Kohtulahendite liigitus

Kokku: 26| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
2-16-9313/102 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 06.06.2018
Enne 1. jaanuari 2010 kehtinud PankrS § 54 lg 1 järgi oli pankrotihaldur pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes muu hulgas esindas võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. 1. jaanuaril 2010 jõustunud PankrS § 541 lg 1 kolmanda lause kohaselt osaleb pankrotihaldur võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Kuigi TsMS § 218 lg 5 teise lause sõnastus lähtub PankrS-i varasemast redaktsioonist, tuleb seda tõlgendada nii, et pankrotihalduril on ka praegu õigus pankrotivaraga seotud hagimenetlustes Riigikohtus ise (st vandeadvokaadist esindajata) osaleda. (p 17)
3-2-1-1-16 PDF Riigikohus 16.03.2016
Kohus võib keerulistes küsimustes lapse viibimiskoha kohta määrata lapsele esindaja TsMS § 219 lg 2 alusel ka juba avalduse menetlusse võtmise staadiumis. (p 18)
3-2-1-23-12 PDF Riigikohus 07.03.2012
Kui hagiavalduse allkirjastab menetlusosalise esindaja, tuleb sellele lisada TsMS § 339 lg 1 kohaselt esindusõigust tõendav dokument. Kui esindusõigust tõendavat dokumenti ei ole lisatud ja hagiavalduses ega sellele lisatud dokumentidest ei ole äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel, ei ole isik, kelle õiguste ja kaitseks väidetavalt hagi esitati, asjas menetlusosaliseks ega puudutatud isikuks, kellel oleks õigus esitada määruskaebus maakohtu määruse peale ega ka ringkonnakohtu määruse peale.
3-2-1-97-11 PDF Riigikohus 27.10.2011
Juriidilise isiku lepinguline esindaja saab oma esindusõiguse kohtumenetluses TsÜS § 119 lg 2 ja TsMS § 217 lg 4 järgi (nende koostoimes) juriidilise isiku seaduslikult esindajalt, osaühingu puhul juhatuse liikmelt.
3-2-1-85-10 PDF Riigikohus 28.10.2010
PKS
TsMS § 217 lg 4 ja TsÜS § 116 lg 1 koosmõjust tulenevalt saab esindaja teostada kohtumenetluses esindatava tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi, sh esitada hagi, üldjuhul otseselt esindatava nimel, kuid esindatava esindusõigus võib tuleneda ka menetlustoimingu tegemisega seotud asjaoludest, sh hagiavalduse sisust ja sellele lisatud dokumentidest. Seejuures peab nii kohtule kui ka muudele menetlusosalistele olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks. Kohus saab lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel, ja esindajal on esindusõigus. Seejuures tõendab seadusliku esindaja esindusõigust TsMS § 221 lg 1 järgi dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek.
3-2-1-145-06 PDF Riigikohus 02.03.2007
Kohus määrab tulenevalt TsMS § 520 lg-st 1 eestkoste seadmise menetluses isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik, ning TsMS § 535 lg-st 1 kinnisesse asutusse paigutamise menetluses isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik ja kui isikut ei esinda juba teine tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik. Kui isiku vaimne seisund ei võimalda tal endal oma huvisid kaitsta ja talle ei ole määratud eestkostjat või tal ei ole esindajat ning isiku huvid võivad seetõttu jääda kaitseta, peab kohus määrama piiratud teovõimega isikule esindaja ka eestkoste lõpetamise ja kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamise menetluses.
3-2-1-97-06 PDF Riigikohus 08.11.2006
Tehingu tõestanud notaril on notariaadiseaduse § 30 lg 2 p 2 järgi õigus koostada ja esitada määruskaebusi tõestatud tehingu osas registripidaja tegevuse vaidlustamiseks, kuid see õigus on notaril sama sätte järgi üksnes tehingus osalejate esindajana. Notar saab kaebuse esitamisel üksnes esindada selleks õigustatud avaldajaid, kuid ei või kaebust esitada oma nimel. Kinnistusraamatusse kande tegemise menetluses võib lisaks menetlusosalistele endile nende esindajana hagita menetluses Riigikohtus osaleda ka selleks notariaadiseaduse järgi õigustatud notar.
