2-22-15461/244
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
04.03.2026 |
|
Vanemalt hooldusõiguse äravõtmine on väga äärmuslik meede ning hooldusõiguse võib ära võtta või seda piirata üksnes juhul, kui selle eeldused on täidetud võimalikult kohtulahendi tegemisele lähedase aja seisuga. Olukorras, kus kohtumenetlus on kestnud pikemat aega, peavad kohtud hindama, kas menetluse ajal on asjaolud võrreldes avalduse esitamise ajaga muutunud (p-d 17 ja 18)
Kuna ringkonnakohtule esitatavas määruskaebuses võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, saab ringkonnakohus keelduda tõendite kogumisest üksnes siis, kui need on asjakohatud. Kirjaliku arvamuse kohtule esitamine ega ka tunnistaja varasem ülekuulamine ei välista isiku (täiendavat) ülekuulamist ning tunnistajate ülekuulamisest võib keelduda, kui kohus loeb ülekuulamist taotlenud menetlusosalise seisukohad tõendataks muude tõenditega. (p-d 19-19.3)
|
| 2-21-18029/187
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
18.12.2025 |
|
Tasu määramine üksnes maamaksu alusel ei ole kooskõlas juurdepääsutasu eesmärgiga. Ainuüksi maamaksu suurusel põhinev tasu kõiki koormatud kinnisasja omanikule langevaid negatiivseid tagajärgi arvesse võtta ei võimalda ega taga ka nende kohast hüvitamist. (p 22.2)
Olukorras, kus juurdepääsutasu määramiseks ei ole andmeid, saab kohus põhimõtteliselt tugineda ka TsMS §-le 233, kuid selleks peab kohus tuvastama vastavate eelduste olemasolu. Eelkõige peab kohus tuvastama, et menetlusosaliste kohtu ette toodud asjaolude alusel ei ole võimalik kinnisasja väärtuse vähenemist kindlaks teha (nt selles piirkonnas puudub piisav arv võrdlustehinguid nii kasutuseeliste kui ka kinnisasja koormatise vaba ja koormatud väärtuse kindlaksmääramiseks vms) või oleks see seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega (RKTKm nr 2-19-20416/41, p 15.6). Sarnaselt olukorrale, kus vastavad tõendid tasu määramiseks on kohtule esitatud, tuleb ka TsMS § 233 alusel tasu määrates arvesse võtta kõiki asjaolusid, sh juurdepääsutee asukohta, tee kasutamise intensiivsust, kasutusviisi, privaatsuse riivet jms. Samuti tuleb arvestada ka juurdepääsu taotleja huve, sh talle tasu maksmisega kaasnevat koormist (vt RKTKm nr 2-19-20416/41, p 15.3). (p 23)
Sellises hagita menetluses, mis põhineb menetlusosalise nõudel, ei saa uurimispõhimõtet mõista sedavõrd laialt, et kohus peab kinnisasja väärtuse vähenemise selgitamise eesmärgil omal algatusel määrama ekspertiisi kinnisasja väärtuse vähendamise tuvastamiseks või muul viisil tõendeid koguma. Kui menetlusosaline soovib tugineda kinnisasja väärtuse vähenemisele, peab ta kohtule esitama asjaolud ja tõendid, millest nähtub kinnisasja väärtuse vähenemine ja millest saab teha järeldusi õiglase tasu suuruse kohta. Teisalt ei ole aga põhjust pidada lubamatuks kohtutel tuvastada konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste kinnisasjade väärtus avalike kinnisvaraportaalide või Maa- ja Ruumiameti kinnisvaratehingute statistiliste andmete põhjal, kui menetlusosalised ei ole vastavat tõendit, tuginedes andmete puudumisele, esitanud. Päringu kriteeriumid, mis võimaldavad kohtul välja selgitada konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste kinnisasjadega tehtud tehingute võrdlusandmed, määrab sellisel juhul kohus. (p 23.2)
Olukorras, kus andmed tasu arvutamiseks puuduvad, ei ole võimalik jätta tasu välja mõistmata, v.a juhul kui teeniva kinnisasja omanik on tasu saamisest loobunud. Kuna kinnisasja väärtuse vähenemise kindlakstegemine on praktikas keeruline ja võib olla võrreldes juurdepääsutasu suurusega ebamõistlikult kulukas, on alternatiivselt kinnisasja väärtuse vähenemine võimalik välja selgitada, tuginedes kinnisasja kui terviku turuväärtusele, kuivõrd juurdepääsuõiguse määramine ei mõjuta üksnes teealust maad, vaid kogu kinnisasja tervikuna. Selleks tuleb juurdepääsutee aluse maa pindala korrutada konkreetse kinnisasjaga samas piirkonnas asuva kinnisasja ühe ruutmeetri turuväärtusega ning leitud tulem lahutada kogu kinnisasja turuväärtusest. Selliselt saadud väärtuse vähenemisele vastav summa on keskne sisend juurdepääsutasu iga-aastase tasu arvutamise valemis (vt ka RKTKm 01.06.2022, 2-19-20416/41, p 15.5). Seejuures saab kasutada konkreetse kinnisasja turuväärtuse tuvastamiseks ka kinnisasja müügikuulutusi ja Maa- ja Ruumiameti kinnisvaratehingute andmebaasi andmeid. (p 24)
Juurdepääsutasu määramisel tuleb kohtutel arvestada ka juurdepääsutee talumise kohustusega koormatud kinnisasja väärtust ja seniseid kasutusvõimalusi mõjutavate spetsiifiliste asjaoludega, nagu juurdepääsutee asukoht, kasutamise intensiivsus, privaatsuse häirimine jms. Kuna ei saa välistada, et koormatise vaba kinnisasja ja koormatud kinnisasja väärtuse vahe alusel leitud tasu ei kompenseeri proportsionaalselt kõiki negatiivseid tagajärgi, mis koormatud kinnisasja omanikule juurdepääsu kasutamisega võivad kaasneda, peab kohus enne kinnisasja väärtuse vähenemise korrutamist diskontomääraga siseveendumuse (TsMS § 233) kohaselt otsustama, kas eeltoodud summat tuleb Riigikohtu 1. juuni 2022. a määruse nr 2-19-20416/41 p-s 15.5 esitatud tasu valemis rakendada täies ulatuses või on kõiki asjaolusid arvesse võttes vajalik seda suurendada või vähendada ulatuses, milles konkreetsed negatiivsed tagajärjed seda õigustavad. Kui juurdepääsutee ei kulge elumaja lähistelt, tee kasutamine ei raskenda kinnisasja terviklikku kasutamist ega too kaasa märkimisväärset kasutamisintensiivsust või ei riiva juurdepääsutee kasutamine koormatud kinnisasja omaniku privaatsust oluliselt, võib olla põhjendatud esialgset kinnisasja väärtuse vähenemist väljendavat summat asjaoludest tulenevalt vähendada. Seevastu siis, kui juurdepääsutee kulgeb elamumaal asuvate hoonete, näiteks elumaja või abihoone, lähedalt või esineb muid asjaolusid, millest nähtub, et omandiõiguse riive on intensiivsem, tuleb kohtul leitud väärtuse vähenemist väljendavat summat arvestada täies ulatuses või seda riive intensiivsuse tõttu isegi suurendada. Alles siis, kui kinnisasja väärtuse vähenemine on välja selgitatud kõiki negatiivseid mõjusid arvestavalt, saab kohase summa korrutada diskontomääraga. Kuna tasu määramisel on tegemist kaalutlusotsusega ning tasu suurust mõjutavad asjaolud tuvastab kohus, peavad kohtu kaalutlused tasu määramisel olema määruses põhjendatud ning tuginema konkreetse vaidluse asjaoludele. (p 25)
Ühise korrashoiukohustuse määramisel tuleb sarnaselt tasu määramisele olukorras, kus teed kasutavad mitu isikut, arvestada iga isiku teekasutamise osakaalu. Kusjuures eelduslikult tuleb neid osasid pidada võrdseteks. Teistsuguse kasutusintensiivsuse tõendamine lasub menetlusosalistel. (p 28.1)
Koormatud kinnisasja omanikule tekkivaid negatiivseid tagajärgi juurdepääsutee korrashoiu kohustuse määramine juurdepääsu taotlejale ei vähenda, seega ei ole ka põhjendatud juurdepääsutasu korrashoiukulude arvel vähendada. (p 28.2)
Vt RKTKm nr 2-18-11359/87, p 14 ja selles viidatud kohtulahendid; RKTKm nr 2-19-20416/41, p 17. (p 31)
|
| 2-24-8787/168
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
10.12.2025 |
|
Olukorras, kus vanemad ei tule iseseisvalt toime pere igapäevaelu korraldamise ja laste arendamisega ning vanematel napib vahendeid pere ülalpidamiseks, on üldjuhul põhjendatud osutada vanematele abi ja neid juhendada, mitte lapsed perest eraldada ja võtta hooldusõigus vanematelt täielikult ära. (p 16)
Laste perest eraldamist ja hooldusõiguse täielikku äravõtmist taotlev avaldaja peab esitama konkreetsed asjaolud ja tõendid, millest saab järeldada, et vanema juures kasvades oleksid laste huvid sedavõrd ohustatud, et vanemalt on põhjendatud hooldusõigus ära võtta. Samuti peab avaldaja tooma välja, milliseid sotsiaalteenuseid on vanemale laste kasvatamise toetamiseks osutatud ja miks ei ole nende abil võimalik ohtu laste heaolule vähendada. (p 20)
