Kohtulahendite liigitus

Kokku: 17| Näitan: 1 - 17

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
2-15-2894/111 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 28.02.2018
Mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 9; 23. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10; 24. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12). (p 10) Riigikohtu halduskolleegium (vt Riigikohtu 3. detsembri 2012. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-61-12, p 13) ja kriminaalkolleegium (vt Riigikohtu 14. märtsi 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-2-3-13, p 15) on leidnud, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada, kui kaebus jääb esitamata riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusvastase tegevuse tõttu (st menetlusosalisele ei olnud kaebeõigus riigi toel tagatud). Riigikohtu tsiviilkolleegium on pärast eelviidatud Riigikohtu halduskolleegiumi ja kriminaalkolleegiumi lahendite tegemist leidnud, et asjaolu, et apellatsioonkaebuse esitamisega hilines hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes ega erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 9). Asjaolud, et hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja ei teavitanud hagejat kohtuotsuse kättesaamisest ega apellatsioonitähtaja algusest ja lõpust ega esitanud apellatsioonkaebust, ei ole mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes ega erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada. (p-d 11 ja 14) Erinevalt kriminaal- ja halduskohtumenetlusest, kus üheks pooleks on riik või kohalik omavalitsus, toimub tsiviilkohtumenetlus võrdsete menetlusosaliste vahel (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 10). Sellest seisukohast ei saa aga järeldada, nagu sõltuks riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevuse TsMS § 67 lg 1 mõttes mõjuvaks põhjuseks lugemine asjaolust, kas riik on menetluse üheks pooleks või mitte. Ühe menetlusliigi raames tuleb menetlusosalisi kohelda võrdselt ning ka seetõttu ei saa riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevuse TsMS § 67 lg 1 mõttes mõjuvaks põhjuseks lugemine sõltuda asjaolust, kas riik on tsiviilkohtumenetluses üheks pooleks või mitte. (p 12) Haldus- ja tsiviilasjade eristamisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, kes on vaidluse pooled. Määrav on õigussuhte sisu ja nõude õiguslik iseloom. (p 13) Kui vaidluse sisu tuleneb eraõiguslikust suhtest ning see lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus, siis tuleb asja menetlemisel arvestada tsiviilkohtumenetluses kehtivaid põhimõtteid ka siis, kui üheks menetlusosaliseks on riik. Kõigile menetlusosalistele võrdselt kehtib ka TsMS § 66, mille järgi, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Kui asjaolu, et menetlustähtaja lasi mööda riigi õigusabi korras määratud esindaja, oleks mõjuv objektiivne põhjus menetlustähtaja ennistamiseks, ei oleks see kooskõlas menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 10). (p 13) Menetlustähtaja ennistamise aluseks olevaks mõjuvaks põhjuseks võib olla kohtu eksimus, eelkõige menetlusosalise eksitamine kaebetähtaja osas (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-16, p 24; 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12, p 8; 4. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-11, p 11; 3. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p-d 10-11; 8. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06, p 14). (p 15) Kui esindatav leiab, et riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevuse tõttu tekkis talle kahju, võib ta tekkinud kahju hüvitamist nõuda advokaadilt, advokaadibüroolt või vastavalt kindlustusandjalt (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 10). (p 14)
3-2-1-43-14 PDF Riigikohus 27.05.2014
Eksitava mulje jätab TsMS § 448 lg 41 viies lause, mille järgi võib kohus kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. See ei tähenda, menetlusosalisel tuleks ka lihtsustatud kirjeldava või põhjendava osaga otsuse (TsMS § 444 lg 1 või 2 alusel tehtud otsuse) puhul enne apellatsioonkaebuse esitamist taotleda otsuse täiendamist. TsMS § 448 lg-st 42 tuleneb selgelt, et apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunuks saab menetlusosalise lugeda vaid kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse puhul (s.o TsMS § 444 lg-s 4 nimetatud otsuse puhul), kui ta ei ole taotlenud selle täiendamist kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. (p 11) Lihtsustatud kirjeldava või põhjendava osaga tehtud otsust (st TsMS § 444 lg 1 või 2 järgset otsust) saab maakohus samuti täiendada, kuid seda TsMS § 448 lg-s 1 nimetatud juhtudel ja § 448 lg-s 2 sätestatud tähtajal jooksul. Sellise otsuse täiendamata jätmine või selleks taotluse esitamata jätmine ei mõjuta aga apellatsioonitähtaega, milleks on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva otsuse kättetoimetamisest või viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse täiendamisel hakkab apellatsioonitähtaeg TsMS § 632 lg 3 järgi siiski uuesti kulgema. (p 12)
