 lg 2 järgi.
Keelumärge keelab AÕS § 63 lg 2 järgi vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Siiski ei mõjuta keelumärke kinnistusraamatusse kandmine või kandmata jätmine iseenesest TsÜS § 88 lg-t 1, st käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on ikkagi tühine ning selle alusel kinnistusraamatusse tehtud võimalik kanne seega ebaõige. Keelumärge ei omanda iseenesest järjekohta kinnistusraamatus ega taga mingit kinnistusraamatusse kantavat õigust. Mitme erineva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse ei ole lubatud. TMS § 160 lg-s 1 nimetatud keelumärke all peetakse esmajoones silmas kohtutäituri poolt täitemenetluse käigus TMS § 142 lg 1 ja § 145 alusel seatud keelumärget, mis tuleb täitemenetluse lõppedes eesmärgi äralangemise tõttu kustutada. Kuigi keelumärkel ei ole kinnisasjaõiguste suhtes järjekorrasuhet, tuleneb TMS § 160 lg-st 1 koostoimes TsÜS § 88 lg-ga 2, et pakkumise parimaks tunnistamisega lõpeb ka keelumärke toime, kui keelumärge on kantud kinnistusraamatusse hiljem kui sissenõudja nõuet tagav asjaõigus ja asjaõiguse teostamisega vahetub kinnisasja omanik sõltumata keelumärkest. Seega tuleb keelumärge kinnistusraamatust kustutada, kuna see ei saa kehtida kinnisasja enampakkumisel omandanu suhtes. Kuid eelnev kehtib vaid juhul, kui täitemenetlus toimub enne käsutuskeelu seadmist kinnisasjale seatud asjaõiguse realiseerimiseks. Muu täitemenetlus omaniku suhtes on TsÜS § 88 lg 1 teise lause järgi välistatud, kuna see rikuks seatud käsutuskeeldu.
3-2-1-2-06 PDF Riigikohus 09.03.2006
Tulenevalt TsÜS §-st 138 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. Ka sel juhul, kui pooled on kokku leppinud võimaluses leping erakorraliselt üles öelda lepingu rikkumise lõpetamiseks tähtaega andmata igasuguse rikkumise korral, peab kohus arvestama poolte taotlusel hea usu põhimõttega.
Võlaõigusseaduse § 5 võimaldab lepingupooltel seaduses sätestatust kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui see oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.
Avaliku võimu kandjat, kes osaleb tsiviilõigussuhetes, ei saa tsiviilõigusele omasest poolte võrdsuse põhimõttest lähtuvalt seada tsiviilõigussuhetes eelisseisundisse. Seda isegi siis, kui lepingupooleks oleva avaliku võimu kandja soov lepingut erakorraliselt üles öelda tuleneb avalikust huvist.
Kui kohus oleks pidanud kaasama menetlusse kostjana kolmanda isiku, kuid kostja on sellekohase väite esitanud alles kassatsioonkaebuses, siis ei saa seda pidada TsMS § 68 lg 1 kohaselt protsessiõiguste heauskseks kasutamiseks.
Üürileandjal ei ole ainuüksi avalike funktsioonide täitmisega seonduvale avalikule huvile tuginedes õigus üürilepingut VÕS § 313 lg 1 alusel üles öelda. See põhimõte on kohaldatav ka juhul, kui ülesütlemist taotleb avalikke funktsioone täitev üürnik. Kui üürilepingu ülesütlemise vajadus on tingitud ülesütlemist taotlevast lepingupoolest tulenevatest asjaoludest, toob VÕS § 313 lg 1 rakendamine endaga kaasa üürilepingu rikkumise ning sellest tulenevalt võib ülesöelnud poolel tekkida kahju hüvitamise kohustus.
3-2-1-136-04 PDF Riigikohus 08.12.2004
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-28-04.
Asjaolu, et hoonestaja esitab alles kassatsioonimenetluses kohtuotsuse tühistamiseks argumendi, et hoonestusõigus on pärast linnakohtu otsust võõrandatud, toob kaasa TsMS § 68 kohaldamise, kuna pool ei kasuta oma protsessiõigusi heauskselt.