3-2-1-42-06 PDF Riigikohus 17.04.2006
Olukorras, kus kassatsioonkaebusele on alla kirjutanud esindaja, kes ei vastanud enne 1. jaanuarit 2006. a kehtinud TsMS 85 lg 2 nõuetele, tuleb ringkonnakohtul määrata kassaatorile puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg, kuna tegemist on puudusega, mida on võimalik kõrvaldada. Kassaatoril oleks olnud võimalik valida endale esindaja, kes vastanuks TsMS § 85 lg 2 nõuetele, või allkirjastada kassatsioonkaebus ise.
3-2-1-80-05 PDF Riigikohus 23.09.2005
Pankrotivara puudutavas kohtumenetluses on võlgnik hageja, keda esindab ja kelle nimel teeb kõiki menetlustoiminguid pankrotihaldur.
3-2-3-11-05 PDF Riigikohus 12.09.2005
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.
3-2-3-8-05 PDF Riigikohus 08.06.2005
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.
3-2-1-54-05 PDF Riigikohus 01.06.2005
Äriühingu ja selle äriühingu juhatuse endise liikme vahelise õigusvaidluse menetlemisel peab kohus äriühingu esindajana protsessi lubama äriühingu nõukogu ÄS § 317 lg 8 alusel valitud esindaja.
3-2-3-4-04 PDF Riigikohus 09.02.2005
3-2-3-1-05 PDF Riigikohus 02.02.2005
3-2-3-3-04 PDF Riigikohus 14.12.2004
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.
3-2-3-2-04 PDF Riigikohus 16.11.2004
Kui isiku vaimne seisund ei võimalda tal endal oma huvisid kaitsta ja ta ei ole endale ise esindajat määranud, siis peab kohus TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrama talle esindajaks advokaadi.
3-2-1-57-02 PDF Riigikohus 10.05.2002
Tulenevalt TsMS § 83 lg-st 4 on esindajal selle protsessiosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, kui seaduses ei ole sätestatud, et tal neid õigusi ja kohustusi ei ole. Seega on kostja ebaõigesti lugenud TsMS § 67 rikkumiseks asjaolu, et puudumise tõttu maakohtu istungitest, ei saanud ta esitada hagile vastuväiteid.
3-2-1-14-01 PDF Riigikohus 07.02.2001
Ringkonnakohus leides, et kassaatori esindajal ei ole õigust kohtus volikirja alusel juriidilist isikut esindada, ei andnud kassaatorile TsMS § 88 lg 7 järgi võimalust võtta asjas uus esindaja. Selline protsessiõiguse normi oluline rikkumine on kohtuotsuse tühistamise aluseks.
3-2-1-3-01 PDF Riigikohus 22.01.2001
TsMS § 85 lg 2 kohaselt võib Riigikohtus lepinguliseks esindajaks olla ja kassatsioonkaebust esitada üksnes vandeadvokaat. Ringkonnakohus oleks vastavalt TsMS §-le 344 lg 1 pidanud jätma kaebuse käiguta ja määrama kassaatorile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Alles kohtu nõudmise täitmata jätmisel võis kohus TsMS § 344 lg 2 kohaselt tagastada kaebuse määrusega.
3-2-1-103-98 PDF Riigikohus 02.11.1998
TsMS § 85 lg 2 kohaselt võib lepinguliseks esindajaks Riigikohtus olla vaid vandeadvokaat, kelleks seaduse Eesti Advokatuuri kohta § 3 lg 1 ja 2 kohaselt saab olla vaid Eesti Advokatuuri kuuluv isik.

Kokku: 26| Näitan: 1 - 20