3-2-1-109-13 PDF Riigikohus 21.10.2013
Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse täiendav otsus, siis hakkab TsMS § 632 lg 3 järgi apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgu tehtud otsuse suhtes uuesti. Eelnev reguleerib üksnes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega olukorras, kus kohus teeb täiendava otsuse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul. Kui täiendava otsuse tegemise taotlus jäetakse maakohtu määrusega rahuldamata, on see määrus iseseisvalt vaidlustatav ja ei mõjuta otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. ( p 13)
3-2-1-82-13 PDF Riigikohus 12.06.2013
Ringkonnakohus on lugenud kaebetähtaja kulgemist valest kuupäevast. ( p 8)
3-2-1-67-13 PDF Riigikohus 12.06.2013
TsMS § 635 lg-t 3 on mõistlik tõlgendada selliselt, et vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ei hakka kulgema enne, kui vastustajale on kätte toimetatud ringkonnakohtu määrus selle kohta, et apellatsioonkaebus on menetlusse võetud. (p 9)
3-2-1-25-12 PDF Riigikohus 09.04.2012
Vt Riigikohtu 20. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-08, p 9; 17. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-09, p 7.
3-2-1-158-11 PDF Riigikohus 27.02.2012
Kaebus kohtulahendi peale on esitatud tähtaegselt, kui see on saadetud kohtule elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil kaebuse esitamise tähtaja viimasel päeval hiljemalt kell 24.00 tingimusel, et kaebuse originaal esitatakse kohtule kümne päeva jooksul.
3-2-1-131-09 PDF Riigikohus 17.11.2009
Elektronpostiga esitatud apellatsioonkaebuse saabumisel ringkonnakohtusse loetakse apellatsioonkaebus esitatuks tähtaegselt, kui see on esitatud kuni apellatsioonitähtaja viimase päeva kella 24.00-ni (TsMS § 32 lg 2). Oluline on see, et kirjaliku dokumendi originaal tuleb esitada kohtusse viivitamata pärast elektronkirja saabumist kuni asja arutamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses antud dokumentide esitamise tähtaja jooksul (TsMS § 335 lg 1).
3-2-1-105-07 PDF Riigikohus 20.11.2007
Vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaega tuleb hakata lugema apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisele järgnevast päevast.
3-2-1-120-06 PDF Riigikohus 07.11.2006
Tulenevalt TsMS § 632 lg-st 1 tuleb apellatsioon esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
3-2-1-74-06 PDF Riigikohus 14.09.2006
Apellatsioonkaebuse esitamine ei ole menetlustoiming, mis tuleks teha kohtus.
3-2-1-63-06 PDF Riigikohus 22.06.2006
Kuna ringkonnakohus jättis kohaldamata AÕS § 257 lg 3 teise lause ning algatas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, ei hakanud ringkonnakohtu otsuse kaebetähtaeg kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest, vaid Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendi kuulutamisest.
3-2-3-5-03 PDF Riigikohus 13.11.2003
Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema otsuse kätteandmisest arvates.
3-2-1-73-01 PDF Riigikohus 11.04.2001
Apellatsioonkaebus tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks ka siis, kui see on tähtaja piires esitatud mitte esimese astme kohtule, vaid vahetult ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus oli tähtaja piires esitatud vahetult ringkonnakohtule. Kuna esimese astme kohus TsMS § 305 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatu kohaselt apellatsioonkaebusele kirjalikult vastamise tähtaega pole andnud, siis oleks seda pidanud tegema ringkonnakohus.
3-2-1-44-97 PDF Riigikohus 11.04.1997
3-2-1-128-96 PDF Riigikohus 28.11.1996
Kohtuotsusele kaebuse esitamise õigus tekib protsessiosalisel sel päeval, mil kohtuotsus avalikult teatavaks saab - ükskõik, kas see toimub avaliku kuulutamisena samal istungil kohtusaalis, avaliku kuulutamisena kohtu poolt teatatud päeval või teatavaks tegemisega kohtu kantselei kaudu kohtu poolt teatatud päeval. Seadus ei tee erandit ei neile, kes kohtuistungil ei viibinud ega neile, kes kohtuotsuse hilisema teatavaks tegemise päeval mingil põhjusel otsusest teada ei saanud.
3-2-1-97-96 PDF Riigikohus 19.09.1996
Ilma protsessitoimingut tegemata (apellatsioonkaebust esitamata) ei saa taotleda selle toimingu tegemise (apellatsioonkaebuse esitamise) tähtaja ennistamist.

Kokku: 17| Näitan: 1 - 17

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane