https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
2-17-18027/149 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 02.10.2024

Õigusaktid ei näe ette võimalust võtta isikult vabadus, sh paigutada isik kinnisesse asutusse eestkostja kui isiku seadusliku esindaja tahteavalduse alusel. Eestkostjal ei ole ka PKS § 206 lg 1 teisele lausele tuginedes õigust sõlmida teenuse osutamise lepingut, mille ese on isiku paigutamine hoolekandeasutusse selliselt, et isikul on takistatud sealt lahkumine. Kinnisesse asutusse paigutamise (kohtu)menetluse jaoks reguleerib SHS § 105 lg 3 üheselt, et täisealise isiku nõusolekut (saamaks hoolekandeasutuses ööpäevaringset erihooldusteenust) ei asenda tema seadusliku esindaja nõusolek. (p 14.1)

Eestkostjal on võimalus sõlmida leping, mille alusel isikule erihooldusteenust osutatakse. See leping ei anna aga õiguslikku alust piirata eestkostetava vabadust, sh võimalust lahkuda erihooldusteenuse osutamise paigast ilma teenuse osutaja või eestkostja nõusolekuta. Lepingu ese võib olla üksnes teenuse osutamine, millega ei kaasne eestkostetavalt vabaduse võtmist. (p 14.3)


Kui isik esitab avalduse, et tema vabadust on alusetult piiratud, tuleb kohtul probleem sisuliselt läbi vaadata. Selleks on sobilik menetlusliik järelevalve teostamine eestkostja üle (TsMS § 4772, PKS § 193). Kohtul on võimalik selles menetluses panna eestkostjale kohustus teha tahteavaldus, mis tagaks avaldaja viivituseta vabastamise lepingu alusel osutatavalt hoolekandeteenuselt, millega on temalt võetud vabadus. Enne seda tuleb siiski eestkostjaga arutada, kuidas on võimalik tagada, et kinnisest hoolekandeasutusest vabastamisega ei satuks ohtu isiku enda või teiste isikute tervis ja elu. Otstarbekaks võib osutada teavitada eestkostjat juba kohtumenetluse ajal võimalikust vajadusest tagada eeskostetavale teistsugune teenus või saavutada tema paigutamine kinnisesse asutusse kohtumääruse alusel. Järelevalve menetluses on võimalik määrata isikule vajaduse korral uus eestkostja või erieestkostja, et tagada isiku õiguste tõhus kaitse. (p 15)

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json

Riigi Teataja veebisaidil kasutatakse kasutuskogemuse parendamiseks küpsiseid. Kas nõustute küpsiste kasutamisega? Rohkem teavet.