https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 17| Näitan: 1 - 17

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
2-15-2894/111 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 28.02.2018

Mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 9; 23. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10; 24. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12). (p 10)

Riigikohtu halduskolleegium (vt Riigikohtu 3. detsembri 2012. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-61-12, p 13) ja kriminaalkolleegium (vt Riigikohtu 14. märtsi 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-2-3-13, p 15) on leidnud, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada, kui kaebus jääb esitamata riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusvastase tegevuse tõttu (st menetlusosalisele ei olnud kaebeõigus riigi toel tagatud). Riigikohtu tsiviilkolleegium on pärast eelviidatud Riigikohtu halduskolleegiumi ja kriminaalkolleegiumi lahendite tegemist leidnud, et asjaolu, et apellatsioonkaebuse esitamisega hilines hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes ega erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 9). Asjaolud, et hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja ei teavitanud hagejat kohtuotsuse kättesaamisest ega apellatsioonitähtaja algusest ja lõpust ega esitanud apellatsioonkaebust, ei ole mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes ega erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada. (p-d 11 ja 14)

Erinevalt kriminaal- ja halduskohtumenetlusest, kus üheks pooleks on riik või kohalik omavalitsus, toimub tsiviilkohtumenetlus võrdsete menetlusosaliste vahel (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 10). Sellest seisukohast ei saa aga järeldada, nagu sõltuks riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevuse TsMS § 67 lg 1 mõttes mõjuvaks põhjuseks lugemine asjaolust, kas riik on menetluse üheks pooleks või mitte. Ühe menetlusliigi raames tuleb menetlusosalisi kohelda võrdselt ning ka seetõttu ei saa riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevuse TsMS § 67 lg 1 mõttes mõjuvaks põhjuseks lugemine sõltuda asjaolust, kas riik on tsiviilkohtumenetluses üheks pooleks või mitte. (p 12)

Haldus- ja tsiviilasjade eristamisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, kes on vaidluse pooled. Määrav on õigussuhte sisu ja nõude õiguslik iseloom. (p 13)

Kui vaidluse sisu tuleneb eraõiguslikust suhtest ning see lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus, siis tuleb asja menetlemisel arvestada tsiviilkohtumenetluses kehtivaid põhimõtteid ka siis, kui üheks menetlusosaliseks on riik. Kõigile menetlusosalistele võrdselt kehtib ka TsMS § 66, mille järgi, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Kui asjaolu, et menetlustähtaja lasi mööda riigi õigusabi korras määratud esindaja, oleks mõjuv objektiivne põhjus menetlustähtaja ennistamiseks, ei oleks see kooskõlas menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 10). (p 13) (NB! Seisukoha muutus! Vt RKÜKm 28.06.2021, nr 3-21-30/19)

Menetlustähtaja ennistamise aluseks olevaks mõjuvaks põhjuseks võib olla kohtu eksimus, eelkõige menetlusosalise eksitamine kaebetähtaja osas (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-16, p 24; 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12, p 8; 4. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-11, p 11; 3. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p-d 10-11; 8. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06, p 14). (p 15)

Kui esindatav leiab, et riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevuse tõttu tekkis talle kahju, võib ta tekkinud kahju hüvitamist nõuda advokaadilt, advokaadibüroolt või vastavalt kindlustusandjalt (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 10). (p 14)


Haldus- ja tsiviilasjade eristamisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, kes on vaidluse pooled. Määrav on õigussuhte sisu ja nõude õiguslik iseloom. Vangla arst osutab tervishoiuteenust eraõiguslikus suhtes. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingu pooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangistusseaduse § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise üle otsustatakse seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Vanglas osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ja tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine on maakohtu pädevuses (vt Riigikohtu 15. detsembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9). (p 13)


Kohtul ei ole kohustust selgitada menetlusosalistele kõiki tsiviilkohtumenetluse põhimõtteid ning menetlusõiguse normide sisu. (p 15)

3-2-1-43-14 PDF Riigikohus 27.05.2014

Eksitava mulje jätab TsMS § 448 lg 41 viies lause, mille järgi võib kohus kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. See ei tähenda, menetlusosalisel tuleks ka lihtsustatud kirjeldava või põhjendava osaga otsuse (TsMS § 444 lg 1 või 2 alusel tehtud otsuse) puhul enne apellatsioonkaebuse esitamist taotleda otsuse täiendamist. TsMS § 448 lg-st 42 tuleneb selgelt, et apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunuks saab menetlusosalise lugeda vaid kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse puhul (s.o TsMS § 444 lg-s 4 nimetatud otsuse puhul), kui ta ei ole taotlenud selle täiendamist kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. (p 11)

Lihtsustatud kirjeldava või põhjendava osaga tehtud otsust (st TsMS § 444 lg 1 või 2 järgset otsust) saab maakohus samuti täiendada, kuid seda TsMS § 448 lg-s 1 nimetatud juhtudel ja § 448 lg-s 2 sätestatud tähtajal jooksul. Sellise otsuse täiendamata jätmine või selleks taotluse esitamata jätmine ei mõjuta aga apellatsioonitähtaega, milleks on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva otsuse kättetoimetamisest või viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse täiendamisel hakkab apellatsioonitähtaeg TsMS § 632 lg 3 järgi siiski uuesti kulgema. (p 12)

Kui maakohus soovib teha kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab see olema otsusest selgelt nähtav. Üldsõnaline viitamine lihtmenetluse erisusi reguleerivale TsMS §-le 405 ei ole piisav. (p 13) Otsuse edasikaebe kord ja tähtaeg (vaidlustamisviide) peab olema kohtulahendis märgitud selgelt ja arusaadavalt. Praegusel juhul algas maakohtu otsuse vaidlustamisviide lausega, mille järgi saab ringkonnakohtule esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kättetoimetamisest (st tavakorras), ja alles pika ja segase teksti järel tuleb juttu otsuse täiendamise taotlemisest (mh ei ole märgitud, milliselt kohtult seda peaks taotlema). Nii on maakohus andnud pooltele kaebeõiguse kohta eksitavat teavet. (p 15)


Eksitava mulje jätab TsMS § 448 lg 41 viies lause, mille järgi võib kohus kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. See ei tähenda, menetlusosalisel tuleks ka lihtsustatud kirjeldava või põhjendava osaga otsuse (TsMS § 444 lg 1 või 2 alusel tehtud otsuse) puhul enne apellatsioonkaebuse esitamist taotleda otsuse täiendamist. TsMS § 448 lg-st 42 tuleneb selgelt, et apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunuks saab menetlusosalise lugeda vaid kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse puhul (s.o TsMS § 444 lg-s 4 nimetatud otsuse puhul), kui ta ei ole taotlenud selle täiendamist kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. (p 11)

Lihtsustatud kirjeldava või põhjendava osaga tehtud otsust (st TsMS § 444 lg 1 või 2 järgset otsust) saab maakohus samuti täiendada, kuid seda TsMS § 448 lg-s 1 nimetatud juhtudel ja § 448 lg-s 2 sätestatud tähtajal jooksul. Sellise otsuse täiendamata jätmine või selleks taotluse esitamata jätmine ei mõjuta aga apellatsioonitähtaega, milleks on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva otsuse kättetoimetamisest või viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse täiendamisel hakkab apellatsioonitähtaeg TsMS § 632 lg 3 järgi siiski uuesti kulgema. (p 12)

Kui maakohus soovib teha kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab see olema otsusest selgelt nähtav. Üldsõnaline viitamine lihtmenetluse erisusi reguleerivale TsMS §-le 405 ei ole piisav. (p 13) Otsuse edasikaebe kord ja tähtaeg (vaidlustamisviide) peab olema kohtulahendis märgitud selgelt ja arusaadavalt. Praegusel juhul algas maakohtu otsuse vaidlustamisviide lausega, mille järgi saab ringkonnakohtule esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kättetoimetamisest (st tavakorras), ja alles pika ja segase teksti järel tuleb juttu otsuse täiendamise taotlemisest (mh ei ole märgitud, milliselt kohtult seda peaks taotlema). Nii on maakohus andnud pooltele kaebeõiguse kohta eksitavat teavet. (p 15)

Lahendist peab alati nähtuma, milline nõue ja millises ulatuses on lahendatud, et tagada seda, et võimalikus teises kohtumenetluses samade poolte vahel oleks TsMS § 457 järgi selge varasema lahendi siduvuse ulatus. Lahend ei või seisneda üksnes poolte nimetamises ja nõude märkimises (nt hageja nõuab kostjalt 1000 eurot) ning resolutsioonis (nt jätta hagi rahuldamata või eriti nt rahuldada osaliselt), kui samas ei ole selge, milline on nõude alus. Arvestada tuleb lahendi olemust ja tähendust pooltele, aga ka võimalikku vajadust täita seda välisriigis ja tuua sellest tulenevalt kirjeldavas osas ära olulised menetlustoimingud (nt hagi kättetoimetamine).

Kiirus ei saa olla menetluse eesmärk omaette. Esmajoones on oluline, et asi lahendatakse õigesti. (p 16)


Eksitava mulje jätab TsMS § 448 lg 41 viies lause, mille järgi võib kohus kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. See ei tähenda, menetlusosalisel tuleks ka lihtsustatud kirjeldava või põhjendava osaga otsuse (TsMS § 444 lg 1 või 2 alusel tehtud otsuse) puhul enne apellatsioonkaebuse esitamist taotleda otsuse täiendamist. TsMS § 448 lg-st 42 tuleneb selgelt, et apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunuks saab menetlusosalise lugeda vaid kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse puhul (s.o TsMS § 444 lg-s 4 nimetatud otsuse puhul), kui ta ei ole taotlenud selle täiendamist kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. (p 11)

Lihtsustatud kirjeldava või põhjendava osaga tehtud otsust (st TsMS § 444 lg 1 või 2 järgset otsust) saab maakohus samuti täiendada, kuid seda TsMS § 448 lg-s 1 nimetatud juhtudel ja § 448 lg-s 2 sätestatud tähtajal jooksul. Sellise otsuse täiendamata jätmine või selleks taotluse esitamata jätmine ei mõjuta aga apellatsioonitähtaega, milleks on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva otsuse kättetoimetamisest või viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse täiendamisel hakkab apellatsioonitähtaeg TsMS § 632 lg 3 järgi siiski uuesti kulgema. (p 12)

Kui maakohus soovib teha kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab see olema otsusest selgelt nähtav. Üldsõnaline viitamine lihtmenetluse erisusi reguleerivale TsMS §-le 405 ei ole piisav. (p 13)

Lahendist peab alati nähtuma, milline nõue ja millises ulatuses on lahendatud, et tagada seda, et võimalikus teises kohtumenetluses samade poolte vahel oleks TsMS § 457 järgi selge varasema lahendi siduvuse ulatus. Lahend ei või seisneda üksnes poolte nimetamises ja nõude märkimises (nt hageja nõuab kostjalt 1000 eurot) ning resolutsioonis (nt jätta hagi rahuldamata või eriti nt rahuldada osaliselt), kui samas ei ole selge, milline on nõude alus. Arvestada tuleb lahendi olemust ja tähendust pooltele, aga ka võimalikku vajadust täita seda välisriigis ja tuua sellest tulenevalt kirjeldavas osas ära olulised menetlustoimingud (nt hagi kättetoimetamine). (p 16)


Kiirus ei saa olla menetluse eesmärk omaette. Esmajoones on oluline, et asi lahendatakse õigesti. (p 16)


Eksitava mulje jätab TsMS § 448 lg 41 viies lause, mille järgi võib kohus kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. See ei tähenda, menetlusosalisel tuleks ka lihtsustatud kirjeldava või põhjendava osaga otsuse (TsMS § 444 lg 1 või 2 alusel tehtud otsuse) puhul enne apellatsioonkaebuse esitamist taotleda otsuse täiendamist. TsMS § 448 lg-st 42 tuleneb selgelt, et apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunuks saab menetlusosalise lugeda vaid kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse puhul (s.o TsMS § 444 lg-s 4 nimetatud otsuse puhul), kui ta ei ole taotlenud selle täiendamist kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. (p 11)

Lihtsustatud kirjeldava või põhjendava osaga tehtud otsust (st TsMS § 444 lg 1 või 2 järgset otsust) saab maakohus samuti täiendada, kuid seda TsMS § 448 lg-s 1 nimetatud juhtudel ja § 448 lg-s 2 sätestatud tähtajal jooksul. Sellise otsuse täiendamata jätmine või selleks taotluse esitamata jätmine ei mõjuta aga apellatsioonitähtaega, milleks on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva otsuse kättetoimetamisest või viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse täiendamisel hakkab apellatsioonitähtaeg TsMS § 632 lg 3 järgi siiski uuesti kulgema. (p 12)

3-2-1-109-13 PDF Riigikohus 21.10.2013

Kui täiendav otsus tehakse apellatsioonitähtaja jooksul, hakkab TsMS § 632 lg 3 järgi apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgu tehtud otsuse suhtes uuesti. Eelnev reguleerib üksnes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega olukorras, kus kohus teeb täiendava otsuse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul. Kui täiendava otsuse tegemise taotlus jäetakse maakohtu määrusega rahuldamata, on see määrus iseseisvalt vaidlustatav ja ei mõjuta otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. ( p 13)


Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse täiendav otsus, siis hakkab TsMS § 632 lg 3 järgi apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgu tehtud otsuse suhtes uuesti. Eelnev reguleerib üksnes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega olukorras, kus kohus teeb täiendava otsuse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul. Kui täiendava otsuse tegemise taotlus jäetakse maakohtu määrusega rahuldamata, on see määrus iseseisvalt vaidlustatav ja ei mõjuta otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. ( p 13)

3-2-1-82-13 PDF Riigikohus 12.06.2013

Ringkonnakohus on lugenud kaebetähtaja kulgemist valest kuupäevast. ( p 8)

3-2-1-67-13 PDF Riigikohus 12.06.2013

TsMS § 635 lg-t 3 on mõistlik tõlgendada selliselt, et vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ei hakka kulgema enne, kui vastustajale on kätte toimetatud ringkonnakohtu määrus selle kohta, et apellatsioonkaebus on menetlusse võetud. (p 9)


Advokaadi e-kirja andmereal märkuse olemasolu selle kohta, et e-kiri on koopiana saadetud vastaspoole advokaadist esindajale, täidab TsMS § 337 esimese lause nõude, mille kohaselt tuleb kohut teavitada sellest, et menetlusdokument on saadetud teise menetlusosalise advokaadile. Selguse huvides on soovituslik TsMS § 337 nõuete täitmine siiski märkida ka kohtule esitatud menetlusdokumendis. (p 8)

3-2-1-25-12 PDF Riigikohus 09.04.2012

Vt Riigikohtu 20. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-08, p 9; 17. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-09, p 7.


Vt Riigikohtu 20. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-08, p 9; 17. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-09, p 7.

3-2-1-158-11 PDF Riigikohus 27.02.2012

Kaebus kohtulahendi peale on esitatud tähtaegselt, kui see on saadetud kohtule elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil kaebuse esitamise tähtaja viimasel päeval hiljemalt kell 24.00 tingimusel, et kaebuse originaal esitatakse kohtule kümne päeva jooksul.

3-2-1-131-09 PDF Riigikohus 17.11.2009

TsMS § 639 lg-t 1 ja § 663 lg 1 teist lauset koostoimes tõlgendades tulnuks ringkonnakohtul kontrollida määruskaebuse maakohtusse saabumise aega. Kui hageja täitis määruskaebuse esitamisel menetlusseadustikus sätestatud nõuded, ei tohi maakohtu tegematajätmise tõttu jääda tema määruskaebus apellatsioonimenetluses läbi vaatamata.


Elektronpostiga esitatud apellatsioonkaebuse saabumisel ringkonnakohtusse loetakse apellatsioonkaebus esitatuks tähtaegselt, kui see on esitatud kuni apellatsioonitähtaja viimase päeva kella 24.00-ni (TsMS § 32 lg 2). Oluline on see, et kirjaliku dokumendi originaal tuleb esitada kohtusse viivitamata pärast elektronkirja saabumist kuni asja arutamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses antud dokumentide esitamise tähtaja jooksul (TsMS § 335 lg 1).


Kirjaliku avalduse või kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks piisab, kui avaldus on saadetud kohtule tähtaja sees. Oluline on see, et kirjaliku dokumendi originaal tuleb esitada kohtusse viivitamata pärast elektronkirja saabumist kuni asja arutamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses antud dokumentide esitamise tähtaja jooksul (TsMS § 335 lg 1).

Kui hageja esitas määruskaebuse elektronpostiga, pidi maakohus toimikusse lisama ka elektronpostiga saabunud määruskaebuse väljatrüki ja selle edastanud elektronkirja.

3-2-1-105-07 PDF Riigikohus 20.11.2007

Vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaega tuleb hakata lugema apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisele järgnevast päevast.


Tähtaja ennistamise küsimuse peab lahendama ringkonnakohus kolmeliikmelises koosseisus.


Kohus peab tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel hindama, kas menetlusosaline on põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida, ja kas tähtaja möödalaskmine põhjustab menetlusosalisele negatiivse tagajärje. Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda TsMS § 422 lg-s 1 sätestatust. Vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-58-07.

Tähtaja ennistamise küsimuse peab lahendama ringkonnakohus kolmeliikmelises koosseisus.

Kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja kaebuse menetlusse võtmist ei saa kohus otsustada ühes määruses.


Tähtaja ennistamise küsimuse peab lahendama ringkonnakohus kolmeliikmelises koosseisus. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-130-06.

3-2-1-120-06 PDF Riigikohus 07.11.2006

Juriidilise isiku korral ei saa ka ainuüksi kohtutoimikusse märgitud isiku nime ja allkirja põhjal lugeda dokumenti TsMS § 311 esimese lause kohaselt kättetoimetatuks. Lisaks saaja nimele ja allkirjale on sel juhul vaja toimikusse lisada märge selle kohta, milline seos on dokumendi saajal (nt lepinguline esindaja) juriidilise isikuga.


Tulenevalt TsMS § 632 lg-st 1 tuleb apellatsioon esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

3-2-1-74-06 PDF Riigikohus 14.09.2006

Apellatsioonkaebuse esitamine ei ole menetlustoiming, mis tuleks teha kohtus.


TsMS § 62 lg 2 kohaselt seostatakse kohtus tehtava menetlustoimingu tegemise tähtaeg kohtu tööpäeva lõpuga põhjusel, et selline toiming tehakse kohtuniku või kohtuteenistuja osalusel. Apellatsioonkaebuse esitamine ei ole menetlustoiming, mis tuleks teha kohtus.

TsMS § 62 lg 2 järgi võib dokumendi edastada faksi või elektronpostiga kuni tähtaja viimase päeva kell 24.00-ni, st mitte kohtu tööaja lõpuni. Sel juhul tuleb kohtule TsMS § 335 järgi esitada kirjaliku dokumendi originaal esimesel võimalusel pärast dokumendi faksi või elektronposti teel esitamist, v.a kui dokument on varustatud nt digitaalallkirjaga.

3-2-1-63-06 PDF Riigikohus 22.06.2006

Kohus ei ole seotud kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Kohus kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud.


Kuna ringkonnakohus jättis kohaldamata AÕS § 257 lg 3 teise lause ning algatas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, ei hakanud ringkonnakohtu otsuse kaebetähtaeg kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest, vaid Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendi kuulutamisest.


Kostja nõusolekut asendav kohtulahend ei asenda teisi võimalikke tahteavaldusi, mis on kinnistusraamatusse kande tegemiseks vajalikud, esmajoones hageja enese tahteavaldust enda omanikuna sissekandmiseks.


ORAS § 12-1 lg-s 10 sätestatud seadusest tulenev ostueesõigus omab asjaõiguslikku toimet üksnes siis, kui ostueesõigus nähtub kinnistusraamatust.

ORAS § 12-1 lg-s 10 sätestatud ostueesõiguse märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse saab ostueesõiguslane nõuda AÕS § 63 lg 1 p 4 alusel. Märkuse sissekandmine eeldab kinnisasja omaniku nõusolekut, mida võib asendada ka kohtuotsus. Sama kehtib lisaks ORAS § 12-1 lg-s 10 sätestatud ostueesõiguse teostamisele ka teiste seadusest tulenevate ostueesõiguste korral.


Alates 1. juulist 2002. a kehtiv AÕS § 257 lg-s 3 sätestatud seadusest tulenev ostueesõiguse piirang ei ole vastuolus õiguskindluse põhimõttega.

