Kohtulahendite liigitus

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
2-16-19599/58 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 03.10.2018
Asjas tugines hageja hagi alusena sellele, et ta andis kostjale sularahas 50 000 eurot laenulepingu alusel, ning viitas samadele asjaoludele ka enda apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus tühistas ringkonnakohus maakohtu lahendi leides, et maakohus rikkus menetlusõigust, kui ei kontrollinud, kas hagejal võib olla nõue kostja vastu VÕS § 396 lg 2 alusel. Tsiviilkolleegium leidis, et ringkonnakohtu seisukoht on ekslik, sest hageja ei toonud hagi alusena välja, et kostjal oleks kohustus talle raha maksta, sest kostja on kolmanda isikuna võtnud endale kohustuse tasuda osa käitise müügilepingu järgsest müügihinnast. Seetõttu ei pidanud maakohus ka kontrollima, kas hagejal võiks olla kostja vastu nõue VÕS § 396 lg 2 alusel. (p 13) Hagi alusena ei saa käsitleda asjaolusid, millele hageja tuginenud ei ole, sest TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. (p 15)
2-15-126568/30 PDF Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium 12.10.2017
TsMS § 5 lg 1 kohaselt on hagimenetluses asjaolude kohtule esitamise kohustus ja õigus menetlusosalistel. Hagi menetlemine poolte esitatu põhjal annab kohtumenetluse pooltele võimaluse määrata, mille põhjal teeb kohus otsuse. TsMS § 5 lõikes 1 sätestatud põhimõte väljendab ja toetab tsiviilõiguse privaatautonoomiat ja tagab hagimenetluse võistlevuse. Kohus ei kogu hagimenetluses tõendeid omaalgatuslikult (p 10).
3-2-1-112-16 PDF Riigikohus 23.11.2016
Kui maakohus rikub selgitamiskohustust ja see on menetlusõiguse oluline rikkumine, peab ringkonnakohus vaatamata TsMS § 652 lg-s 6 sätestatule maakohtu otsuse sama paragrahvi lg-st 1 tulenevalt tühistama sõltumata sellest, kas pooled seda taotlesid või menetlusõiguse rikkumisele õigel ajal TsMS § 333 mõttes vastuväite esitasid (vt RKTKo nr 3-2-1-21-13, p 19; RKTKm nr 3-2-1-173-11, p 15). (p 15)
3-2-1-21-15 PDF Riigikohus 29.04.2015
Lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest tulenev elatise vaidlus ei ole tavapärane võistlev kohtumenetlus, kuivõrd selles menetluses ei ole kohus seotud asjas poolte esitatud seisukohtadega ning ta võib ka omal algatusel tõendeid koguda. (p 11)
3-2-1-149-09 PDF Riigikohus 13.01.2010
Apellatsioonkaebuse esitamises seisneva menetlusõiguse käsutusõigus on kaebuse esitanud poolel, s.o kostjal, mitte kohtul. Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 2 määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
3-2-1-119-09 PDF Riigikohus 09.12.2009
Kohus peab juba eelmenetluses juhtima poole tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse vastuses esitatud kostja nõudeid kohus ei menetle ning nende lahendamiseks tuleb esitada vastuhagi. Kohtu käitumine eksitab pooli, kui kohus ei juhi poolte tähelepanu sellele ning laseb pooltel nimetatud küsimuse üle menetluses vaielda, ilma et see nõue oleks kohtule esitatud.
3-2-1-165-05 PDF Riigikohus 15.02.2006
Dispositiivsuse põhimõtte kohaselt valib hageja isiku, kelle vastu ta oma nõude esitab, ja asjaolud, millega ta oma nõuet põhjendab.
3-2-1-18-05 PDF Riigikohus 23.03.2005
Hagiavaldust esitades määrab hageja ka kostja, s.o isiku, kelle vastu tema nõue on suunatud.
3-2-1-165-04 PDF Riigikohus 16.02.2005
Dispositiivsuse põhimõte tähendab mh ka poolte õigust kohtumenetluse vältel kokku leppida, millist õigust vaidluse lahendamiseks kohaldada. TsMS § 333 lg 2 kohaldamine olukorras, kus pooled ei ole apellatsioonkaebuses ja/või selle vastuses vaidlustanud esimese astme kohtu otsuse vastavat osa ja on selle mittevaidlustamise soovi kohtuistungil selgelt rõhutanud, oleks dispositiivsuse põhimõtte rikkumine.
3-2-1-20-04 PDF Riigikohus 17.03.2004
Kuna dispositiivsuse põhimõtte kohaselt kohus ei algata ega aruta asja ilma protsessiosalise taotluseta, siis ei saa kohus asja edasi menetleda, kui hageja õigusjärglane ei ole avaldanud soovi hagiavalduse edasiseks menetlemiseks.
3-2-1-82-01 PDF Riigikohus 29.05.2001
Tsiviilkohtumenetlust läbivaks põhimõtteks on dispositiivsus. See tähendab, et kohus ei algata ega aruta asja ilma protsessiosalise taotluseta. TsMS § 5 lg 1 p 1 kohaselt algatab kohus tsiviilasja isiku avalduse alusel, kes kohtus oma õiguste või vabaduste kaitset taotleb, samuti selle isiku esindaja avalduse alusel.

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane