/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-93-11 PDF Riigikohus 10.11.2011

Juhul, kui avaldust esitama õigustatud isik leiab, et surmateatises nimetatud kuupäev ei ole õige surmaaeg, saab ta esitada TsMS § 515 järgi maakohtule avalduse isiku surmaaja määramiseks. Lisaks TsMS §-s 509 nimetatule annavad avaldajale õigusliku huvi avaldus esitada ühine majapidamine ning ühise lapse olemasolu. TsMS § 515 alusel avalduse esitamise eelduseks ei ole see, et avaldaja peaks enne haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse kaudu saama registrisse märke, et täpset surmaaega ei ole võimalik kindlaks teha. TsMS § 515 võimaldab isiku surmaaja tuvastamise menetlust ilma surnuks tunnistamise menetluseta. Isiku surmaaja tuvastamise menetlusele kohaldatakse TsMS § 515 lg 1 kohaselt surnuks tunnistamise menetluse sätteid. Isiku surmaaja tuvastamise menetluses on kohtul võimalus kohaldada TsÜS § 20 lg-t 1 analoogia alusel ning määrata isiku surmaaeg võimalikult lähedaselt tegelikule surmaajale. Kui on alust arvata, et isik hukkus õnnetusjuhtumi tagajärjel, on tema surmapäevaks eelduslikult õnnetusjuhtumi päev. Juhul, kui kohus tuvastab perekonnaseisuandmetesse kantud surmaajast erineva surmaaja, saab huvitatud isik taotleda PKTS § 13 lg 4 alusel selle kohtulahendi alusel surmaaja kohta tehtud kande muutmist.


Surnuks tunnistamine TsÜS § 19 järgi tähendab kohtulikku isiku surma kinnitamist. Tegemist on sättega, mis reguleerib juhtumeid, kui isiku surm on tõenäoline, kuid see ei ole kindel. Surnuks tunnistatud isiku surmaaeg määratakse kindlaks surma oletatava aja põhjal TsÜS § 20 alusel. TsÜS § 22 võimaldab isiku surma tuvastada juhtudel, kui surmaakti ei ole koostatud, kuid isiku surm ei ole kahtluse all.

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json