3-2-3-5-03 PDF Riigikohus 13.11.2003

Kuna isiku teovõimetus tuvastatakse alles jõustunud kohtuotsusega, tuleb menetluse kestel käsitada isikut teovõimelisena ning võimaldada tal teostada oma tsiviilprotsessiteovõimest tulenevaid protsessiõigusi ja -kohustusi.


Õigus omada tsiviilprotsessiõigusvõimet on isikul sõltumata sellest, kas kohus kaasab ta protsessi või mitte.


TsMS § 258 lg 1 alusel peab kohus eksperdile esitama muu hulgas küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil ei ole ta arvamust avaldanud, siis ei tohi kohus jätta isikut ära kuulamata. Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Kohtuotsuse kätteandmine toimub analoogiliselt kohtukutse kätteandmise sätetega.


Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema otsuse kätteandmisest arvates.


TsMS § 259 kehtiva redaktsiooni kohaselt kutsutakse isik kohtuistungile, kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab. Selle sätte eesmärk on hagita menetluse eripära arvestades ka kaitsta isikut, kelle vaimne tervis ei võimalda(ks) kohtuistungist osa võtta, sest tema tervislik seisund võiks seetõttu halveneda.


Isik, kelle teovõime piiramist või teovõimetuks tunnistamist kohtu kaudu enne 01.07.2002 taotleti või kellele pärast 01.07.2002 taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse.


Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Kohtuotsuse kätteandmine toimub analoogiliselt kohtukutse kätteandmise sätetega.

3-2-1-73-01 PDF Riigikohus 11.04.2001

Apellatsioonkaebus tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks ka siis, kui see on tähtaja piires esitatud mitte esimese astme kohtule, vaid vahetult ringkonnakohtule.

Apellatsioonkaebus oli tähtaja piires esitatud vahetult ringkonnakohtule. Kuna esimese astme kohus TsMS § 305 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatu kohaselt apellatsioonkaebusele kirjalikult vastamise tähtaega pole andnud, siis oleks seda pidanud tegema ringkonnakohus.


Ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 330 lg 4 nõuetele. Kuna apellatsioonikohus tühistas esimese astme kohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis avalduse elumaja reaalse repressiooniohu tõttu mahajätmise fakti tuvastamiseks rahuldamata, pidi ringkonnakohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu avaldaja väidetega, samuti analüüsima kõiki kogutud tõendeid. Kohtuotsusest ei selgu, millistest materiaalõiguse normidest on kohus tõendamiseseme määratlemisel lähtunud.


Avalduse lahendamisel isiku reaalse repressiooniohu tõttu vara mahajätmise fakti tuvastamiseks pole ringkonnakohus põhjendanud, miks jäetakse arvestamata esitatud dokumentaalsed tõendid ning tähelepanuta osa asjaolusid, mis kinnitavad elumaja reaalse repressiooniohu tõttu mahajätmise fakti. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et avalduse rahuldamiseks oleks tunnistajad pidanud ütlustega tõendama isiku lahkumist talust reaalse repressiooniohu tõttu. Tõendeid tuli esitada asjas tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks. Õiguslikke järeldusi- kas isikul oli põhjendatud alus karta repressiooni- pidi tegema kohus.

3-2-1-44-97 PDF Riigikohus 11.04.1997
3-2-1-128-96 PDF Riigikohus 28.11.1996

Kohtuotsusele kaebuse esitamise õigus tekib protsessiosalisel sel päeval, mil kohtuotsus avalikult teatavaks saab - ükskõik, kas see toimub avaliku kuulutamisena samal istungil kohtusaalis, avaliku kuulutamisena kohtu poolt teatatud päeval või teatavaks tegemisega kohtu kantselei kaudu kohtu poolt teatatud päeval. Seadus ei tee erandit ei neile, kes kohtuistungil ei viibinud ega neile, kes kohtuotsuse hilisema teatavaks tegemise päeval mingil põhjusel otsusest teada ei saanud.

3-2-1-97-96 PDF Riigikohus 19.09.1996

Ilma protsessitoimingut tegemata (apellatsioonkaebust esitamata) ei saa taotleda selle toimingu tegemise (apellatsioonkaebuse esitamise) tähtaja ennistamist.

Kokku: 17| Näitan: 1 - 17

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json