2-22-16547/42
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
16.01.2025 |
|
Vt RKTKo nr 3-2-1-113-11, p 47; RKTKm nr 2-22-359/30, p 13. (p-d 13 ja 14)
Kui ettevõtte üleminek on toimunud enne esialgse hagi esitamist, ei välista see ettevõtte üleandja vastutust, kuid sellises olukorras peab sundtäidetavate lahendite saamiseks esitama eraldiseisvad sooritusnõuded nii ettevõtte üleandja kui ka omandaja vastu (vt ka RKTKm nr 2-22-359/30, p 14). (p 17)
Kui õigusjärgluse aluseks olevad asjaolud ilmnevad pärast esialgse hagi esitamist õiguseellase vastu või pärast menetlust lõpetava kohtulahendi tegemist ja jõustumist, välistab õiguseellase suhtes tehtud kohtulahend TsMS § 428 lg 1 p 2 ja § 460 lg 1 järgi samal alusel sama nõudega õigusjärglase vastu kohtusse pöördumise võimaluse. Seda ka juhul, kui õigusjärglane ja -eellane on solidaarvõlgnikud. (p 14)
Kui õiguseellase suhtes on jõustunud kohtuotsus, on õigusjärglase vastu nõude esitamisel kohane õiguskaitsevahend TsMS § 460 lg 1 ja TMS § 18 lg 1 järgi tuvastusnõue õigusjärgluse tuvastamiseks. (p 15)
Kui õigusjärglus leiab aset õiguseellase vastu esitatud esialgse hagi menetlemise ajal, saab käimasoleva menetluse TsMS § 460 lg 1 ja TMS § 18 lg 1 järgi lõpuni viia ilma menetlusosaliste ringi muutmata. Samas ei ole välistatud vastavalt kas õiguseellase või -järglase menetlusse kaasamine kolmanda isikuna. (p 16)
|
| 3-2-1-164-09
|
Riigikohus |
04.03.2010 |
|
Isikuga lepingu sõlmimisest keeldumine või keeldumine lepingu sõlmimisest mõistlikel tingimustel võib olla keelatud, kui leping on isikule hädavajalik ja tal ei ole lepingu sõlmimiseks alternatiivset mõistlikku võimalust. Selline lepingu sõlmimisest keeldumine (või keeldumine lepingu sõlmimisest mõistlikult vastuvõetavatel tingimustel) võib olla lubamatu vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (TsÜS § 138, VÕS § 6).
Lepinguvabaduse põhimõte ei ole absoluutne. Nimelt sätestab PS § 32 lg 2 teine lause, et omandi kitsendused sätestab seadus ning kolmas lause, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
Valdkondades, nagu side, ühistransport, haridus või pangandus, aga ka elektri, soojuse ja veega varustamine, mis on inimestele esmavajalikud, tuleb avalikult teenust pakkuvate ettevõtjate lepinguvabadust avalikes huvides paratamatult piirata nii sõlmimise kui ka tingimuste vabaduse osas.
Kolleegiumi arvates ei piirdu lepingu sõlmimise sund aga üksnes seaduses otse sätestatud juhtudega, vaid võib tulla kõne alla ka muul juhul. Nimelt võib isikuga lepingu sõlmimisest keeldumine või keeldumine lepingu sõlmimisest mõistlikel tingimustel olla keelatud, kui leping on isikule hädavajalik ja tal ei ole lepingu sõlmimiseks alternatiivset mõistlikku võimalust. Selline lepingu sõlmimisest keeldumine (või keeldumine lepingu sõlmimisest mõistlikult vastuvõetavatel tingimustel) võib olla lubamatu vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (TsÜS § 138, VÕS § 6).
Seadus (TsMS § 210 lg-d 1 ja 2) ei kohusta vaidlusaluse kinnisasja või kinnisasjaõiguse võõrandamise korral poolt asendama (vt TsMS §-de 210 ja 211 rakendamise kohta ka Riigikohtu 11. detsembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-06, p-d 15-17 ja 29. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-06, p-d 14-17). Ka kostja asendamiseta kehtiks asjas tehtav lahend TsMS § 460 lg 1 esimese lause järgi isiku kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosalise õigusjärglaseks, v.a kui ta vaidlusaluse eseme omandamise ajal ei teadnud kohtuotsusest või hagi esitamisest. Seega ei olnud iseenesest hädavajalik kostjat üldse asendada. Siiski võimaldab TsMS § 211 kinnisasja või kinnisasjaõiguse võõrandamisel asendada poole mh vaidluses kinnisasjaga seotud kohustuste üle. Hoonestusõiguse seadmisega kinnisasjale ja selle laienemisega vaidlusalusele ühisveevärgi ja ühiskanalisatsioonile (ÜVK) võõrandati ÜVK hoonestajale, kellega võib menetluses kostja asendada.
Hageja soovib, et talle osutataks ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni (ÜVK) teenust kohaliku omavalitsuse kehtestatud hinnaga. Kostja on olnud valmis osutama ÜVK teenust hinnaga 79 krooni 30 senti 1 m3 eest. Hageja taotleb kostjalt sisuliselt varalist hüvet enda soovitud hinna ja kostja pakutud hinna vahe ulatuses, st tegemist ei ole mittevaralise hagiga. Hagi hinna kindlakstegemiseks tuleb esmalt kindlaks teha hageja soovitud hind. Seejärel tuleb see lahutada kostja pakutud hinnast ning korrutada hinnavahe hageja keskmise veetarbimisega kuus ja seejärel korrutada saadud summa 12-ga (analoogselt TsMS § 128 lg 1 esimese lausega).
Rajatise ühisveevärgiks ja ühiskanalisatsiooniks (ÜVK) lugemisel ei ole tähtis kes ja kuidas on sõlminud lepingu ÜVK teenuse osutamiseks, vaid teenindatavate elanike arv.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) järgi peab ÜVK teenuse osutaja olema eraõiguslik juriidiline isik, kelle kohaliku omavalitsus on määranud vee-ettevõtjaks mingis piirkonnas. Muu kui kohaliku omavalitsuse omandis oleva ÜVK puhul saab eraõigusliku juriidilise isiku vee-ettevõtjaks tunnistada aga üksnes juhul, kui ta seda ise soovib.
Vee-ettevõtjaks tunnistamata ei ole ÜVK omanikul (valdajal) kohustust hagejale viimase soovitud tingimustel ÜVK teenust osutada. Lähtudes ÜVVKS-st (vt otsuse p 27), peaks ÜVK omanik ise pöörduma kohaliku omavalitsuse poole palvega, et talle kehtestataks avalik koormis, eelkõige kehtestataks talle ÜVK teenuse osutamiseks (piiratud) hind, mille vastu tal huvi olla ei pruugi.
Kolleegiumi arvates ei saa pidada mõistlikult vastuvõetavaks olukorda, kus ÜVK-ga liitunud hagejale ei ole tagatud ÜVK teenuse osutamine ega kontroll teenuse eest makstava hinna üle.
Kortermaja puhul sõlmitakse ühisteenuste osutamise lepingud üldjuhul ühiselt või maja haldava korteriühistu vahendusel (vt ka KOS § 8 lg 1 teine lause, korteriühistuseaduse § 2 lg 1). Sama järeldub põhimõtteliselt ka ÜVVKS § 8 lg-st 5. Just korteriühistut on näinud ühisteenuste, sh ÜVK teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks õigustatud subjektina ka Riigikohus (vt Riigikohtu 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p 19; 30. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-05, p 15; 30. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 12). Seega võib korteriühistu sõlmida lepingu tema hallatavate majade veega varustamiseks ja reovee ärajuhtimiseks.
Seadus tagab õiguse saada ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni (ÜVK) vahendusel vett ja juhtida ära reovett üksnes isikule, kes on sõlminud teenuse osutamiseks lepingu vee-ettevõtjaga.
Kolleegium juhib tähelepanu siiski ka sellele, et kui korteriomanikud tarbivad ÜVK teenuseid lepinguta, võib olla tegu käsundita asjaajamisega (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 15).