Vanemalt hooldusõiguse äravõtmise menetlus on hagita menetlus, kus kohaldub uurimispõhimõte. Kuna sellises asjas on kohtul asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustus, ei ole kohus seotud üksnes avalduses esitatud asjaoludega. Hooldusõiguse võib ära võtta üksnes juhul, kui selle eeldused on täidetud ka võimalikult kohtulahendi tegemisele lähedase aja seisuga. Seega olukorras, kus kohtumenetlus on kestnud pikemat aega, tuleb hinnata, kas menetluse ajal on asjaolud võrreldes avalduse esitamise ajaga muutunud. Eeltoodud kohustus on ka ringkonnakohtul. (p 17)
Hooldusõiguse võib vanemalt ära võtta üksnes juhul, kui selle eeldused on täidetud ka võimalikult kohtulahendi tegemisele lähedase aja seisuga. Seejuures peab kohus põhjendama, millised konkreetsed asjaolud tingivad laste heaolu ohustamise vanema juures, milliste tõendite alusel kohus need asjaolud tuvastas ning miks ei aitaks muud abinõud kõrvaldada ohtu laste heaolule. (p-d 17 ja 18)
Lastele eestkostja määramisel tuleb kohalik omavalitsus määrata eestkostjaks üksnes juhul, kui ei leita sobivat füüsilist või juriidilist isikut ning füüsilise isiku võib jätta eestkostjaks määramata ainult siis, kui ta ei sobi eestkostjaks, s.o eelkõige juhul, kui ta ei suudaks laste heaolu tagada. Eestkostja varalise seisundi abil saab hinnata eelkõige seda, kuidas ta saaks hakkama laste varahooldusõiguse teostamisega. Eestkostja sobimatuse aluseks ei ole lähedase suhte puudumine lastega. See, kui lähedane on võimaliku eestkostja suhe lastega, on oluline eelkõige mitme füüsilisest isikust eestkostja kandidaadi vahel valides. (p-d 21 ja 22)
|
| 2-21-9853/77
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
29.10.2025 |
|
KrtS § 20 lg 4 näeb ette, et kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb üldkoosoleku teade ja kavandatavate üldkoosoleku otsuste tegemisel aluseks olevad dokumendid (KrtS § 20 lg 3) saata sellel aadressil. Olukorras, kus korteriomanik on teatanud korteriühistule oma e-posti aadressi, kuid ühistu ei ole üldkoosoleku teadet sellel aadressil saatnud, on tegu koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega (KrtS § 29 lg 2, TsÜS § 38 lg 2). Sellel, kas korteriomanik on juhuslikult saanud koosoleku toimumisest teada mujalt, ei ole rikkumise olulisuse hindamisel vähemalt üldjuhul tähtsust. Olulise rikkumisega ei ole aga tegemist näiteks juhul, kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt ja koosoleku teade saadetakse e-postiga üksnes ühele neist (vt RKTKm nr 2-23-7156/29, p 16.3), samuti juhul, kui korteriomanikule, kelle suhtes on kohtu ette toodud asjaoludest tulenevalt koosoleku kokkukutsumise viisi rikutud, on koosoleku teade sellele vaatamata isiklikult kätte toimetatud. (p-d 13–17)
Sellises hagita menetluses, mida iseloomustab sisuline õigusvaidlus menetlusosaliste vahel (mh on selliseks ka korteriomanike üldkoosoleku otsuste vaidlustamine, TsMS § 613 lg 1 p 4), ei pea maakohus vaatamata TsMS § 477 lg-s 5 sätestatule lisaks avalduses esitatud asjaoludele otsima ise uusi asjaolusid, mille tõttu võiksid vaidlustatud korteriomanike üldkoosoleku otsused veel tühised olla. (p 21)
|
| 2-20-5374/68
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
26.06.2025 |
|
Kindlustusvõtja nõue läheb kindlustusandjale üle ulatuses, nagu see kindlustusvõtjal oli kahju tekitaja vastu, mitte aga suuremas ulatuses, kui kindlustusandja kindlustusvõtjale hüvitas. (p 13)
Kindlustusleping reguleerib kindlustusandja ja kindlustusvõtja õigussuhet ega mõjuta otseselt kahju tekitanud isiku õigusi. (17)
Kahjustatud asja parandamise korral VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi on üldjuhul eesmärk hüvitada kõik asja taastamise mõistlikud remondikulud. Seejuures võib osal juhtudel olla paratamatu, et kahjustatud asja omanik rikastub, kui asja parandamisel ei ole võimalik täpselt taastada endist olukorda. (p 16)
Kindlustusandja tagasinõude suuruse määramisel ei saa kahjustatud korteri kulumit parandamise kuludest maha arvata. (p 15)
Kuigi kindlustusandjale läheb hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu, ei vastuta viimane kindlustusandja tagasinõude korral igal juhul samas ulatuses. Kindlustusandja tagasinõudeõiguse realiseerimisel saab kahjuhüvitist vähendada VÕS § 139 ja § 140 alusel. Neid sätteid kohaldab kohus ilma kahju tekitaja taotluseta ja neid võib kohaldada samal ajal. (p 20)
Kindlustusandja kahju tekitaja vastu esitatud tagasinõude lahendamise menetlusse on võimalik kaasata iseseisva nõudeta kolmanda isikuna ka kindlustusvõtja, kellele kindlustusandja on kindlustushüvitise juba maksnud. (p 19)
|
| 2-22-2138/252
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
18.06.2025 |
|
Hagita perekonnaasjades saab kohus esialgset õiguskaitset rakendada avalduse alusel või omal algatusel eelkõige siis, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida (TsMS § 4771 lg 2, § 551 lg 1). Perekonnaasjades võib kohus esialgse õiguskaitse korras reguleerida ka vanema suhtlemist lapsega (TsMS § 378 lg 3 p 2, § 4771 lg 2) (RKTKm nr 3-2-1-4-13, p 77). (p 15)
Enne hagita perekonnaasjas alaealist puudutava esialgse õiguskaitse rakendamist peab kohus tegema seaduses sätestatud toimingud selleks, et tagada piisava teabe olemasolu sobiva abinõu valimisel. (p 16)
Kohus peab küsima alaealise lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse arvamust, välja arvatud juhul, kui sellest tingitud viivitus kahjustaks ilmselt alaealise huvisid. Arvamuse küsimata jätmist peab kohus määruses põhjendama. Kui abinõu kohaldati valla- või linnavalitsuse seisukohta küsimata, tuleb seisukoht küsida esimesel võimalusel (TsMS § 384 lg 4, § 4771 lg 2 teine lause, § 551 lg 2) (vt ka RKTKm nr 3-2-1-94-09, p 16). (p 16.1)
Samuti peab kohus ära kuulama lapse, kes on suuteline oma seisukohti väljendama. Lapse ärakuulamisest võib loobuda üksnes mõjuval põhjusel, mis tuleb määruses selgelt esile tuua. Kui last ei kuulata ära põhjusel, et sellega kaasnev viivitus kahjustaks lapse huvisid, tuleb laps viivitamata tagantjärele ära kuulata. Kohus võib loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest ka siis, kui laps on hiljuti lastekaitsemenetluses või lepitusmenetluses kohtumenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides (TsMS § 384 lg 4, § 4771 lg 2 teine lause, § 5521 lg-d 1–3) (vt ka RKTKm nr 3-2-1-94-09, p 16; 2 21-5895/64, p 18). (p 16.2)
Kohus võib ära kuulata teised menetlusosalised (TsMS § 384 lg 3, § 4771 lg 2 teine lause). Tegemist ei ole absoluutse ärakuulamiskohustusega, vaid kohtul on seejuures kaalumisruum (vt ka RKTKm nr 3-2-1-94-09, p 16). Samas arvestades, et esialgse õiguskaitse määrust, millega on reguleeritud vanema suhtlemist lapsega, asuvad täitma vanemad, on ilmselt mõistlik nendes asjades enne esialgse õiguskaitse määruse tegemist ära kuulata ka vanemad. Seda tegemata kaasneb oht, et kohtu määratav suhtluskord ei pruugi olla täidetav (vrd RKTKm nr 2-18-6491/38, p 16). Samuti on kohtul mõistlik küsida esialgse õiguskaitse avalduse kohta arvamust lapse huvide kaitseks temale riigi õigusabi korras määratud esindajalt. (p 16.3)
Kohus võib lahendada esialgse õiguskaitse avalduse kõiki käesoleva määruse punktides 16.1–16.3 kirjeldatud toiminguid tegemata vaid juhul, kui sama kohus on varem samas menetluses lahendanud esialgse õiguskaitse avalduse ja teinud seejuures ülalkirjeldatud toimingud ning asjaolud ei ole pärast avalduse lahendamist oluliselt muutunud, mistõttu kohus saab lähtuda varem esitatud seisukohtadest. Kohus peab esialgse õiguskaitse avalduse lihtsustatud korras menetlemist määruses põhjendama. (p 17)
