/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-78-12 PDF Riigikohus 13.06.2012
Isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse lõppemisega lõpeb ka isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja esindusõigus. Kui isik taotleb seejärel luba toimikuga tutvumiseks ja kohus keeldub isikule toimikuga tutvumiseks luba andmast, tuleb isiku määruskaebuse esitamise tähtaja arvutamisel lähtuda kuupäevast, mil maakohtu määruse sai kätte isik ise, mitte kuupäevast, mil määruskaebuse sai kätte kinnisesse asutusse paigutamise menetluses isikut esindanud kohtu määratud esindaja.
3-2-1-129-10 PDF Riigikohus 06.12.2010
TsMS § 314 lg-st 5 nähtub, et kui kohus on varem sama kohtuasja käigus menetlusosalise esindajale tema e-posti aadressilt dokumente edastanud ja menetlusosalise esindaja on ise selle aadressi kohtule teatanud, on kohtul õigus eeldada, et menetlusosalise esindaja on kohtukutse kätte saanud, isegi kui ta on jätnud selle kohta kinnituse digitaalallkirjaga saatmata. TsMS § 314 lg 2 järgi eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga elektronposti teel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. novembri 2009. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-09, p 9; 17. mai 2010. a kohtumäärus asjas nr 3-2-2-3-10, p 11).
Vt Riigikohtu 9. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-09.
Kui menetlusosalise esindaja volitus on toimingu või tahteavalduse tegemise ajal kehtiv, siis tuleb selline toiming või tahteavaldus lugeda tehtuks esindatava poolt ja on kehtiv pärast esindajale antud volituse lõppemist.
TsMS § 314 lg-st 5 nähtub, et kui kohus on varem sama kohtuasja käigus menetlusosalise esindajale tema e-posti aadressilt dokumente edastanud ja menetlusosalise esindaja on ise selle aadressi kohtule teatanud, on kohtul õigus eeldada, et menetlusosalise esindaja on kohtukutse kätte saanud, isegi kui ta on jätnud selle kohta kinnituse digitaalallkirjaga saatmata. Kuna eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga elektronposti teel (TsMS § 314 lg 2) (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. novembri 2009. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-09, p 9; 17. mai 2010. a kohtumäärus asjas nr 3-2-2-3-10, p 11).
3-2-1-78-08 PDF Riigikohus 13.10.2008
Kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja, siis menetlus TsMS § 354 lg 2 järgi ei peatu. Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel. Sellises olukorras, kus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud ja seda ei olnud ka ennistatud, ei saa maa- ega ringkonnakohus otsustada menetluse peatamise üle, sest kohtumenetlust sel ajal ei toimunud. Isik sai nõuda kohtult menetluse peatamist enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist.
TsMS § 222 lg 1 p 10 kohaselt annab esindusõigus esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sh esitada kohtulahendi peale kaebuse. Põhimõtteliselt võib menetlusosaline esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust TsMS § 223 järgi piirata, kuid see säte ei võimalda piirata esindaja esindusõigust lahendi peale kaebamise õiguse osas. Volitus ei lõpe TsMS § 225 lg 3 järgi ka volitaja surmaga, tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks muutumisega ega tema seadusliku esindaja muutumisega. Seega ei muuda kostja lepingulise esindaja esindusõigust kohtus ka asjaolu, et kostja seaduslik esindaja suri pärast maakohtu otsuse kättesaamist.
Kostja lepinguline esindaja pidi tulenevalt TsMS § 68 lg-st 2 esitama koos apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldusega ka apellatsioonkaebuse. Seda esitamata ei olnud võimalik ringkonnakohtul tähtaja ennistamise üle otsustada. Apellatsioonkaebuseta esitatud tähtaja ennistamise avalduse pidi ringkonnakohus jätma läbi vaatamata ja tagastama kostja lepingulisele esindajale mitte jätma rahuldamata.
3-2-1-143-07 PDF Riigikohus 29.01.2008
Kohtul ei ole kohustust ka menetluses kompromissi sõlmimise väljavaate olemasolul kutsuda pooli kohtuistungil isiklikult osalema, kuna kompromissi sõlmimiseks on esindajal TsMS § 222 lg 1 p 8 kohaselt piisav esindusõigus.
Kohtu tehtud diskretsiooniotsuse sisu saavad kõrgema astme kohtud kontrollida piiratult, eelkõige selles osas, kas alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire.