Kui kohus jätab hagi rahuldamata, peab ta hagi tagamise TsMS § 386 lg 4 esimese lause järgi kohtuotsusega tühistama. Just otsuse resolutsiooniga kohustab kohut rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused lahendama ka TsMS § 442 lg 5 esimene lause. Selliselt tagatakse eelkõige, et hagi tagamise tühistamine ei jõustuks enne hagi rahuldamata jätvat kohtuotsust. Kolleegiumi arvates võib kohus lahendada hagi tagamise tühistamise siiski ka eraldi määrusega, kuid sel juhul tuleb tühistamise kehtivus määruses siduda hagi lahendava kohtuotsuse jõustumisega.
|
| 3-2-1-121-05
|
Riigikohus |
08.02.2006 |
|
Kui ei ole tuvastatud testamendis antud pärandi jaotust mõttelistes osades pärijate vahel ning reaalosades pärimine ei ole võimalik, tuleb kaaluda PärS § 27 lg 4 ja § 38 lg 1 kohaldamist, mis annab aluse lugeda testamendis antud korraldused konkreetsete reaalosade suhtes olematuks ja lugeda testamendis nimetatud pärijate pärandiosad võrdseks.
Kinnisasja kasutuskorda määrava kohtulahendi resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema üheselt arusaadav ja reaalselt täidetav ka muu otsuse tekstita, vajadusel tuleb viidata konkreetsele plaanile või kaardile, millest lähtudes kasutuskord määratakse.
AÕS § 72 lg 5 annab kaasomanikele õiguse nõuda kohtult kaasomandis oleva asja kasutuskorra reguleerimist, kui kasutuskorras ei ole saavutatud kokkulepet või võetud vastu enamuse otsust AÕS § 72 lg 1 järgi. Seda on neil õigus teha ka siis, kui kaasomandi mõtteliste osade jaotust muudetakse.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-90-03.
Kinnisasja kaasomandi vaidluses saab lähtuda testamendis tehtud korraldustest maa ja elamu suhtes.
Juhul, kui isik pole esitanud kassatsioonkaebust, kuid on nõustunud kaaskostjate väidetega ja on sarnaselt nendega üheks kinnisasja kaasomanikuks, saab isikut lugeda TsMS § 680 lg 2 kolmanda lause järgi Riigikohtu menetluses kassaatoriks.
Kuna kolmandale isikule ei saa panna kohtuotsusega kohustusi, siis tuleb isikud, kelle suhtes soovitakse määrata kaasomandi kasutuskorda, kaasata menetlusse kostjatena.
Ainuüksi hagita asja lahendamine hagimenetluses ei saa üldjuhul olla kohtuotsuse tühistamise aluseks.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-90-04 ja lahend nr 3-2-1-75-03.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-17-03.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-12-03.
Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse vastuvõtmisega ei kaota isik õigust tugineda testamendijärgsele pärimisele. PärS § 115 lg-s 2 sätestatud pöördumatuse põhimõttest tuleneb ainult see, et kord pärandi vastu võtnud isik ei saa sellest enam loobuda.
Üldjuhul saab haldusakti alusel tehtud kinnistusraamatu kannet vaidlustada üksnes siis, kui eelnevalt on vaidlustatud ja õigusvastaseks tunnistatud või muudetud kande aluseks olev haldusakt. Erandina on võimalik kinnistusraamatu kannet vaidlustada eelnevalt haldusakti vaidlustamata juhul, kui sisuliselt vaidlustatakse haldusakti andmise aluseks olevaid eraõiguslikke asjaolusid või suhteid. Selliseks juhtumiks on ka maa tagastamise nõudeõiguse pärimine enne maa tagastamist. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-37-02 ja lahend nr 3-2-1-26-03 ja lahend nr 3-2-1-51-03.
|
| 3-2-1-136-05
|
Riigikohus |
20.12.2005 |
|
Vastastikuste rahaliste nõuete lahendamisel tühise tehingu tagasitäitmisel alusetu rikastumise sätete järgi või ka lepingust taganemisel saab nõuded lugeda vastastikku tasaarvestatuks ja nõuda otsuse resolutsiooniga välja üksnes nõuete vahe sellelt poolelt, kelle kahjuks saldo jääb. Selleks ei ole poolel vaja teha eraldi tasaarvestusavaldust.
Ringkonnakohus peab tulenevalt TsMS § 330 lg-st 4 oma otsuses põhjendama, miks ta loeb saadud kasutuseelised olematuks.
Väljatõstmisnõude saab rahuldada üksnes menetluses osalevate isikute suhtes, kelle vastu on nõue suunatud.
Asja väljaandmise nõuet ei tohiks jätta rahuldamata üksnes seetõttu, et valdaja saab sellest keelduda vastunõude olemasolu või muu täitmisest keeldumise õiguse olemasolu tõttu. Seega on võimalik, et asja valduse väljaandmise nõue rahuldatakse vastastikku rahalise nõude täitmisega. Asja väljaandmisnõude saab rahuldada ka tingimuslikult, s.o teise isiku poolt kostja suhtes kohustuse rahuldamise tingimusega.
Kasutuseeliste arvestamisel ei välista asjaolu, et ehitis on isiku ehitisse elama asudes elamiskõlbmatu, kasutuseeliste hüvitamist. Kasutuseelistel ei saa väärtust olla üksnes juhtudel, kui omanik ei oleks saanud asja kolmanda isiku kasutusse anda või kasutusse andes ei oleks keegi nõus asja kasutamise eest midagi maksma.
Omapoolse kohustuse täitmisest keeldumise õigus ei anna isikule õigust asja kasutada, mistõttu võib temalt ka täitmisest keeldumise aja eest nõuda asja kasutamisega saadu väärtuse hüvitamist.
Kasutuseeliste arvestamisel ei välista asjaolu, et ehitis on isiku ehitisse elama asudes elamiskõlbmatu, kasutuseeliste hüvitamist. Kasutuseelistel ei saa väärtust olla üksnes juhtudel, kui omanik ei oleks saanud asja kolmanda isiku kasutusse anda või kasutusse andes ei oleks keegi nõus asja kasutamise eest midagi maksma.
VÕS § 1033 lg-s 2 sätestatud nõue asja valdaja kulutuste hüvitamise kohta ei lõpe sellega, kui isik, kellele valdaja peaks asja tagastama, annab asja omandiõiguse üle teisele isikule. Ka hüvitise maksmise kohustus ei lähe üle asja omandajale.
Kui poolte vahel on võlasuhe tühise tehingu tagasitäitmiseks, tuleb sellele suhtele kehtivaid tühise tehingu alusel üleantu tagastamise sätteid kohaldada üleantud asjale tehtud kulutuste ja asja väärtuse hüvitamise erinormidena ka juhul, kui üle anti asja omand või valdus, ning seda ka juhul, kui üleandmise käsutustehing on tühine.
Asja tühise tehingu järgi saaja ei vabane üleantu tagastamise kohustusest üksnes seetõttu, et üleandja ei suuda tõendada oma omandiõigust asjale.
|
| 3-2-1-85-05
|
Riigikohus |
27.09.2005 |
|
Kostjal ei ole TsMS § 4 lg-st 1 tulenevalt õigust kaevata otsuse peale osas, mis tema õigusi ei puuduta.
Kuna kolmandale isikule ei saa panna kohtuotsusega kohustusi, siis tuleb isikud, keda soovitakse kohustada hageja juurdepääsuteed taluma, kaasata menetlusse kostjatena.
Avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega.
Juurdepääsuõiguse andmise nõude lahendamisel tuleb kaaluda poolte huvisid. Kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire.
Kinnisasja omanik peab oma maatükil kõrvaldama kõik takistused õigustatud isikute läbipääsu võimaldamiseks nende mis tahes soovitud viisil mis tahes ajal. Elamiseks kasutatavale kinnisasjale peab reeglina olema tagatud vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus.
|
| 3-2-1-158-04
|
Riigikohus |
12.01.2005 |
|
Erikaebus, mille isik esitab kohtumääruse peale, mille peale edasikaebeõigust tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe, tuleb TsMS § 331 lg-st 1 lähtuvalt jätta määrusega läbi vaatamata.
Isikul, kelle suhtes on esitatud ärikeelu tühistamise avaldus, peab olema võimalus esitada esimese astme kohtule oma seisukoht ärikeelu tühistamise avalduse kohta. See isik tuleb TsMS § 249 lg 2 kohaselt menetlusse kaasata.
Kui ärikeelu kohaldamise alus on pankrotimenetluse ajal ära langenud, saab PankrS § 3 lg-st 2 ja TsMS § 4 lg-st 1 lähtuvalt taotleda ärikeelu tühistamist. Ärikeelu tühistamise avalduse menetluses tehtud kohtumääruse peale erikaebuse esitamisel tuleb lähtuda PankrS § 91 lg-st 4.
Isikul, kelle suhtes on esitatud ärikeelu tühistamise avaldus, peab olema võimalus esitada esimese astme kohtule oma seisukoht ärikeelu tühistamise avalduse kohta.
Esimese astme kohus on pädev läbi vaatama ärikeelu tühistamise avaldust. Seda ka juhul, kui apellatsioonikohus on isiku suhtes määranud ärikeelu kuni pankrotimenetluse lõpuni.
|
| 3-2-1-143-04
|
Riigikohus |
21.12.2004 |
|
Kaasomandi lõpetamise vaidlusse tuleb TsMS § 77 lg 1 alusel kaasata kostjana kõik kaasomanikud.
Alates 01.07.2003 saab kohus AÕS § 77 lg 2 järgi valida nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Seega tuleb hagis näidata soovitav kaasomandi lõpetamise viis. Lõpetamise viisid võib esitada ka alternatiivsena. Kinnisasja ja sellel asuva elamu jagamine korteriomanditeks on üks asja reaalosaks jagamise viis.
|
| 3-2-1-28-04
|
Riigikohus |
15.03.2004 |
|
Kuna TsMS § 80 lg-st 1 tulenevalt saab iseseisva nõudeta kolmas isik astuda protsessi kuni asja sisulise arutamise lõpetamiseni esimese astme kohtus, siis ei saa apellatsioonikohus kolmandat isikut protsessi kaasata.
TsMS § 78 lg 1 mõtte kohaselt peab poole eriõigusjärglane ise avaldama soovi astuda protsessi. Kui kohus on andnud õigusjärglasele võimaluse astuda protsessi kuid viimane ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib kohus asja menetlust jätkata samade protsessiosalistega.
TsMS § 76 lg 2 kohaselt tuleb pärast kostja asendamist alustada asja läbivaatamist algusest peale. See tähendab kohtumenetlust esimese astme kohtus.
|
| 3-2-1-7-04
|
Riigikohus |
11.02.2004 |
|
Kõik isikud, s.h alaealised, keda soovitakse eluruumist välja tõsta, tuleb kohtumenetlusse kaasata kostjana.
Kui suulise üürilepingu tingimusi ei ole võimalik tuvastada, siis tuleb lähtuda elamuseaduses sätestatust.
|
| 3-2-1-151-03
|
Riigikohus |
19.12.2003 |
|
Kui isik asub eluruumi kasutama õigusliku aluseta, kuid saavutab enda poolt ebaõigete andmete esitamise tõttu sissekirjutuse eluruumi, siis ainuüksi üüriarvete saatmisest, mis tulenes eluruumi registreerimisest ja eluruumi tegelikust kasutamisest, ei saa järeldada, et elanik kasutab eluruumi üürilepingu alusel.
Ruumidest saab välja tõsta vaid täitedokumendis (kohtuotsuses) nimeliselt märgitud isikuid. Isikud, keda soovitakse eluruumist välja tõsta, tuleb kohtumenetlusse kaasata kostjana.
|
| 3-2-1-140-03
|
Riigikohus |
02.12.2003 |
|
TMS § 70 lg-st 1 tulenevalt saab ruumidest välja tõsta vaid täitedokumendis (kohtuotsuses) nimeliselt märgitud isikuid.
Kõik isikud, keda soovitakse eluruumist välja tõsta, tuleb kohtumenetlusse kaasata kostjana. See kehtib ka alaealiste kohta, kes kaasatakse TsMS § 71 järgi seadusliku esindaja kaudu.
Riigikohtus ei saa esitada hagiavaldusele vastuväiteid, mida ei ole esitatud alama astme kohtutes, sest Riigikohtul ei ole võimalik TsMS § 353 lg-st 1 tulenevalt nende vastuväidete sisu hinnata.
Üürivõlgnevuse mõjuvaks põhjuseks ei saa ES § 54 lg 1 järgi lugeda ainuüksi seda, et üürileandja ei täitnud oma hooldus- ja remondikohustusi. Elamuseadus nägi üürnikule sellisteks juhtudeks ette teised õiguskaitsevahendid.
|
| 3-2-1-147-01
|
Riigikohus |
02.11.2001 |
|
Ringkonnakohtu otsuses puuduvad põhjendused, miks jäeti hagi rahuldamata. Sellega on eksitud TsMS §-dest 227 lg 1 ja 330 lg 4 tuleneva kohtuotsuse põhjendamise nõude vastu.
Aktsionäride üldkoosoleku ja nõukogu otsuste vaidlustamise asjas on kostjaks aktsiaselts, mitte aga aktsionärid ega nõukogu liikmed.
|
| 3-2-3-4-01
|
Riigikohus |
08.06.2001 |
|
Vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemisega ei tunnista kohus isikut õigustatud subjektiks ega lahenda seega ÕVVTK kohaliku komisjoni pädevusse antud asja. Lahendades küsimust, kes oli vara omanik selle õigusvastaselt võõrandamise hetkel, juhindub kohus omandireformi aluste seadusest ja sellest tulenevatest õigusaktidest ning seadustest, mis kehtisid väidetava omandiõiguse tekkimise ajal.
Kohus tunnustas hagejate omandiõigust maatükile, millest osa asus avaldajale tagastatud ja kinnistatud maal. Seega otsustas kohus avaldaja õiguste ja kohustuste üle, kuid jättis ta tsiviilasja kaasamata. Kohus on rikkunud TsMS § 77 lg-s 1 sätestatut.
|
| 3-2-3-2-01
|
Riigikohus |
02.05.2001 |
|
Kohalik omavalitsus kasutas AÕSRakS §-st 20 tulenevat ostueesõigust. AÕS § 265 kohaselt lähevad ostueesõiguse teostajale üle kõik õigused ja kohustused, mis ostu-müügilepingu järgi olid ostjal. Järelikult suunas hageja ostu-müügilepingut vaidlustades nõude ka valla vastu. Kohus on rikkunud TsMS § 77 lg-s 1 sätestatut, jättes valla kui antud õigussuhte osalise kostjana kaasamata.
|
| 3-2-3-6-00
|
Riigikohus |
21.06.2000 |
|
Kohus otsustas kohaliku omavalitsusüksuse õiguste ja kohustuste üle teda asja kaasamata.
|
| 3-2-3-4-00
|
Riigikohus |
30.05.2000 |
|
Ringkonnakohus jättis kaasomandis oleva elamu kasutuskorra kindlaksmääramisel ekslikult asjasse kaasamata isiku, kes sai vaidlusaluse elamu kaasomanikuks peale esimese astme kohtu otsust.
|
| 3-2-3-1-00
|
Riigikohus |
11.01.2000 |
|
Kohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 168 lg 1 p 1 olukorras, kus hagi oli esitatud OÜ Farry vastu ilma, et oleks kaasanud TsMS § 77 alusel menetlusse AS NZN.
|
| 3-2-1-74-99
|
Riigikohus |
21.06.1999 |
|
Kohus võib kostja asendada teise kostjaga hageja ettepanekul, sest TsMS § 76 lg 1 kohaselt kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud selle isiku vastu, kes peab olema kostja, võib kohus hageja ettepanekul menetlust lõpetamata asendada kostja teise kostjaga.
|
| 3-2-1-23-97
|
Riigikohus |
27.03.1997 |
|
NB! Seisukoha muutus!
TsKS § 240 ei anna kohtule õigust kohtuotsuses märgitud kostjat (võlgnikku) asendada teise isikuga, keda kostjana ei olnud kaasatud asja sisulisest läbivaatamisest osa võtma.
|
| 3-2-1-20-96
|
Riigikohus |
21.02.1996 |
|
Omandireformi õigustatud subjekt on õigustatud nõudma selle varaga, mille osas ta on õigustatud subjektiks, tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist.
Kuna tehingu kehtetuks tunnistamise hagi lahendamisel otsustatakse mõlema tehingu poole õiguste üle ning sellega võivad kaasneda kohustused mõlemale tehingu poolele, siis pidi kohus tehingu teise poole asjasse kostjana kaasama.
|
Facebook
X.com