Kohtul tuleb ajutise suhtluskorra määramisel arvestada esmajoones lapse huvidega (PKS § 123 lg 1) ja pidada silmas ka teiste menetlusosaliste huve ja võimalusi. Üldjuhul on lapse huvides suhelda mõlema vanemaga ka kohtumenetluse ajal. Kui esialgse õiguskaitse avalduse menetlemisel kogutud teave toetab menetluse ajaks sellise suhtluskorra kehtestamist, mida on taotletud ka põhimenetluses, on see lubatav. (p 19)
Kõik perekonnaasjades tehtavad esialgse õiguskaitse määrused on TsMS § 467 lg 5 alusel viivitamata täidetavad (vt ka RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 35). Eelnevat ei väära TsMS § 550 lg-s 3 sätestatu, mille järgi tuleb hagita perekonnaasjas tehtud määruseid täita üldjuhul alates jõustumisest, kuivõrd nimetatud säte kohaldub hagita perekonnaasjas tehtud lõpplahenditele. (p 21)
|
| 2-23-8691/35
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
13.06.2025 |
|
Alates 1. jaanuarist 2022 ei või alaealisele lapsele makstava igakuise elatise suurus PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise alus on baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4) ning millest arvatakse maha pool lapsetoetusest ja lapsele langev osa poolest lasterikka pere toetusest (PKS § 101 lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures rohkem kui seitse päeva kuus, mil vanem annab lapsele ülalpidamist vahetult, vähendatakse PKS § 101 lg-te 3–5 alusel arvutatud elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Kui vanem peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes (PKS § 101 lg 7). (p 11)
PKS § 101 lg t 6 tuleb sätte eesmärke arvestades tõlgendada selliselt, et kohus vähendab elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga alati, kui kohtumenetluses on tuvastatud, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. (p 13)
Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses. Seejuures peab kohus TsMS § 230 lg-st 3 tulenevalt omal algatusel tuvastama asjaolu, kas kohustatud vanema ja lapse suhtlemine on reguleeritud kohtulahendi või kokkuleppega. Kui tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes märgitule, on sellele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata. (p 13.1)
Kui laps viibib lahuselavast vanemast sõltumatutel asjaoludel lahuselava vanema juures vähem aega, kui on suhtluskorra või vanemate kokkuleppega ette nähtud, tuleb PKS § 101 lg 6 kohaldamisel lugeda, et laps viibis lahuselava vanema juures kohtulahendiga kindlaksmääratud või kokkulepitud suhtluskorras ettenähtud aja (RKTKo nr 2 18 6491/96, p 14.1; 2-17-6713/196, p 29). Kindlaksmääratud suhtluskorrast tuleb lähtuda ka juhul, kui tegeliku elukorralduse ja kohtulahendis määratud või kokkulepitud suhtluskorra vahel esinevad ebaolulised kõrvalekaldumised. (p 13.2)
Olukorras, kus laps elab püsivalt vanema juures, kellelt elatist nõutakse, on põhjendatud juhinduda muutunud faktilisest elukorraldusest, sest vastupidisel juhul võib tekkida olukord, kus vanem, kes on last vahetult ülal pidanud, peab elatise maksmisega täitma ülalpidamiskohustust kahekordselt. See ei oleks kooskõlas PKS § 100 lg-ga 2 (RKTKo nr 2-17-6713/196, p 29). (p 13.3)
Elatis on mõeldud esmajoones lapse jooksvate vajaduste katmiseks. Seega tuleb elatist puudutav otsus teha selliselt, et see vastaks võimalikult palju lapse elukorraldusele elatise määramise lahendi eeldatava jõustumise ajal ja ettenähtavas tulevikus. Alaealise lapse huvidele ega menetlusökonoomia põhimõttele ei vasta lahendite tegemine, mille puhul on ette näha, et need ei vasta juba jõustudes tegelikule elukorraldusele ning esineb vajadus pöörduda kohtusse uue vaidlusega. (p 18)
Kui vanemalt nõutakse elatist PKS §-s 101 sätestatud alusel, ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. (p 20.1)
Tagasiulatuva elatisenõude rahuldamist ei välista asjaolu, et ajavahemikul, mille eest hagejad seda nõuavad, olid hagejate vanemad abielus ja tulenevalt valitud varasuhtest (ühisvara varasuhe) andis ema hagejatele ülalpidamist ühisvara arvel, sest elatisenõue on lapse nõue vanema vastu (vt ka RKTKo nr 3-2-1-35-16, p 21). (p 20.2)
Vastavalt TsMS § 652 lg 3 p-le 2 tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid mh juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Üldjuhul tuleb apellatsioonimenetluses uued asjaolud ja tõendid ning nende esitamise põhjendused kohtu ette tuua apellatsioonitähtaja jooksul või apellatsioonkaebusele vastuse esitamiseks määratud tähtaja jooksul. Eelnevalt kirjeldatu ei välista ega piira apellandi õigust esitada uusi asjaolusid, mis tekkisid või said apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist (TsMS § 634 lg 2). (p 15)
Lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja seda tuleb täita sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta on määrus tehtud (TsMS § 5621 lg 3). Kohus võib määrata, et määrust tuleb osaliselt või täielikult täita alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui määruse jõustumisest (vt ka RKTKm nr 2-22-14922/143, p 23 jj). (p 17)
|
| 2-22-14922/143
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
28.05.2025 |
|
Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. (p 21)
Vanema ja lapse suhtlemise korra kujundamine on sarnaselt hooldusõiguse küsimuste lahendamisele kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. (p 22)
TsMS § 5621 lg 3 järgne lapsega suhtlemist korraldava määruse viivitamatu täidetavuse regulatsioon arvestab lapse huve: et laps saaks ilma võimaliku täiendava viivituseta kasutada talle PKS § 143 lg 1 esimese lausega tagatud õigust isiklikult suhelda mõlema vanemaga. (p 23.2)
TsMS § 5621 lg 3 esimese lause järgne viivitamatu täidetavuse eeldus on kohtulahendi teatavaks tegemine kõikidele adressaatidele. Pärast seda on võimalik kohe pöörduda kohtutäituri poole. Siiski on kohtutäituri poole pöördumise eeldus ka see, et üks vanem ei ole määrust vabatahtlikult täitnud. (p-d 23.1 ja 23.3)
TsMS § 5621 lg-s 1 sätestatu tähendab kohtule kohustust selgitada määruses, millised sunnivahendid on seaduses ette nähtud ja kuidas neid võidakse täitemenetluses rakendada. Kui kohus ei ole määruse resolutsioonis või põhjendavas osas TsMS § 5621 lg 1 järgset selgitust andnud, ei tähenda see samas, et määrusel ei oleks täitedokumendi toimet. Samuti ei ole vaja kohtumäärusesse täitedokumendi toime saavutamiseks lisada lauset, et kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse. (p 24.1)
Kohtul on juba lapsega suhtlemist korraldavas määruses õigus anda kohtutäiturile luba kasutada jõudu, kui on alust eeldada selle vajalikkust. Jõu kasutamise lubamine peab nähtuma kohtumääruse resolutsioonist. (p 24.2)
Enne lapsega suhtlemist korraldava kohtulahendi täitmise takistamist ei saa kohus lapsega suhtlemist korraldavas määruses sunnivahendit (trahvi) summaliselt määrata ega aresti kohaldada. (p 24.3)
|
| 2-21-12405/44
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
30.04.2025 |
|
Korteriomandi kaasomandi eseme valitsemisest tulenevaid nõudeid lahendab kohus hagita menetluses (TsMS § 613 lg 1 p 1), mille menetlusosaliste hulka kuuluvad asjassepuutuvad korteriomanikud ja korteriühistu (TsMS § 614 lg 1). Asjassepuutuvad on eelkõige need korteriomanikud, kes kohtuasjas korteriühistuga vaidlevad. (p 17)
Korteriomandi asjades on määruskaebuse esitamise õigus üldjuhul TsMS §-s 614 nimetatud menetlusosalistel. (p 18)
Kui korteriühistul puudub juhatus, ei laiene korteriühistu ühine esindusõigus (KrtS § 24 lg 4) õigusvaidluses nendele korteriomanikele, kes on ise vaidluse osapooled korteriühistu vastu. (p 19)
NB! Praktika muudatus!
Nii KrtS § 37 lg-t 1 kui ka AÕS § 72 lg-t 4 tuleb tõlgendada selliselt, et nendes sisalduvad kaks eraldi õigust. Esiteks näevad viidatud sätted ette iga korteriomaniku (kaasomaniku) õiguse teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike (kaasomanike) või korteriühistu nõusolekuta. Teiseks annavad kõnealused normid igale korteriomanikule (kaasomanikule) õiguse nõuda korteriühistult (teistelt kaasomanikelt) selliste toimingute jaoks vajalike kulutuste hüvitamist. Seejuures on kulutuste hüvitamise nõude eeldus see, et toiming, millega seotud kulutuste hüvitamist nõutakse, oleks kaasomandi eseme säilitamiseks vajalik. See tähendab, et korteriomanikul (kaasomanikul) saab kulutuste hüvitamise nõue tekkida üksnes juhul, kui kulutusi kaasa toonud toimingud olid kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikud. (p 25)
Toiming on KrtS § 37 lg 1 ja AÕS § 72 lg 4 tähenduses kaasomandi eseme säilitamiseks vajalik siis, kui on täidetud kaks kumulatiivset eeldust: (1) kaasomandi eseme suhtes esineb vahetu kahju tekkimise või suurenemise oht ning (2) valitud abinõu on ohuolukorra kõrvaldamiseks proportsionaalne. Vahetu kahju tekkimise oht esineb siis, kui ilma viivitamatu sekkumiseta halveneks kaasomandi seisund oluliselt enne, kui vajalike toimingute tegemine oleks võimalik otsustada tavapärasel viisil. Ohuolukorra kõrvaldamiseks proportsionaalsed abinõud on sellised, mis on sobivad ja vajalikud kaasomandi eseme eesseisva kahjustumise või juba tekkinud kahju suurenemise vältimiseks, samuti hoone igapäevaseks otstarbekohaseks kasutamiseks vajalike tehnosüsteemide toimimise tagamiseks. Tavaliselt on sellised abinõud ajutised ja kiireloomulised ning nende eesmärk on tõrjuda kaasomandi eset ohustavat kahju, mitte aga ohuolukorra algpõhjusi lõplikult kõrvaldada. (p-d 26–28)
Kui korteriomanik (kaasomanik) on teinud õigustatult kaasomandi eseme suhtes toimingu, mis oli selle säilitamiseks vajalik, on tal KrtS § 37 lg-st 1 (AÕS § 72 lg-st 4) tulenevalt õigus nõuda sellega seotud vajalike kulutuste hüvitamist korteriühistult (teistelt kaasomanikelt). Kulutuste vajalikkust tuleb seejuures hinnata TsÜS § 63 p 1 järgi, mille kohaselt on kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Eeltoodu tähendab mh seda, et isegi kui korteriomanik (kaasomanik) on õigustatud kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikku toimingut tegema, peab ta selleks vajalike kulutuste tegemisel lähtuma korteriomanike (kaasomanike) ühistest huvidest ja vältima põhjendamatuid kulutusi, nt eelistama olemasolevaid vahendeid või korteriühistu koostööpartnerite teenuseid. (p 29)
NB! Praktika muudatus!
Korteriomanike (kaasomanike) vahelises võlasuhtes kaasomandi osaga seotud toimingute tegemine ja sellest tulenevad võimalikud kulutuste hüvitamise nõuded on reguleeritud erisätetega ja selle suhte raames ei kohaldu üldjuhul kulutuste hüvitamise nõude alusena KrtS § 37 lg 1 (AÕS § 72 lg 4) kõrval muud õigusnormid (sh käsundita asjaajamise sätted). (p 32)
|
| 2-18-187/141
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
16.04.2025 |
|
Ühinemise tagajärg on üldõigusjärglus (ÄS § 403 lg 1), mis toob omakorda kaasa menetlusõigusjärgluse TsMS § 209 lg 1 mõttes. (p 20)
RKTKm nr 2-18-187/134, p 11. (p 21)
ÄRS § 60 lg 2 järgi on juriidilise isiku registrist kustutamise tingimuseks mh see, et ta ei osale menetlusosalisena üheski käimasolevas kohtumenetluses, kriminaalmenetluses ega täitemenetluses. Samuti keelab sellises olukorras juriidilist isikut registrist kustutada TsÜS § 45 lg 11 esimene lause (vt ka RKKKm nr 1-23-5055/16, p-d 19 ja 20). Kui juriidiline isik siiski ekslikult kustutatakse registrist ajal, mil ta osaleb menetlusosalisena nt kohtumenetluses, on selline kustutamiskanne vale ja esineb alus selle kande parandamiseks ÄRS § 53 lg 2 ja TsMS § 600 lg 2 esimese lause kohaselt. (p 25)
Kui registripidaja teeb mistahes allikast pärineva teabe alusel kindlaks, et juriidilise isiku kustutamise kanne on vale, siis parandab ta ÄRS § 53 lg 2 alusel kande omal algatusel ja ennistab juriidilise isiku registrisse. ÄRS § 53 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb teavitada kande parandamise kavatsusest kustutatud juriidilist isikut (eelkõige tema viimase teadaoleva seadusliku esindaja kaudu), lähtudes eeldusest, et kanne on ekslik ning juriidiline isik on jätkuvalt õigusvõimeline. (p 25)
|
| 2-20-5526/26
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
18.12.2024 |
|
TsMS § 220 lg 1 kohaselt esindab Eesti Vabariiki hagita menetluses ministeerium, kelle enda või kelle valitsemisalas oleva asutuse või kelle teenistuses oleva ametiisiku tegevusega on tsiviilasi seotud või kelle valitsemisalasse kuulub menetluse esemeks olev tsiviilasi. Lisaks on sama sätte lg 3 kohaselt Justiitsministeeriumil õigus esindada Eesti Vabariiki kõigis kohtumenetlustes. Seega erineb riigi esindamine tsiviilkohtumenetluses mõneti riigi esindamisest halduskohtumenetluses, kus halduskohtumenetluse (HKMS) § 17 lg 1 kohaselt on vastustajaks Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse. Eelnevast tulenevalt tuleb välisriigi kohtulahendi tunnustamise menetlusse kohtumenetluse seadustikega ette nähtud pädevuse jaotuse kohaselt kaasata Eesti Vabariik siseministeeriumi kaudu või justiitsministeerium, mitte PPA. (p 9)
Juhul, kui põlvnemisasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamisel on oluline avalik-õiguslik mõju, iseäranis kui see puudutab niivõrd põhimõttelise tähtsusega õigusinstituuti nagu kodakondsus, on Eesti Vabariik puudutatud isik, kes tuleb TsMS § 198 lg 1 p 2 ja lg 3 järgi menetlusse kaasata. Juhul, kui riigile ei teatata kohtuotsuse tunnustamise menetlusest, kuid ilmneb, et tunnustatud kohtulahendil on oluline avalik-õiguslik mõju, on tegemist TsMS § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alusega (RKHKo nr 3-22-1072/28, p 27). Olukorras, kus välisriigi kohtulahendi tunnustamise eesmärgiks on Eesti kodakondsuse saamine, on sellel tunnustamisel oluline avalik-õiguslik mõju. (p 8)
|
| 2-11-33697/311
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
11.12.2024 |
|
TsMS § 33 lg 4 teise lause ja TsMS § 34 lg 4 koostoimes tuleb eestkoste seadmise menetluses tõlkida isikule, kellele eestkostet soovitakse määrata, tema soovil selles asjas tehtud kohtulahendid sõltumata tema varalisest seisundist riigi kulul (p 18.2). Olukorras, kus eestkostetav ei valda eesti keelt ja tal on TsMS § 204 lg 4 esimese lause alusel iseseisev kaebeõigus, on tema kaebeõiguse efektiivseks kasutamiseks vaja, et ta saaks TsMS § 33 lg 4 teise lause alusel esitatava vastava soovi korral kätte kohtumääruse tõlke talle arusaadavasse keelde. (p 18.5)
TsMS § 528 lg 1 kohaselt tuleb eestkostja seadmise menetluseks TsMS § 34 lg 4 tähenduses lugeda ka eestkoste pikendamise menetlust, samuti menetlust, milles eestkostetava avalduse alusel analüüsitakse eestkostja ülesannete kitsendamist. (p 18.3)
PKS § 203 lg 2 esimese lause alusel peavad kohtud hindama seda, millises ulatuses isik ise suudab aru saada oma raha kasutamise vajadusest ja eesmärgist. Lubatavate pisitehingute rahasumma määramisel ei saa lähtuda sellest, palju eestkostetav on varem keskmiselt ühes kuus raha kulutanud. (p 19)
Edasikaevatava määruse tõlke taotlemine (TsMS § 33 lg 4 teise lause ja § 34 lg 4 alusel) on TsMS § 661 lg 5 esimese lause kohaselt mõjuv põhjus andmaks määruskaebuse esitajale täiendav tähtaeg kaebuse põhjendamiseks. (p 18.5)
|
| 2-20-19179/81
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
23.10.2024 |
|
TsMS § 172 lg 6 kohaselt tuleb eristada erikontrolli läbiviija määramise menetluse kulude jaotust ning erikontrolli läbiviija määramisega seotud menetluse kulude jaotust. Nende kulude jaotus võib sõltuvalt asjaoludest olla erinev. (p 13)
Erikontrolli läbiviija määramisega seotud menetluse kulud, s.o eelkõige erikontrolli läbiviija kulud ja tasu, jäävad erikontrolli korraldamise korral juriidilise isiku kanda, kellele erikontroll määrati.(p 13.2)
Erikontrolli läbiviija määramisega seotud menetluse kulud, s.o eelkõige erikontrolli läbiviija kulud ja tasu, jäävad erikontrolli korraldamise korral juriidilise isiku kanda, kellele erikontroll määrati. Erikontrolli läbiviija kulude ja tasu hüvitamiseks võib kohus nõuda erikontrolli läbiviija määramise menetluses ettemakset juriidiliselt isikult või erikontrolli taotlenud isikult. Erikontrolli läbiviija tasu nõue tehtud töö eest muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui juriidiline isik ja erikontrolli läbiviija ei jõua kokkuleppele viimasele makstava tasu ja hüvitatavate kulude lõplikus suuruses, määrab tasu ja hüvitatavad kulutused erikontrolli läbiviija avalduse alusel kohus. Kui tasu ja kulude hüvitamise avaldus rahuldatakse ning nende ulatuses on tehtud ettemakse, määrab kohus erikontrolli läbiviija kasuks kulutuste ja tasu väljamaksmine ettemakse arvel.(p 13.2)
Erikontrolli läbiviija määramise kulud jäävad üldjuhul juriidilise isiku kanda, kellele erikontroll määrati. Erikontrolli taotlenud isiku kanda võib need kulud jätta eelkõige nt juhul, kui ta taotles erikontrolli määramist pahauskselt, st teadis, et tegelikult ei ole alust erikontrolli määrata, või kui avaldus oli ilmselgelt põhjendamatu. Erikontrolli läbiviija määramise menetluse kulude jaotus ei sõltu ainult sellest, kui suures ulatuses erikontrolli korraldamise avaldus rahuldatakse. (p 13.1)
|
| 2-24-4962/38
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
09.10.2024 |
|
Otsustades kinnisesse asutusse paigutamise menetluses esindaja määramise üle TsMS § 535 lg 1 järgi, ei saa kohus lähtuda üksnes sellest, et puudutatud isikule on määratud eestkostja. Eestkostja ja määratud esindaja rollid kinnisesse asutusse paigutamise kohtumenetluses on erinevad. (p 16)
Eestkostja on kinnisesse asutusse paigutamise menetluses kohtu jaoks eelkõige tõendiallika rollis. Esindaja peab samuti andma kohtule otsustamiseks vajalikku teavet, kuid kes lisaks sellele täidab olulist ülesannet kaitsmaks puudutatud isiku õigusi kohtumenetluses. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses talle esindaja määramise eesmärk on tagada isiku õiguslik ärakuulamine, kuna isiku arusaamisvõime ja tahte väljendamine võib olla piiratud. (p 16.2)
Isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses on puudutatud isiku esindaja sarnane erieestkostjaga. (p 16.2)
Nii kohtu määratud kui ka muul esindajal, kes puudutatud isikut kinnisesse asutusse paigutamise menetluses esindab, peavad olema piisavad õiguslikud teadmised ja oskus kehtivas õiguses orienteeruda määral, mis on vajalik kaitsmaks menetluses puudutatud isiku õigusi ja huve, mh selleks, et vaidlustada puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrust. (p 16.3)
Kui TsMS § 535 lg 1 kohaselt on esindaja määramise tingimused täidetud, ei tohi kohus isiku esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamist otsustada ilma isikule esindajat määramata. Kuigi kinnisesse asutusse paigutamise menetluse eesmärk on eelkõige kaitsta isiku tervist, riivatakse sellega oluliselt isiku vabadusõigust ja kehalise puutumatuse õigust. Seda eripära arvestades ei saa selles menetluses jätta valikuliselt rakendamata puudutatud isiku kaitseks mõeldud menetluslikke garantiisid ainuüksi kaalutlusel, et lõpptulemus võinuks olla sama ka nende garantiide kohaldamise korral. (p 18)
|
| 2-17-18027/149
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
02.10.2024 |
|
Õigusaktid ei näe ette võimalust võtta isikult vabadus, sh paigutada isik kinnisesse asutusse eestkostja kui isiku seadusliku esindaja tahteavalduse alusel. Eestkostjal ei ole ka PKS § 206 lg 1 teisele lausele tuginedes õigust sõlmida teenuse osutamise lepingut, mille ese on isiku paigutamine hoolekandeasutusse selliselt, et isikul on takistatud sealt lahkumine. Kinnisesse asutusse paigutamise (kohtu)menetluse jaoks reguleerib SHS § 105 lg 3 üheselt, et täisealise isiku nõusolekut (saamaks hoolekandeasutuses ööpäevaringset erihooldusteenust) ei asenda tema seadusliku esindaja nõusolek. (p 14.1)
Eestkostjal on võimalus sõlmida leping, mille alusel isikule erihooldusteenust osutatakse. See leping ei anna aga õiguslikku alust piirata eestkostetava vabadust, sh võimalust lahkuda erihooldusteenuse osutamise paigast ilma teenuse osutaja või eestkostja nõusolekuta. Lepingu ese võib olla üksnes teenuse osutamine, millega ei kaasne eestkostetavalt vabaduse võtmist. (p 14.3)
Kui isik esitab avalduse, et tema vabadust on alusetult piiratud, tuleb kohtul probleem sisuliselt läbi vaadata. Selleks on sobilik menetlusliik järelevalve teostamine eestkostja üle (TsMS § 4772, PKS § 193). Kohtul on võimalik selles menetluses panna eestkostjale kohustus teha tahteavaldus, mis tagaks avaldaja viivituseta vabastamise lepingu alusel osutatavalt hoolekandeteenuselt, millega on temalt võetud vabadus. Enne seda tuleb siiski eestkostjaga arutada, kuidas on võimalik tagada, et kinnisest hoolekandeasutusest vabastamisega ei satuks ohtu isiku enda või teiste isikute tervis ja elu. Otstarbekaks võib osutada teavitada eestkostjat juba kohtumenetluse ajal võimalikust vajadusest tagada eeskostetavale teistsugune teenus või saavutada tema paigutamine kinnisesse asutusse kohtumääruse alusel. Järelevalve menetluses on võimalik määrata isikule vajaduse korral uus eestkostja või erieestkostja, et tagada isiku õiguste tõhus kaitse. (p 15)
|
| 2-22-18337/67
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
04.09.2024 |
|
TsMS § 557 lg-s 4 on ette nähtud isikute ring, kes saavad esitada määruskaebuse samas paragrahvis loetletud määruste peale sõltumata sellest, kas kaebuse esitaja enda õigusi on rikutud. Kaebeõigus on lapse otseliinis sugulastel, seejuures ei ole tähtis, kas nimetatud ringi kuuluvatel lähisugulastel on olemas lapsega mingi varasem kokkupuude või emotsionaalne side. Kaebeõigus lähtub sugulussidemest ja sugulaste võimalikust soovist lähedase õiguste eest seista. Kaebeõigus on ka lapse lähedasel isikul, kes ei pea olema lapse sugulane, kuid kellel on lapsega varasemast ajast tihe ja usalduslik side. (p 20)
Alaealisele lapsele eestkoste määramata jätmise määruse peale on kohtule avalduse esitanud huvitatud isikul kaebeõigus ka siis, kui kohus käsitab huvitatud isiku avaldust teatena ja menetleb asja omal algatusel. (p 24)
Vanaema saab lugeda huvitatud isikuks, kellel on PKS § 173 lg 1 järgi õigus esitada kohtule avaldus alaealisele lapsele eestkoste seadmiseks. Kuigi perekonnaseadus ei loetle, kes on huvitatud isikud PKS § 173 lg 1 mõttes, saab igal juhul lugeda huvitatud isikuteks TsMS § 557 lg-s 4 nimetatud isikuid, kellel on kaebeõigus samas lõikes loetletud määruste peale. (p 23)
Olukorras, kus 8-aastasel lapsel puudub vanemaga lähedane ja usalduslik suhe, vanem ei ole varem lapse eest hoolitsenud ega teda kasvatanud, tuleb kõigepealt välja selgitada vanema suutlikkus hooldusõigust nõuetekohaselt teostada. Hooldusõiguse asi tuleb lahendada esmajoones lapse huvidest lähtudes. Lapse huvide kaalumisel tuleb muu hulgas arvestada, et laps on hiljuti kaotanud ema, tal on lähedane suhe vanaemaga ja ta on kogu oma senise elu elanud koos vanaema ja vanemate poolvendadega. Lapse huvide väljaselgitamisel tuleb ühe asjaoluna võtta arvesse ka lapse arvamust. (p 26)
|
| 3-22-1072/28
|
Riigikohtu halduskolleegium |
17.05.2024 |
|
Eesti kodakondsus omandatakse sünniga automaatselt seaduse alusel. Seetõttu ei pruugi kõik Eesti kodakondsuse sünniga omandanud isikud riigile teada olla, iseäranis kui tegemist on Eesti kodaniku välismaal sündinud lapsega. Sellepärast on paratamatu, et esmakordselt isikut tõendava dokumendi taotlemisel tuleb Eesti kodakondsusesse kuulumist tõendada. Siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 77 §-s 10 ja § 13 lg-s 1 on vastavalt isikutunnistuse ja Eesti kodaniku passi taotlemise kohta sätestatud, et Eesti kodanikust taotleja, kellele ei ole varem välja antud Eesti kodaniku passi või isikutunnistust, lisab taotlusele Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist võimaldava dokumendi. Need sätted piiravad kodakondsusesse kuulumise tuvastamise dokumentaalsete tõenditega, kuid ei anna edasisi juhiseid, millistele tingimustele peab niisugune dokument vastama. Osas, milles konkreetses haldusmenetluses kohaldatav õigus tõendite kvalifitseerimise ja hindamise küsimusi ei reguleeri, on asjakohane kohaldada sarnaseid tingimusi kui halduskohtumenetluses, sest vastasel juhul võiks tekkida olukord, kus teistsuguste tõendamisreeglite tõttu saaks halduskohtumenetluses tühistada õiguspäraselt tehtud haldusakti (vt tõendi lubatavuse kontekstis RKHKo nr 3-19-467/28, p 14). (p-d 13-15)
Selle hindamisel, kas keegi põlvneb Eesti kodanikust, pole määrav asjaolu, kas seda kinnitab DNA-analüüs, vaid hinnata tuleb seaduses sätestatud eelduste täidetust (vt nt RKTKm nr 2-22-7773/22, p 10). Välisriigi kohtuotsusega tuvastatud põlvnemise puhul on oluline eelkõige, kas kohtuotsus, millega tuvastati põlvnemine, kehtib ja on tunnustatav ka Eestis. Kui maakohtu jõustunud määrusega tsiviilasjas on tunnustatud välisriigi kohtuotsust, mille kohaselt põlvneb isik isast, kes oli tema sünni ajal Eesti kodanik, omandas ta sünniga Eesti kodakondsuse ja ITDS § 19 lg 1 p 1 ja § 21 lg 1 alusel ei tohi talle dokumentide väljaandmisest keelduda. (p-d 16-19)
Kodakondsuse on isiku ja riigi vaheline püsiv seos (RKHKo nr 3-3-1-42-08, p 29). Selle seose kaudu muutub isik osaks rahvast kui kõrgeimast riigivõimu kandjast (PS § 1 lg 1 ja § 56), kellel on ainsana täielikud põhiseaduse muutmise volitused (PS § 162, § 163 lg 1 p 1 ja PSTS § 3). Niisiis ei ole kodakondsus üksnes side isiku ja riigi vahel välissuhtes, vaid õiguslik staatus, mille kaudu isik on ühtlasi osa riigist kui avalik-õiguslikust juriidilisest isikust, teostades ühest küljest ise kõrgeimat riigivõimu, aga olles samuti abstraktsemalt riigi suveräänsuse allikas (vt RKÜKo nr 3-4-1-6-12, p 127, kolmas lause). Järelikult on kodakondsus ja selle omandamise alused riigiõiguslikult fundamentaalse tähtsusega. (p 23)
Osas, milles konkreetses haldusmenetluses kohaldatav õigus tõendite kvalifitseerimise ja hindamise küsimusi ei reguleeri, on asjakohane kohaldada sarnaseid tingimusi kui halduskohtumenetluses, sest vastasel juhul võiks tekkida olukord, kus teistsuguste tõendamisreeglite tõttu saaks halduskohtumenetluses tühistada õiguspäraselt tehtud haldusakti (vt tõendi lubatavuse kontekstis RKHKo nr 3-19-467/28, p 14). (p 15)
Kodakondsuse on isiku ja riigi vaheline püsiv seos (RKHKo nr 3-3-1-42-08, p 29). Selle seose kaudu muutub isik osaks rahvast kui kõrgeimast riigivõimu kandjast (PS § 1 lg 1 ja § 56), kellel on ainsana täielikud põhiseaduse muutmise volitused (PS § 162, § 163 lg 1 p 1 ja PSTS § 3). Niisiis ei ole kodakondsus üksnes side isiku ja riigi vahel välissuhtes, vaid õiguslik staatus, mille kaudu isik on ühtlasi osa riigist kui avalik-õiguslikust juriidilisest isikust, teostades ühest küljest ise kõrgeimat riigivõimu, aga olles samuti abstraktsemalt riigi suveräänsuse allikas (vt RKÜKo nr 3-4-1-6-12, p 127, kolmas lause). Järelikult on kodakondsus ja selle omandamise alused riigiõiguslikult fundamentaalse tähtsusega. Sellest tulenevalt pole kahtlust, et kodakondsuse omandamise alused kuuluvad Eesti õiguse oluliste põhimõtete hulka TsMS § 620 lg 1 p 1 tähenduses või seadusandluse põhiprintsiipide hulka õigusabilepingu art 18 tähenduses. Tulenevalt PS §-st 1 ei ole mõeldav, et välisriik võiks otsustada Eesti kodanike ringi üle. (p 23)
Maakohus peab arvestama kõigi võimalike avalik-õiguslike järelmitega, mis välisriigi kohtulahendi tunnustamisest tekivad. Kohus ei tohi mööda vaadata sellest, et andmed põlvnemise kohta kuuluvad rahvastikuregistrisse kantavate isikuandmete hulka (RRS § 21 p 15), mille õigsust eeldatakse ja millest lähtutakse avaliku ülesande täitmisel (RRS § 6 lg-d 1 ja 2). Andmed kohtulahendite kohta, millega tuvastatakse isiku põlvnemine või tühistatakse isiku põlvnemise tuvastamine, kantakse rahvastikuregistrisse. Kohtul tuleb TsMS § 620 lg 1 p 1 alusel keelduda põlvnemisasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamisest, kui on oht, et sellise kohtulahendi tunnustamisega võidakse mõnd Eesti olulist avalikku õigust (nt õigust kodakondsusele) kuritarvitada. Muu hulgas viitab sellisele ohule, kui põlvnemine on tuvastatud pelgalt ütluste või omaksvõtu alusel ning seda ümbritsev olustik on eluliselt ebausutav (nt asjaosaliste vanuse tõttu). Seejuures tuleb arvestada ka konkreetse kolmanda riigi ja selle kohtute üldist usaldusväärsust. (p-d 24-25)
Kui põlvnemisasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamisel on oluline avalik-õiguslik mõju, iseäranis kui see puudutab niivõrd põhimõttelise tähtsusega õigusinstituuti nagu kodakondsus, on Eesti Vabariik puudutatud isik, kes tuleb TsMS § 198 lg 1 p 2 ja lg 3 järgi menetlusse kaasata. Välisriigi kohtulahendi tunnustamine olulise avalik-õigusliku mõjuga asjades kitsendab Eesti Vabariigi suveräänsust, mistõttu on Eesti Vabariigil ka õigus TsMS § 660 lg 3 ja § 696 lg 3 järgi nende määruste peale edasi kaevata. Sellisel juhul selgitatakse riiki esindav ministeerium või muu asutus TsMS § 220 kohaselt. Kui riigile sellisest menetlusest ei teatata, kuid ilmneb, et tunnustatud kohtulahendil on oluline avalik-õiguslik mõju, on tegemist TsMS § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alusega. (p 27)
|
| 2-21-19325/63
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
13.03.2024 |
|
Ühishüpoteek võib tekkida sama kinnisasja kaasomandi osade koormamisel. (p 13)
Kui müüakse vaid üks ühishüpoteegiga koormatud kinnisasi (või kinnisasja mõtteline osa), siis tuleb hüpoteek sellelt kinnisasjalt TMS § 158 lg 3 esimese lause eelduse olemasolul kustutada, kuid teistele kinnisasjadele jääb hüpoteek üldjuhul püsima. (p 16)
Kui korteriühistust sissenõudja kasuks on tekkinud pandiõigus, lõpeb esimesele järjekohale seatud hüpoteek pärast korteriomandi edukat enampakkumisel müümist ja hüpoteek tuleb kinnistusraamatust kustutada. (p 14)
Hüpoteegipidajal, kui ta soovib hüpoteegi püsimajäämist, on õigus esitada TMS § 223 lg 1 järgne hagi, milles saab korteriühistu nõuet vaidlustada, kui kohtutäitur on enampakkumise aktis märkinud, et hüpoteek tuleb pärast kinnisasja mõttelise osa müümist kinnistusraamatust kustutada. (p 15)
Kui kohtutäitur esitab ekslikult avalduse hüpoteegi kustutamiseks kinnisasjalt, mida täitemenetluses ei müüdud, ei ole see alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, vaid tegu on küsimusega, mis lahendatakse registrimenetluses. Kui hüpoteek siiski ekslikult kustutatakse, on hüpoteegipidajal võimalik taotleda TsMS § 600 lg 1 ja kinnistusraamatuseaduse § 621 lg 1 p 1 ja § 631 lg 1 alusel kande parandamist. (p 16)
Müüdud asja koormavate asjaõiguste lõppemine on üks enampakkumise olulistest tingimustest. Hüpoteegipidajal on õigus esitada TMS § 223 lg 1 järgne hagi, kui kohtutäitur on enampakkumise aktis märkinud, et hüpoteek tuleb pärast kinnisasja mõttelise osa müümist kinnistusraamatust kustutada. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetlusse on kaasatud kõik isikud, kelle õigusi hüpoteegi püsimajäämine või kustutamine puudutab. (p 15)
Kui müüdud asja koormava hüpoteegi püsimajäämine või kustutamine on seotud otseselt sellega, kas täitemenetlusega ühinenud korteriühistul on rahaline nõue võlgniku vastu, võib hüpoteegipidaja esitada TMS § 223 järgses hagis ka vastuväiteid korteriühistu rahalisele nõudele. (p 15)
Kui võlgnik või sissenõudja ei ole vaidlustanud arestimisaktist nähtuvat (kinnis)asja hinda, kaotab ta TMS § 217 lg 6 kohaselt vähemalt üldjuhul õiguse esitada hinna kohta vastuväiteid TMS § 223 lg 1 järgse hagiga. (p 19)
KrtS § 44 lg 2 kohaselt kohaldatakse korteriühistu pandiõigusele seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. Kui kinnisasi müüakse esimesel (eespoolsemal) järjekohal asuva hüpoteegipidaja nõude alusel, siis järjekohas tagapool asuvad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega (TMS § 158 lg 3) ja need kustutatakse kinnistusraamatust kohtutäituri avalduse alusel (TMS § 160 lg 1). Kui korteriühistust sissenõudja kasuks on tekkinud pandiõigus, lõpeb esimesele järjekohale seatud hüpoteek pärast korteriomandi edukat enampakkumisel müümist ja hüpoteek tuleb kinnistusraamatust kustutada. (p 14)
TMS § 153 lg 2 alusel kinnisasjast Interneti kuulutuses fotode avaldamata jätmine ei pruugi olenevalt asjaoludest tingimata tähendada enampakkumise oluliste tingimuste rikkumist, kuid menetlusosaliste asjakohaste väidete kohta tuleb võtta seisukoht. (p 17)
Kui müüdud asja koormava hüpoteegi püsimajäämine või kustutamine on seotud otseselt sellega, kas täitemenetlusega ühinenud korteriühistul on rahaline nõue võlgniku vastu, võib hüpoteegipidaja esitada TMS § 223 järgses hagis ka vastuväiteid korteriühistu rahalisele nõudele.
Üldjuhul on sobiv õiguskaitsevahend sissenõudjate vaidluste lahendamiseks täitemenetluses täidetavate nõuete suuruse üle TMS § 109 järgne jaotuskava vaidlustamise hagi. Kuigi selle hagiga saab sissenõudja vaidlustada raha jagamist sissenõudjale, kel täitemenetluses nõuet ei ole, ei saa selle hagiga saavutada hüpoteegipidaja hüpoteegi püsimajäämist. Nimelt mõjutab hüpoteegi püsimajäämine ka enampakkumisel asja ostnud isiku õigusi, mistõttu ei saa seda küsimust lahendada menetluses, kuhu teda kaasatud ei ole. (p 15)
Saades kohtutäiturilt TMS § 160 lg 1 järgse avalduse ostja kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks ja keelumärke ja lõppevate õiguste kustutamiseks, peab kinnistusosakond kontrollima, kas avalduses taotletu vastab avaldusele lisatud enampakkumise aktist nähtuvatele asjaoludele, sh kas õigused, mille kustutamist taotletakse, koormavad enampakkumisel võõrandatud kinnisasja (mõttelist osa). Seega kui kohtutäitur esitab ekslikult avalduse hüpoteegi kustutamiseks kinnisasjalt, mida täitemenetluses ei müüdud, ei ole see alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, vaid tegu on küsimusega, mis lahendatakse registrimenetluses. Kui hüpoteek siiski ekslikult kustutatakse, on hüpoteegipidajal võimalik taotleda TsMS § 600 lg 1 ja kinnistusraamatuseaduse § 621 lg 1 p 1 ja § 631 lg 1 alusel kande parandamist.
Küll aga ei ole registrimenetluse olemusest tingituna võimalik selles sisuliselt kontrollida seda, kas täitemenetluses täidetud nõue, mis tugines müüdud kinnisasja koormavast hüpoteegist järjekohalt eespool olevale õigusele, on põhjendatud või mitte. Tegemist on sisulise õigusvaidlusega, mida formaliseeritud registrimenetluse raames ei saa lahendada. (p 16)
|
| 2-20-13187/54
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
07.02.2024 |
|
S § 319 lg 6 esimese lause kohaselt koostoimes TsMS §-ga 602 saab kohus määrata mõjuval põhjusel väljalangenud nõukogu liikme asemele uue liikme juhatuse või nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel. ÄS § 319 lg 6 teise lause järgi kestavad kohtu määratud nõukogu liikme volitused kuni uue nõukogu liikme valimiseni või määramiseni. Seega on kohtus nõukogu asendusliikme määramise eelduseks mõjuv põhjus, eelkõige vajadus tagada aktsiaseltsi juhtimine, ja kui asendusliikme määramise põhjustanud asjaolu on ära langenud ning valitud või määratud on uus nõukogu liige, siis lõpeb asendusliikme ametisuhe automaatselt. Selle sätte eesmärk ei ole reguleerida ammendavalt asendusliikme ametisuhte lõppemise aluseid, mh ei välista see asendusliikme õigust tagasi astuda. (p 11)
ÄS § 319 lg 7 kohaldamist ei välista asjaolu, et nõukogu liikme on ÄS § 319 lg 6 esimese lause kohaselt määranud kohus. Äriseadustikust ei tulene, et kohtu määratud nõukogu liikme tagasiastumisele kohaldub ÄS § 319 lg-s 7 sätestatust erinev kord. Seega saab ka kohtu määratud nõukogu liige igal ajal sõltumata põhjusest tagasi astuda ja tagasiastumisel tuleb juhinduda ÄS § 319 lg-s 7 sätestatust. (p 12)
Kui kohtu määratud nõukogu asendusliige soovib nõukogu liikme kohalt tagasi astuda, siis on tal õigus teha sellekohane tahteavaldus üldkoosolekule või isikule, kellel on põhikirja järgi õigus nõukogu liikmeid määrata või valida (ÄS § 319 lg 7). Kui nõukogu liikme määrab ÄS § 319 lg 6 ja TsMS § 602 järgi kohus, siis sellekohane kohtumäärus asendab aktsionäride üldkoosoleku või selleks õigustatud isiku otsust nõukogu liikme valimise kohta. Selle määruse tegemisega ei lähe kohtule üle muud üldkoosoleku õigused ja kohustused. Sealjuures ei muutu kohus organiks või isikuks, kellele nõukogu liige peaks tagasiastumiseks esitama ÄS § 319 lg 7 esimese lause kohaselt tagasiastumisavalduse. Kohtu määratud nõukogu asendusliikme ametisuhe lõpeb seega ÄS § 319 lg 7 kohase kehtiva (TsÜS § 69) tahteavalduse tegemisega üldkoosolekule või isikule, kellel on õigus nõukogu liikmeid aktsiaseltsi põhikirja järgi valida. (p 13)
Lisaks ÄS § 319 lg-s 7 nimetatud viisil tagasiastumisele on kohtu määratud nõukogu liikmel võimalik taotleda enda vabastamist nõukogu liikme ametist ka tema määranud kohtult. Selline taotlus on käsitatav menetlusliku taotlusena, mitte eespool kirjeldatud kättesaamisel jõustuva tagasiastumisavaldusena. See tähendab, et kui kohtu määratud nõukogu liige esitab taotluse enda vabastamiseks, on kohtul võimalik see nõukogu liige määrusega ametist vabastada. Seega ei ole kohtule tehtud taotlusel samasugust toimet nagu üldkoosolekule või isikule, kellel on põhikirja järgi õigus nõukogu liikmeid määrata või valida, tehtud tahteavaldusel. (p 15)
ÄS § 319 lg 7 järgi võib nõukogu liige nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest üldkoosolekule või enda määrajale. Nõukogu liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Nõukogu liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. ÄS § 319 lg 7 kohaldamist ei välista asjaolu, et nõukogu liikme on ÄS § 319 lg 6 esimese lause kohaselt määranud kohus. Äriseadustikust ei tulene, et kohtu määratud nõukogu liikme tagasiastumisele kohaldub ÄS § 319 lg-s 7 sätestatust erinev kord. Seega saab ka kohtu määratud nõukogu liige igal ajal sõltumata põhjusest tagasi astuda ja tagasiastumisel tuleb juhinduda ÄS § 319 lg-s 7 sätestatust. (p 12)
Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi ÄS § 319 lg 1 esimese lause järgi üldkoosolek. Samas võib ÄS § 319 lg 2 järgi äriühingu põhikirjaga ette näha, et mitte rohkem kui pooled nõukogu liikmed valitakse või määratakse ja kutsutakse tagasi sama paragrahvi lg-s 1 sätestatust erineval viisil. Kui nõukogu liikme määrab ÄS § 319 lg 6 ja TsMS § 602 järgi kohus, siis sellekohane kohtumäärus asendab aktsionäride üldkoosoleku või selleks õigustatud isiku otsust nõukogu liikme valimise kohta. Selle määruse tegemisega ei lähe kohtule üle muud üldkoosoleku õigused ja kohustused. Sealjuures ei muutu kohus organiks või isikuks, kellele nõukogu liige peaks tagasiastumiseks esitama ÄS § 319 lg 7 esimese lause kohaselt tagasiastumisavalduse. Kohtu määratud nõukogu asendusliikme ametisuhe lõpeb seega ÄS § 319 lg 7 kohase kehtiva (TsÜS § 69) tahteavalduse tegemisega üldkoosolekule või isikule, kellel on õigus nõukogu liikmeid aktsiaseltsi põhikirja järgi valida. (p 13)
Ka nõukogu liikme tagasiastumise puhul kohaldub põhimõte, et see on kujundusõigus ja õigussuhe loetakse lõpetatuks alates ajast, mil ülesütlemisavaldus jõustub, ehk ajast, mil õigussuhte teine pool avaldusest TsÜS § 69 lg 2 mõttes teada saab. Kui nõukogu liige peab tagasiastumiseks tegema sellekohase tahteavalduse üldkoosolekule, peab ta sellest teavitama kõiki aktsionäre, kuid sellekohane tahteavaldus jõustub siiski ajast, mil vähemalt üks aktsionär on avalduse TsÜS § 69 lg 1 esimese lause ja lg 2 kohaselt kätte saanud. (p 14)
|
| 2-19-6901/280
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
20.12.2023 |
|
Vt RKTKm nr 2-17-12857/119, p 15; RKTKo nr 3-2-1-36-09, p 10. (p 12)
Vt RKTKm nr 2-19-20416/41, p 15; RKTKm nr, 2-18-12098/272, p 17. (p-d 14-15)
Vt RKTKm nr 2-21-4128/88, p 11. (p 16)
TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, kuid kaalutlusõigust teostades tuleb mh arvestada kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Juurdepääsu määramise avalduse rahuldamine teenib eelduslikult esmajoones avaldaja huve. Asjaolu, et koormatava kinnisasja omaniku kasuks mõistetakse juurdepääsu talumise eest välja tasu, ei anna iseenesest veel alust pidada juurdepääsu määramist ühtlasi ka puudutatud isiku huve teenivaks. (p 17)
|
Facebook
X.com