Lähtuvalt TsMS § 444 lg 1 teine lause tähendab esmajoones lühikokkuvõtet hagi veenvuse kontrollist TsMS § 407 lg 1 või § 413 lg 1 järgi. Viidata tuleb sellele, millist liiki hagiga on tegemist ja millise õigusnormi (ja nt võimaliku lepingutingimuse) alusel tuleb hagi rahuldada. Hageja esitatud, kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud faktiväiteid tuleb tagaseljaotsuses nimetada ulatuses, milles see on vajalik õigusliku põhjenduse mõistmiseks. Tagaseljaotsuses ei ole vaja esitada väidete ega õigusnormide kohaldamise detailset analüüsi. Tagaseljaotsuse tegemise muid seaduslikke eeldusi peab kohus küll kontrollima, kuid nende olemasolu ei tule tagaseljaotsuses eraldi märkida. Tagaseljaotsuse õiguslikult põhjendamata jätmine ei ole menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 tähenduses ja ainuüksi selline rikkumine ei anna ringkonnakohtule õigust tühistada kaja rahuldamata jätmise määrust ning taastada kaja alusel menetlust, sest selline puudus ei too iseenesest kaasa ebaõiget lahendit ja ringkonnakohus saab sellise puuduse ise kõrvaldada. Samamoodi ei ole ringkonnakohtu poolt kõnealuse puuduse kõrvaldamata jätmine menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 669 lg 1 p 5 ega lg 2 tähenduses ning selle saab kõrvaldada Riigikohus.
Lähtudes TsMS § 417 lg-st 4, ei saa Riigikohtule esitatud määruskaebuses enam tugineda väitele, et kostjal oli tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingu tegemata jätmiseks või sellest teatamiseks mõjuv põhjus. Kaja tähtaegne esitamine tagaseljaotsuse peale ei ole automaatselt menetluse taastamise aluseks maakohtus. Muu hulgas puudutab see hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrolli. Selle käigus tuleb kontrollida, kas hagi saab rahuldada selles (või TsMS § 376 lg 5 p 1 kohaselt) esitatud väidete omaksvõtu tingimusel (TsMS § 407 lg 1 või § 413 lg 1). Tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, mida kohus peab kontrollima omal algatusel tagaseljaotsuse tegemisel, tuleb kohtu omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel, samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest. Muu hulgas puudutab see hagi veenvuse kontrolli. Siiski ei tähenda eelnev seda, et sõltumata kaja ja kaebuste väidetest peab maakohus kaja lahendamisel või ringkonnakohus või Riigikohus määruskaebuse lahendamisel määruses alati eraldi märkima kontrolli tulemusi, mh hagi veenvuse kohta. Määrustes tuleb vastata esmajoones kaja või määruskaebuse väidetele. Sarnaselt ei pea nt ringkonnakohus otsust tehes otsuses eraldi märkima, et ei esine otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest sõltumata tühistamise aluseid TsMS § 656 lg 1 kohaselt, kuigi tühistamise aluseid tuleb kontrollida. Kui tagaseljaotsust ei ole siiski nõuetekohaselt õiguslikult põhjendatud, tuleb õiguslik põhjendus märkida kaja kohta tehtud määruses või kõrgema astme kohtu määruses. Tagaseljaotsuse õiguslikult põhjendamata jätmine ei ole menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 tähenduses ja ainuüksi selline rikkumine ei anna ringkonnakohtule õigust tühistada kaja rahuldamata jätmise määrust ning taastada kaja alusel menetlust, sest selline puudus ei too iseenesest kaasa ebaõiget lahendit ja ringkonnakohus saab sellise puuduse ise kõrvaldada. Samamoodi ei ole ringkonnakohtu poolt kõnealuse puuduse kõrvaldamata jätmine menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 669 lg 1 p 5 ega lg 2 tähenduses ning selle saab kõrvaldada Riigikohus.
Esindaja võimalikud minetused esindamisel saavad olla aluseks vaid esindatava võimalikele nõuetele tema vastu, kuid ei saa mõjutada menetlustulemust.
Ainuüksi üürilepingu ülesütlemise kehtivaks lugemine ei välista üürniku võimalikku kahju hüvitamise nõuet üürileandja vastu, kui üürilepingu lõpetamise aluseks olevad asjaolud olid põhjustatud üürileandja poolsest üürilepingu rikkumisest.

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json