Kohtulahendite liigitus

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
2-16-2954/50 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 04.06.2018
Pooled vaidlesid kassatsiooniastmes selle üle, kas poolte kui abikaasade ühisvarasse kuulunud Eestis asuvate korterite ühisomand on Suurbritannias tehtud kohtulahendiga lõpetatud ja ühisvara jagatud. (p 10) Välismaise elemendiga asjades või välisriigist pärit kohtulahendi tunnustamisel võib asja lahendamisel põhjustada raskusi õigussüsteemide erinevus, mil Eestis moodustub varaühisuse varasuhte valinud abikaasadel ühisvara, kuid Suurbritannias ühisvara ei moodustu ning vara jaotatakse abikaasade vahel abielu lõppemisel õigluse põhimõttel MCA §-s 25 toodud kriteeriume arvestades. (p 14) Kuna Suurbritannia kohus lahendas varalise seisundi tasakaalustamise nõuded, mis saavad abikaasadel tekkida abielu lõppemise järel sealse riigi õiguse kohaselt, on Eesti kohtul võimalik korteriomandite ühisomandi lõpetamise nõuet lahendades arvestada Suurbritannia kohtulahendit. (p 16)
3-2-1-62-17 PDF Riigikohus 14.06.2017
Oluline on lähtuda Eesti-Vene õigusabilepingu kehtivast, protokolliga muudetud ja täiendatud sõnastusest, sõltumata sellest, et Riigi Teatajas ei ole avaldatud õigusabilepingu tervikteksti, mis sisaldaks protokolliga tehtud muudatusi. (p 10.2.) Olukorras, kus taotletakse välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamist, ei ole vaja määruse resolutsioonis lahendi tunnustamise kohta eraldi seisukohta võtta. Tegemist ei ole aga menetlusõiguse rikkumisega, sest välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamine hõlmab sisuliselt kohtulahendi tunnustamist. (p 10.3.)
3-2-1-9-14 PDF Riigikohus 07.04.2014
Euroopa Liidu Nõukogu 18. detsembri 2008. a määruse nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes art 75 lg 1 kohaselt kohaldatakse määrust ainult alates selle kohaldamiskuupäevast algatatud menetluste, kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete ja koostatud ametlike juriidiliste dokumentide suhtes, kui lõigetes 2 ja 3 ei ole sätestatud teisiti. Kohaldamiskuupäevaks on art-st 76 tulenevalt 18. juuni 2011. Määruse art 75 lg 2 (a) kohaselt kohaldatakse IV peatüki 2. ja 3. jagu enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva liikmesriikides tehtud kohtuotsuste suhtes, mille tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist taotleti alates kõnealusest kuupäevast ulatuses, milles nimetatud kohtuotsused kuuluvad tunnustamise ja täitmise eesmärgil määruse (EÜ) nr 44/2001 reguleerimisalasse. Määruse art 75 lg 2 (b) kohaselt kohaldatakse IV peatüki 2. ja 3. jagu alates käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast tehtud kohtuotsuste suhtes, kui menetlused algatati enne kõnealust kuupäeva, ulatuses, milles nimetatud kohtuotsused kuuluvad tunnustamise ja täitmise eesmärgil määruse (EÜ) nr 44/2001 reguleerimisalasse. Sama sätte teise lause kohaselt jääb määrus (EÜ) nr 44/2001 kehtima käesoleva määruse kohaldamiskuupäeval pooleliolevate tunnustamis- ja täitemenetluste suhtes. Esimest ja teist lõiku kohaldatakse mutatis mutandis kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete ja liikmesriikides koostatud ametlike juriidiliste dokumentide suhtes. (p 10) Lähtuvalt määruse art-st 17 tunnustatakse kohtuotsust, mis on tehtud alates 18. juunit 2011 liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll on siduv, teises liikmesriigis, ilma et tuleks järgida ühtegi erimenetlust ning ilma võimaluseta tunnustamist vaidlustada, kui määruse art-st 75 lg 2 (b) ei tulene teisiti. (p 11)
3-2-1-141-10 PDF Riigikohus 11.01.2011
Õigusabi lepingu kui Riigikogus ratifitseeritud välislepingu prioriteet Eesti seaduste või muude aktide suhtes tuleneb põhiseaduse § 123 lg-st 2 (vt Riigikohtu üldkogu 6. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-1-3-13-03, p 31). Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades art 56 p 1 järgi võib kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda juhul, kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Viidatud sättes toodud juhul saab kohtuotsuseid tunnustada ja anda luba nende täitmiseks juhul, kui kostja ei ole tagaselja tehtud otsust vaidlustanud, kuigi tal oli selleks võimalus. Seega tuleb õigusabi lepingu art 56 kohaldada sarnaselt TsMS § 620 lg 1 p-ga 2.
3-2-1-119-09 PDF Riigikohus 09.12.2009
Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon on sõlminud lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mis jõustus 19. märtsil 1995. Nimetatud õigusabilepingu järgi saab lahendada abikaasade ühisvara jagamise vaidluse üldjuhul selle riigi õiguse järgi, kus on abikaasade ühine elukoht ühisvara jagamise ajal.
3-2-1-118-03 PDF Riigikohus 01.12.2003
Välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise menetlusel on hagita menetluse tunnused ja selle läbivaatamisel tuleb arvestada TsMS 9. osas sätestatud erisusi. TsMS § 250 järgi rahuldab kohus hagita asjas avalduse või jätab selle rahuldamata kohtuotsusega. TsMS § 377 kohaselt ei kontrolli Eesti Vabariigi kohus välisriigi vahekohtu otsuse materiaalõiguslikku õigsust ega lahenda vahekohtus lahendatud asja sisuliselt.
3-2-1-132-98 PDF Riigikohus 17.12.1998
Vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikli 52 p-le 2 tuleb kohtuotsuse täitmise loa taotluse juurde lisada dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kas või üks kord antud kätte kohtukutse.

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane