/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 53| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
2-13-53779/108 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 23.05.2018
Olukorras, kus isik soovib esitada menetlusdokumendi digitaalallkirjastatult, on tema enda kohustus tagada, et tema arvutis oleks allkirjastamiseks vajalik ja ajakohane ID-tarkvara. ID-tarkvara ajakohastamise vajadust ei saa pidada ootamatuks ja ettenähtamatuks põhjuseks, mis annaks aluse tähtaeg ennistada. Lepingulisel esindajal tuleb tavapärast professionaalset hoolsust arvestades tagada, et kõik tavapärased tehnilised nõuded menetlusdokumentide esitamiseks on täidetud. (p 15)
2-15-2894/111 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 28.02.2018
Mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 9; 23. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10; 24. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12). (p 10) Riigikohtu halduskolleegium (vt Riigikohtu 3. detsembri 2012. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-61-12, p 13) ja kriminaalkolleegium (vt Riigikohtu 14. märtsi 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-2-3-13, p 15) on leidnud, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada, kui kaebus jääb esitamata riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusvastase tegevuse tõttu (st menetlusosalisele ei olnud kaebeõigus riigi toel tagatud). Riigikohtu tsiviilkolleegium on pärast eelviidatud Riigikohtu halduskolleegiumi ja kriminaalkolleegiumi lahendite tegemist leidnud, et asjaolu, et apellatsioonkaebuse esitamisega hilines hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes ega erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 9). Asjaolud, et hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja ei teavitanud hagejat kohtuotsuse kättesaamisest ega apellatsioonitähtaja algusest ja lõpust ega esitanud apellatsioonkaebust, ei ole mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes ega erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada. (p-d 11 ja 14) Erinevalt kriminaal- ja halduskohtumenetlusest, kus üheks pooleks on riik või kohalik omavalitsus, toimub tsiviilkohtumenetlus võrdsete menetlusosaliste vahel (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 10). Sellest seisukohast ei saa aga järeldada, nagu sõltuks riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevuse TsMS § 67 lg 1 mõttes mõjuvaks põhjuseks lugemine asjaolust, kas riik on menetluse üheks pooleks või mitte. Ühe menetlusliigi raames tuleb menetlusosalisi kohelda võrdselt ning ka seetõttu ei saa riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevuse TsMS § 67 lg 1 mõttes mõjuvaks põhjuseks lugemine sõltuda asjaolust, kas riik on tsiviilkohtumenetluses üheks pooleks või mitte. (p 12) Haldus- ja tsiviilasjade eristamisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, kes on vaidluse pooled. Määrav on õigussuhte sisu ja nõude õiguslik iseloom. (p 13) Kui vaidluse sisu tuleneb eraõiguslikust suhtest ning see lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus, siis tuleb asja menetlemisel arvestada tsiviilkohtumenetluses kehtivaid põhimõtteid ka siis, kui üheks menetlusosaliseks on riik. Kõigile menetlusosalistele võrdselt kehtib ka TsMS § 66, mille järgi, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Kui asjaolu, et menetlustähtaja lasi mööda riigi õigusabi korras määratud esindaja, oleks mõjuv objektiivne põhjus menetlustähtaja ennistamiseks, ei oleks see kooskõlas menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 10). (p 13) Menetlustähtaja ennistamise aluseks olevaks mõjuvaks põhjuseks võib olla kohtu eksimus, eelkõige menetlusosalise eksitamine kaebetähtaja osas (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-16, p 24; 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12, p 8; 4. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-11, p 11; 3. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p-d 10-11; 8. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06, p 14). (p 15) Kui esindatav leiab, et riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevuse tõttu tekkis talle kahju, võib ta tekkinud kahju hüvitamist nõuda advokaadilt, advokaadibüroolt või vastavalt kindlustusandjalt (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 10). (p 14)