Hoonestusõiguse võõrandamisel saab üürnik uue hoonestaja suhtes VÕS § 324 lg-s 2 sätestatud kaitse vaid siis, kui märkus üürilepingu kohta on tehtud hoonestusõiguse registriossa. Seega tuleb märkus kanda sellesse kinnistusregistriossa, mida peetakse üüritud asja kohta.
Pooltevaheline kokkulepe, mille kohaselt üürileping läheb üle vaid osaliselt, kui üürnik ei valda asja samas mahus, tähendab lepingu muutmist, mis VÕS § 13 lg 1 järgi saab toimuda üksnes poolte kokkuleppel või lepingus või seaduses ettenähtud muul alusel.
Lepingu ülevõtmisel väljub üks pool lepingust ning samal ajal astub uus pool lepingusse. Kokkulepe kolmanda isiku (allrentniku) astumises lepingusse hetkest, kui leping poolega (rentnikuga) mis tahes alusel lõpeb, tähendab seda, et samaaegselt tema väljumisega lepingust võtab selle üle kolmas isik.
Rendileping on suunatud püsivate ja korduvate kohustuste täitmisele, seega on rendileping kestvusleping, mille täitmisel kohaldatakse 1. juulist 2002. a võlaõigusseaduses sätestatut.
Hagi tagamise abinõu ei või piirata kostjat rohkem, kui on vajalik hagi rahuldamise ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Üürilepingu kohta märkuse tegemise nõude tagamise abinõuks sobib ka AÕS § 63 lg 1 p-s 1 sätestatud eelmärge.
3-2-1-95-04 PDF Riigikohus 21.09.2004
Kohtul on alus menetluse uuendamiseks, kui on tuvastatud, et apellant on teinud mõistlikult eeldatava kohtu teavitamiseks oma esindaja seaduslikust takistusest.
Kohus võib lahendada asja ilma apellandi osavõtuta või lükata kohtuistungi edasi, kui apellant ise ei ole soovinud kohtuistungit või on palunud asi lahendada tema osavõtuta. Üldjuhul võib kaebuse jätta läbi vaatamata üksnes siis, kui apellant on taotlenud kohtuistungit, kuid eelnevalt teatamata istungile ei ilmu.
Kui arst ei ole teinud tõendile kannet isiku menetlustoimingu tegemisele ilmumise võimelisuse kohta, võib kohus ise hinnata, kas esitatud arstitõend tõendab seadusliku takistuse olemasolu. Kui arstitõend ei vasta vorminõuetele ja puudus on võimalik kõrvaldada, võib kohus teha isikule ettepaneku vormikohase tõendi esitamiseks.
3-2-1-54-04 PDF Riigikohus 05.05.2004
Kohus peab pooltele selgitama asjaolude tõendamise koormust. Kui pool on mingile asjaolule tuginedes jäänud paljasõnaliseks või on esitanud ilmselgelt ebakohaseid või ebapiisavaid tõendeid, peab kohus juhtima sellele poole tähelepanu.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-4-00.
Asjaolu, et pool ei vaidle tõendite tagastamisele vastu ega viita nende tagastamise ebaõigsusele ka apellatsioonkaebuse vastuses, võib tuua kaasa TsMS § 68 kohaldamise.
Kuni 01.07.2002 kehtinud ÄS § 5 lg 2 järgi läksid ettevõttega seotud kohustused ettevõtte üleminekuga üle automaatselt. Kohustuse üleminekuks ei nõutud kokkuleppe sõlmimist.
3-2-1-107-03 PDF Riigikohus 15.10.2003
Kui protsessiosaline on jätnud kohtule teatamata igast oma aadressi (viibimiskoha) muutusest, mis võib takistada talle kohtukutse kättetoimetamist, siis vastutus sellest tuleneda võivate negatiivsete tagajärgede eest lasub protsessiosalisel endal.
Kohtuistungi toimumise aja mitteteadmine ei ole apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise kaalukaks põhjuseks, kui see on tingitud tähtaega taotleva protsessiosalise enda seadust eiravast ja pahausksest käitumisest.

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json