Kohtulahendite liigitus

Kokku: 21| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-2-1-5-15 PDF Riigikohus 18.03.2015
Kinnisest asutusest vabastamise korral võib isik nõuda kinnisesse asutusse paigutamise eelduste puudumise tuvastamist, ning sellise nõude rahuldamine võib anda talle aluse esitada kahju hüvitamise nõue. Seega on puudutatud isikul kaebuse esitamiseks õiguslik huvi ka pärast kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist. (p 10)
3-2-1-110-07 PDF Riigikohus 27.11.2007
3-2-1-85-07 PDF Riigikohus 23.10.2007
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-76-04. Korteriomanike õiguste rikkumine võib seisneda ka korteriomandite reaalosade hulka mitte kuuluvate ruumide ebaseaduslikus valdamises, mis ei ole saadud omavoli rakendamise teel. Sellisel juhul on korteriühistul õigus esitada vindikatsioonihagi korteriomanike kaasvalduse kaitseks. Korteriühistu poolt korteriomanike kaitseks hagi esitamine ei sõltu sellest, kas korteriomanike õigusi rikub keegi korteriomanikest või kõrvaline isik.
3-2-1-59-07 PDF Riigikohus 15.06.2007
Hagi rahuldamise eelduseks peab olema hageja tsiviilõiguste rikkumine. Seega tehingu tühisuse tuvastamiseks/tühisuse tunnustamiseks peab isik, kes ei ole vaidlustatava tehingu pool, tõendama õigusliku huvi olemasolu tehingu tühisuse tunnustamiseks.
3-2-1-26-07 PDF Riigikohus 28.03.2007
TsMS § 696 lg 3 teist lauset koostoimes TsMS § 599 esimese lausega tuleb tõlgendada avaldaja kasuks nii, et edasikaebevõimalus on tagatud ka viimati mainitud sättes nimetatud puuduste kõrvaldamise määruse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale.
3-2-1-107-06 PDF Riigikohus 22.11.2006
3-2-1-91-06 PDF Riigikohus 01.11.2006
Korteriomanike eest võib KOS § 11 alusel esitada kahju hüvitamise nõude ka korteriühistu, kelle ülesandeks on korteriühistuseaduse § 2 lg-st 1 tulenevalt korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 5 lg 1 p-st 2 tulenevalt oli korteriühistul õigus esitada hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks. Õigus pöörduda kohtusse teise isiku eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks tuleneb ka alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 3 lg-st 2.
3-2-1-84-06 PDF Riigikohus 12.10.2006
TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib isik esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus peab sellise huvi olemasolu hagi menetlusse võtmisel omal algatusel kontrollima ning kui hagi ei vasta nimetatud nõudele, andma tähtaja õigusliku huvi põhjendamiseks. Kui hageja ei suuda oma õiguslikku huvi põhjendada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata või juba menetlusse võetud hagi jätta läbi vaatamata. Isikul puudub tuvastushuvi, kui tuvastamisele järgneda võivad nõuded on ilmselgelt lõppenud, aga ka siis, kui need on ilmselt aegunud ja kostja sellele tugineb. Kui isik soovib põhjendada oma tuvastushuvi sellega, et esitada teise isiku vastu võimalikke puuduste kõrvaldamise või kahju hüvitamise nõudeid, ei peaks hagi rahuldama, kui nende nõuete esitamine ei ole ilmselgelt enam võimalik.
3-2-1-85-05 PDF Riigikohus 27.09.2005
Kostjal ei ole TsMS § 4 lg-st 1 tulenevalt õigust kaevata otsuse peale osas, mis tema õigusi ei puuduta.
3-2-1-73-05 PDF Riigikohus 15.06.2005
Teadmata kadunud isiku vara hooldajal on õigus esitada teadmata kadunud isiku nimel kohtusse hagi tema varaliste õiguste kaitseks. Seejuures on vara hooldajal õigus nõuda ka enne vara hooldaja määramist tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist.
3-2-1-161-04 PDF Riigikohus 09.02.2005
Kohtusse pöördumiseks peab isik leidma ja tõendama, et tema õigust või vabadust on rikutud. Tehingu tühisuse tuvastamiseks peab isik, kes ei ole vaidlustatava tehingu pool tõendama õigusliku huvi olemasolu tehingu tühisuse tuvastamiseks. Sellises vaidluses on isiku õiguslikuks huviks kõigi isikute suhtes absoluutset kehtivust omavad õigused.
3-2-1-92-04 PDF Riigikohus 05.10.2004
TsMS § 4 lg-st 1 tulenevalt on täisühingu osanikul õigus pöörduda kohtusse täisühingu dokumentide tutvumise nõudega, kui tema õigust teabe saamisele on rikutud.
3-2-1-83-04 PDF Riigikohus 16.09.2004
Korteriühistu asutamisega esindab valitseja asemel korteriomanike ühiseid huve korteriühistu, kes võib KOS § 14 lg-st 5 tulenevalt esitada kohtusse hagi korteriomandi võõrandamiseks.
3-2-1-76-04 PDF Riigikohus 14.06.2004
Kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks.
3-2-1-78-04 PDF Riigikohus 07.06.2004
Kui töövaidluskomisjon tegi otsuse isiku kohta, keda ei olnud kaasatud töövaidluse lahendamise menetlusse töövaidluskomisjonis, on sel isikul PS § 15 lg 1 kohaselt õigus pöörduda oma rikutud õiguse kaitseks kohtusse. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-77-04.
3-2-1-77-04 PDF Riigikohus 07.06.2004
ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise õigus on ka nendel isikutel, kelle kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse, kuid kes ei olnud menetlusse kaasatud.
3-2-1-62-04 PDF Riigikohus 21.05.2004
Kestvuslepingu ülesütlemise korral on teisel poolel põhjendatud huvi korral õigus esitada tuvastushagi, mille käigus selgitatakse, kas ülesütlemine oli kehtiv. Lepingu ülesütlemise aluse vaidlustamata jätmine ei võta aga pooltelt õigust tugineda ülesütlemise aluse puudumisele hilisemas vaidluses.
3-2-1-23-04 PDF Riigikohus 25.02.2004
Tuvastushagi võib isik esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on õiguslik huvi õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks kohtu poolt. Õigustatud huvi võib olla isikul ka siis, kui tema õiguste väidetav rikkumine on lõpetatud.
3-2-1-119-03 PDF Riigikohus 15.10.2003
Erakonna liikmel on õigustatud huvi erakonna kongressi otsuste seaduslikkuse osas. Isegi kui isik arvati kohtumenetluse ajal erakonnast välja, ei võta see temalt õigust saada kohtumenetluses teada, kas kongressi otsused rikkusid tema kui erakonna liikme õigusi.
3-2-1-82-01 PDF Riigikohus 29.05.2001
Tulenevalt KrMK §-st 270 võib kohus süüdimõistva otsuse tegemisel jätta tsiviilhagi hüvitise täpse suuruse määramiseks lahendada tsiviilmenetluse korras. Tsiviilhagi tsiviilmenetluses läbivaatamiseks tuleb hagejal kohtule esitada tsiviilasja algatamiseks TsMS § 147 nõuetele vastav hagiavaldus. Kohus ei saa kriminaalasjas teha täiendavat tsiviilhagi rahuldamist käsitlevat otsust.

Kokku: 21| Näitan: 1 - 20