Haldus- ja tsiviilasjade eristamisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, kes on vaidluse pooled. Määrav on õigussuhte sisu ja nõude õiguslik iseloom. Vangla arst osutab tervishoiuteenust eraõiguslikus suhtes. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingu pooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangistusseaduse § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise üle otsustatakse seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Vanglas osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ja tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine on maakohtu pädevuses (vt Riigikohtu 15. detsembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9). (p 13)
Kohtul ei ole kohustust selgitada menetlusosalistele kõiki tsiviilkohtumenetluse põhimõtteid ning menetlusõiguse normide sisu. (p 15)
2-16-2548/62 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 31.08.2017
Kui menetlusosaline saab kohtuotsuse kätte teatud kuupäeval, siis ei kinnita kohtu ja menetlusosalise kirjavahetus ega kohtuotsuse korduv saatmine menetlusosalise väidet, et kohus eksitas teda apellatsioonitähtaja kulgema hakkamise ja möödumise ajast. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks mõjuva põhjusega TsMS § 67 lg 1 mõttes. (p 9) Kui menetlusosaline väidab, et temale kättetoimetatud kohtuotsusest on puudu osa otsusest, kuid olemas on leht, milles on selgitatud kohtuotsuse edasikaebamise korda, ei saa menetlusosaline tugineda sellele, et kohus teda apellatsioonitähtaja kulgemise hakkamises eksitas. (p 11)
3-2-1-172-16 PDF Riigikohus 01.03.2017
Vt RKTKm nr 3-2-1-171-16, p 15, 24-25.
3-2-1-171-16 PDF Riigikohus 01.03.2017
TsMS § 311^1 lg 6 rikkumiseks ei saa pidada otsuse eelnevat saatmist e-kirjaga, ilma et menetlusosalisele oleks viidatud kättesaamise kinnitamise kohustusele või võimalusele lugeda otsus kätte toimetatuks saatmisega TsMS § 314^1 mõttes. Isegi kui kättetoimetamine toimus muul viisil kui infosüsteemi vahendusel mõjuva põhjuseta, ei oleks see selline menetlusnormi rikkumine, mis muudaks kättetoimetamise olematuks. (p 20.1.) TsMS § 314^1 lg 1 rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda. Kui saadetud e-kirjas puudub igasugune viide TsMS § 314^1 lg le 1 ning sellele, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks, ei saa kohus otsustada TsMS § 314^1 kohaldamist tagasiulatuvalt (vt RKTKm nr 3-2-1-189-15, p d 13 ja 16). (p 21)
Kui Riigikohus jätab muutmata ringkonnakohtu apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, ei takista see apellatsioonkaebuse menetlemist, kui Riigikohus ennistab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Varasem määrus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta kaotab uute asjaolude (ennistamine) tõttu oma tähenduse. (p 25)
Kohtutel tuleb esmalt lahendada määruskaebus, milles leitakse, et avaldus on esitatud tähtaegselt. Alles seejärel, kui kohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning avaldus on esitatud tähtaega rikkudes ja see määrus on jõustunud, tuleb hinnata menetlustähtaja ennistamise taotluse põhjendatust. (p 15) Tähtaja ennistamiseks annab alust tuginemine kohtu edastatud teabele otsuse kättetoimetatuks lugemise aja kohta, kui hiljem loevad kohtud otsuse kättetoimetatuks muul ajal (vt RKTKm nr 3-2-1-44-12, p d 6-8). Kui E-toimikust on saadetud menetlusosalise esindajale teade, millest nähtub otsuse edasikaebamise tähtpäev, võib menetlusosaline sellest teatest lähtuda ning esineb põhjus tähtaja ennistamiseks. (p 24) Kui Riigikohus jätab muutmata ringkonnakohtu apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, ei takista see apellatsioonkaebuse menetlemist, kui Riigikohus ennistab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Varasem määrus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta kaotab uute asjaolude (ennistamine) tõttu oma tähenduse. (p 25)
TsMS § 643 lg 3 eesmärk on vältida apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisega kiirustamist, andes teisele poolele võimaluse kaebuse esitamisega seotud menetluslikke asjaolusid selgitada. Kui teine pool suudab põhjendada apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise ekslikkust, jääb ära ajakulu, mis tekib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisega ja selle lahendamisega Riigikohtus. (p 18.1.) Kui Riigikohus jätab muutmata ringkonnakohtu apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, ei takista see apellatsioonkaebuse menetlemist, kui Riigikohus ennistab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Varasem määrus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta kaotab uute asjaolude (ennistamine) tõttu oma tähenduse. (p 25)
TsMS § 307 lg 3 kohaldamise teist alternatiivset eeldust (kui kättetoimetamist ei ole võimalik tõendada) tuleb mõista nii, et see kehtib ka juhul, kui menetlusdokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud (ja seda saab ka tõendada), kuid on tõendatud, et menetlusdokument jõudis saajani tegelikult juba varem. E-toimikus dokumendi kättesaamise kinnitamine mingil kindlal kuupäeval ei saa väärata nt saaja hilisemat kinnitust, et tegelikult sai ta dokumendi kätte varasemal kuupäeval. (p 20.2.)
3-2-1-148-15 PDF Riigikohus 18.02.2016
Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra § 5 lg 2 esimest lauset (e-kirja maht võib kohtule menetlusposti saatmisel olla kuni 5 megabaiti) tuleb tõlgendada nii, et see kehtib üksnes apellatsioonkaebuse, mitte aga apellatsioonkaebuse lisade kohta. (p 11)
Riigikohus saab menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ise lahendada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse. (p 8) Mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 tähenduses tuleb lugeda ka seda, kui menetlusosaline on teinud kõik endast oleneva menetlustoimingu tegemiseks, kuid menetlustoimingut ei võimalda lugeda tähtajal tehtuks kohtusüsteemist johtuv (tehniline) asjaolu. (p 10)
Dokumendi salvestamine kohtudokumentide andmebaasi on seotud saajale sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega ning seega ei saa saatja eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse. (p 9) Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra § 5 lg 2 esimest lauset (e-kirja maht võib kohtule menetlusposti saatmisel olla kuni 5 megabaiti) tuleb tõlgendada nii, et see kehtib üksnes apellatsioonkaebuse, mitte aga apellatsioonkaebuse lisade kohta. (p 11)
3-2-1-16-15 PDF Riigikohus 31.03.2015
Menetlusosalisel on TsMS § 68 lg 2 järgi õigus esitada menetlustähtaja ennistamise avaldus pärast menetlustoimingu tegemist. (p 13)
3-2-1-78-14 PDF Riigikohus 01.10.2014
Tähtaja ennistamise peale ei saa esitada määruskaebust ja selle kohta ei saa esitada ka vastuväiteid apellatsioonkaebuses (p 18) Asjaolu, et Riigikohus ei edastanud menetlusosalise esindajale õigel ajal kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrust, võib koosmõjus kõigi muude asjaoludega anda alust ennistada menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaeg (p 19)
3-2-1-24-14 PDF Riigikohus 07.05.2014
Asjaolu, et apellatsioonkaebuse esitamisega hilines hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes ega erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada (p 9). Erinevalt kriminaal- ja halduskohtumenetlusest, kus üheks pooleks on riik või kohalik omavalitsus, toimub tsiviilkohtumenetlus võrdsete menetlusosaliste vahel ja vaidluse sisu tuleneb eraõigussuhtest. TsMS § 7 järgi on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Menetlusosalistel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi võrdsed õigused ja kohustused (TsMS §-d 199, 200, 206 jt). Kõigile menetlusosalistele võrdselt kehtib ka TsMS § 66, mille järgi, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Tähtaja ennistamiseks peab olema mõjuv objektiivne põhjus, milleks ei ole iseenesest asjaolu, et menetlustähtaja lasi mööda riigi õigusabi korras määratud esindaja. Vastupidine seisukoht ei oleks kooskõlas menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega ja seaks menetlusosalise, keda esindaks lepinguline esindaja, kes ei ole riigi õigusabi korras määratud, menetluslikult oluliselt halvemasse olukorda võrreldes menetlusosalisega, keda esindab riigi õigusabi korras määratud esindaja. Hüpoteetilises olukorras, kus näiteks mõlema poole esindajad esitaksid kaebuse objektiivse mõjuva põhjuseta hilinenult, tuleks ühele menetlusosalisele tähtaeg ennistada, kuid teisele mitte. Selline menetlusosaliste ebavõrdne kohtlemine tsiviilkohtumenetluses ei oleks menetlusõiguslikult kuidagi õigustatud. Tulenevalt TsMS § 217 lg-st 6 loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kui menetlusosaline jääb apellatsioonkaebuse esitamisega hiljaks (sõltumata sellest, kas kaebuse esitab hilinenult lepinguline esindaja või riigi õigusabi korras määratud esindaja) ja hilinemiseks ei ole mõjuvat põhjust TsMS § 67 lg 1 mõttes, ei pea sellest tulenevalt ühe menetlusosalise esindaja hooletuse riski kandma teine menetlusosaline. Kui lepinguline esindaja või riigi õigusabi korras määratud esindaja jätab menetlustoimingu mõjuva põhjuseta tähtajaks tegemata ja esindataval tekib seetõttu kahju, saab esindatav mõlemal juhul nõuda kaebuse õigel ajal esitamata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist advokaadilt, advokaadibüroolt või vastavalt kindlustusandjalt (p 10).
3-2-1-177-13 PDF Riigikohus 20.02.2014
Kohus võib pärast AT-s hagiavalduse avaldamist avaldada tagaseljaotsuse AT-s ilma kõiki TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldusi kontrollimata juhul, kui asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei ole võimalik muul viisil kätte toimetada. (p 11)
Kui tagaseljaotsus avaldatakse Ametlikes Teadaannetes seaduse nõuetele vastavalt, hakkab kaja esitamise tähtaeg hakkas kulgema tagaseljaotsuse avaldamisest. Kaja esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb esitada koos kajaga. (p 12)
Kaja esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb esitada koos kajaga. Kui tagaseljaotsus avaldatakse Ametlikes Teadaannetes seaduse nõuetele vastavalt, hakkab kaja esitamise tähtaeg kulgema tagaseljaotsuse avaldamisest. (p 12)
3-2-1-112-13 PDF Riigikohus 22.10.2013
Puudustega menetlusdokumendiks TsMS § 3401 lg 1 tähenduses ei saa lugeda hageja esitatud e-kirja (kaaskirja) ennast, milles teatatakse hagiavalduse esitamisest, kuid hagiavaldust ennast ei ole esitatud. (p 10)
PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud tähtaeg on olemuselt menetlustähtaeg, mida saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-12, p 10). (p 11)
3-2-1-20-13 PDF Riigikohus 12.03.2013
Kuigi maakohus võib lihtmenetluse asjades tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks, ei järeldu sellest, et maakohus võiks otsuses keelata otsuse edasikaebamise. Kuna maakohus peab ka lihtmenetluses tehtud otsuses märkima otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja, siis võib tekitada segadust sellega kõrvuti olev lause, mille kohaselt maakohus välistab otsuse edasikaebamise. Eksitamine maakohtu otsuse edasikaevatavuse osas on TsMS § 67 lg 1 järgne mõjuv põhjus menetlustähtaja ennistamiseks.
Eksitamine maakohtu otsuse edasikaevatavuse osas on TsMS § 67 lg 1 järgne mõjuv põhjus menetlustähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamist ei takista TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud 5-kuulise tähtaja möödumine, kui ei ole möödunud TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud 6-kuuline tähtaeg, vt selle kohta täpsemalt Riigikohtu 18. aprillil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-34-12 tehtud määruse p-d 11-12 ja 2. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12 tehtud määruse p 7.
3-2-1-80-12 PDF Riigikohus 17.10.2012
Riigikohus on varasemas praktikas viidanud sellele, et PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on aegumistähtaeg (vt Riigikohtu 21. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-06, p 10). Kolleegium muudab viidatud lahendis märgitud seisukohta. Enne 1. jaanuari 2004 kehtinud pankrotiseaduse 74 lg-s 1 oli määratud, et tegemist on aegumistähtajaga. Praegu kehtiva PankrS § 106 lg 1 neljanda lause sõnastuses ei ole enam kasutatud aegumistähtaja mõistet, mis viitab sellele, et seadusandja on soovinud PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja olemust võrreldes varasema pankrotiseaduse § 74 lg-s 1 sätestatuga muuta. PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud ühekuuline tähtaeg on oma olemuselt menetlustähtaeg, st see näitab, mis aja jooksul tuleb hagi nõude tunnustamiseks kohtusse esitada (menetlustoiming teha), kui nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud nõuet. PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud menetlustähtaega saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada.
Riigikohus on varasemas praktikas viidanud sellele, et PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on aegumistähtaeg (vt Riigikohtu 21. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-06, p 10). Kolleegium muudab viidatud lahendis märgitud seisukohta. Enne 1. jaanuari 2004 kehtinud pankrotiseaduse 74 lg-s 1 oli määratud, et tegemist on aegumistähtajaga. Praegu kehtiva PankrS § 106 lg 1 neljanda lause sõnastuses ei ole enam kasutatud aegumistähtaja mõistet, mis viitab sellele, et seadusandja on soovinud PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja olemust võrreldes varasema pankrotiseaduse § 74 lg-s 1 sätestatuga muuta. PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud ühekuuline tähtaeg on oma olemuselt menetlustähtaeg, st see näitab, mis aja jooksul tuleb hagi nõude tunnustamiseks kohtusse esitada (menetlustoiming teha), kui nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud nõuet. PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud menetlustähtaega saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada.
3-2-1-44-12 PDF Riigikohus 02.05.2012
TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud viiekuuline tähtaeg on menetlustähtaeg (vt ka Riigikohtu 18. aprilli 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-12), seetõttu on võimalik ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg, kui apellant esitab apellatsioonkaebuse pärast viie kuu möödumist kohtuotsuse avalikuks tegemisest, kui ennistamise taotluse esitab viie kuulise perioodi jooksul.
3-2-1-34-12 PDF Riigikohus 18.04.2012
TsMS § 661 lg 2 kolmandas lauses määruskaebuse esitamiseks ettenähtud 5 kuuline tähtaeg on menetlustähtajana ka ennistatav tähtaeg. Menetlustähtaja ennistamise taotluse korral tuleb arvestada TsMS § 67 lg-ga 2, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil menetlustoimingu tegemise takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Nimetatud kuue kuu pikkune tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg. Pärast kohtulahendi jõustumist on menetlusosalisel TsMS § 702 aluste olemasolul võimalik taotleda kohtulahendi teistmist.
TsMS § 661 lg 2 kolmas lauses määruskaebuse esitamiseks ettenähtud 5 kuuline tähtaeg on menetlustähtajana ka ennistatav tähtaeg. Menetlustähtaja ennistamise taotluse korral tuleb arvestada TsMS § 67 lg-ga 2, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil menetlustoimingu tegemise takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Nimetatud kuue kuu pikkune tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg. Pärast kohtulahendi jõustumist on menetlusosalisel TsMS § 702 aluste olemasolul võimalik taotleda kohtulahendi teistmist.
TsMS § 661 lg 2 kolmas lause sätestab, et määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud viiekuulise tähtaja eesmärk on välistada ebakindlus kohtumääruse jõusoleku suhtes juhtudel, mil määrust ei ole mingil põhjusel kätte toimetatud, ning tagada seeläbi õiguskindlus. Sama eesmärki täidab TsMS § 632 lg 1 kohtuotsuse korral. Vastasel korral tekiks ebamõistlik tagajärg, et kohtuotsus puuduva kättetoimetamise tõttu ei jõustukski, sest edasikaebetähtaeg ei hakkagi kulgema (vt TsMS § 456 lg 2 p 1). Siiski on viiekuulise tähtaja reeglit võimalik kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on kohtumenetlusest teadlikud, s.o eelkõige hageja suhtes. Kostja on kohtumenetlusest teadlik nt juhul, kui talle on kätte toimetatud (hagi)avaldus või ta on kohtumenetluses teinud menetlustoiminguid. Seejuures ei ole TsMS § 661 lg 2 kolmas lause kohaldatav, kui kostjale teatati kohtumenetlusest hagiavalduse avaliku kättetoimetamisega TsMS § 317 järgi. TsMS § 661 lg 2 kolmandas lauses määruskaebuse esitamiseks ettenähtud 5 kuuline tähtaeg on menetlustähtajana ka ennistatav tähtaeg.
3-2-1-1-12 PDF Riigikohus 19.03.2012
Kui kohtule esitatakse samas dokumendis määruskaebus maakohtu määruse peale, millega maakohus jättis avalduse läbi vaatamata, kuna see esitati hilinenult, ja menetlustähtaja ennistamise taotlus, siis tuleb kohtul esmalt lahendada määruskaebus, milles leitakse, et nimetatud avaldus on esitatud tähtaegselt. Alles seejärel, kui kohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning avaldus on esitatud tähtaega rikkudes ja määrus on jõustunud, tuleb hinnata menetlustähtaja ennistamise taotluse põhjendatust (vt ka Riigikohtu 27. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-11, p-d 10 ja 11).
Toimikus peab kajastuma menetlusdokumendi tegelik kohtusse jõudmise aeg (vt ka Riigikohtu 21. septembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-11, p 22).
3-2-1-159-11 PDF Riigikohus 27.02.2012
Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamine enne kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse vaidlustamise tähtaja möödumist on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Juhul, kui menetlusosaline esitab kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse vaidlustamise tähtaja jooksul taotluse tähtaeg ennistada, siis on mõistlik see lahendada koos menetlusse võtmisest keeldumise peale esitatud määruskaebuse lahendamisega.
Juhul, kui apellant esitab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse vaidlustamise tähtaja jooksul taotluse tähtaeg ennistada, siis on mõistlik see lahendada koos menetlusse võtmisest keeldumise peale esitatud määruskaebuse lahendamisega. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamine enne kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse vaidlustamise tähtaja möödumist on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.
3-2-1-153-11 PDF Riigikohus 04.01.2012
3-2-1-40-11 PDF Riigikohus 16.05.2011
Tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel peab kohus hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud, st usutavaks teinud (vt TsMS § 235) mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida (vt Riigikohtu 24. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 10; 23. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10; 20. novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07, p 9). Mõjuva põhjuse hindamine tähendab kohtu diskretsiooniotsuse tegemist, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette mõjuvate põhjuste (ammendavat) loetelu (vt Riigikohtu määrused tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 11 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07, p 9). Mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Arvutisüsteemis esinev tõrge peab tähtaja ennistamiseks olema selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu. Eelkõige tuleb siin kõne alla ootamatu elektrikatkestus või küberrünnak.
3-2-1-132-10 PDF Riigikohus 02.12.2010
Kui ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellant.
Täiendava otsuse tegemise avalduse esitamise tähtaeg on ennistatav TsMS § 67 järgi.
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimine on kohtu diskretsiooniotsus.

Kokku: 53| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json