Kohtulahendite liigitus

Kokku: 65| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
2-10-57660/28 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 12.03.2019
Kui isiku suhtes on tehtud tagaseljaotsus ning samadel asjaoludel oleks võimalik esitada nii kaja kui ka teistmisavaldus, siis võib menetlusosaline valida, kumba võimalust kasutada. Menetlusosalisel tuleb ühe või teise võimaluse valimisel arvestada menetlusreeglite erisustega. (p 13) Kui pärast asja lahendamist tagaseljaotsusega selgub, et asja lahendamine ei allunud Euroopa Liidu asjakohase regulatsiooni järgi Eesti kohtule, siis võib teistmise alusena olla kohaldatav TsMS § 702 lg 2 p 9 koosmõjus TsMS § 407 lg 5 p-ga 22. Seega võib teistmisavalduse rahuldamiseks olla alust ka juhul, kui muid puudusi hagi lahendamisel ei esinenud, mh oli menetlusosalisele seaduse kohaselt menetlusest teatatud (TsMS § 702 lg 2 p 2). (p 18)
2-10-55382/40 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 17.12.2018
Kuigi TsMS § 707 lg 1 järgi peab teistmisavalduse esitaja märkima tõendid, mis tõendavad teistmise alust, ei ole teismisavalduse esitajal võimalik tõendada negatiivset asjaolu (nt seda, et talle ei teatatud menetlusest seaduse kohaselt, mh ei toimetatud kätte hagiavaldust, hagi menetlusse võtmise määrust ega tagaseljaotsust). Juhul, kui ei ole võimalik kontrollida, kas teistmisavalduse esitaja väited on õiged, tuleb leida, et esineb TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise alus. (p 13)
2-17-7049/137 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 07.03.2018
Teistmisavalduse võib mh esitada Riigikohtu määruse peale, millega jäeti määruskaebus läbi vaatamata ja tagastati see esitajale (vt Riigikohtu 21. märtsi 2007. a määrused tsiviilasjas nr 3-2-2-3-07 ja 3-2-2-4-07, p 9). (p 13) Kostja teistmisavaldus tuleb TsMS § 702 lg 2 p 9 järgi rahuldada, kuivõrd kostjale ei olnud teada asjaolu, et RIK näitab infosüsteemis vaidlustatud ringkonnakohtu määruse kättesaamist valesti (s.o 24. augustil 2017), ning ta ei saanud seetõttu esitada tõendit RIK-i eksimuse kohta varem. RIK on vastuseks järelepärimisele teatanud, et kostja esindaja on vaidlusaluse ringkonnakohtu määruse e-toimiku vahendusel kätte saanud 25. augustil 2017. (p 14-15)
3-2-2-4-16 PDF Riigikohus 14.11.2016
Isiku emale viimase elukohta hagiavalduse kättetoimetamist saab lugeda kättetoimetamiseks isikule vaid siis, kui tegemist oli isiku eluruumiga TsMS § 322 lg 1 mõttes (vt ka nt RKTKm nr 3-2-2-1-13, p 11). Ainuüksi teises riigis töölepingu sõlmimine ei tähenda, et isik asus teise riiki elama, kuid kui pooled ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hagiavalduse kättetoimetamise ajal oli isiku elukohaks tema ema elukoht, siis ei ole isikule hagimaterjale kätte toimetatud ning teistmisavaldus TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel on põhjendatud. (p 9)
3-2-2-1-16 PDF Riigikohus 03.03.2016
Makseettepaneku kätte toimetamata jätmine maksekäsu kiirmenetluses on teistmise aluseks TsMS § 702 lg 2 p 2 tähenduses (vt ka RKTKm nr 3-2-2-2-14, p 8). (p 6) Maksekäsu kiirmenetluse alustamiseks ei pea avaldaja tõendama maksekäsu aluseks oleva nõude olemasolu (TsMS § 482 lg 1) ja nõuet sisuliselt maksekäsu kiirmenetluses ei kontrollita. Seetõttu ei saa maksekäsu aluseks oleva nõude põhjendatuse või tõendamisega seotud asjaolud olla ka maksekäsu kiirmenetluses teistmise aluseks. Maksekäsu kiirmenetluses sõltub makseettepaneku ja maksekäsu määruse tegemine ainuüksi sellest, kas võlgnik vaidleb makseettepanekule vastu või mitte. Sealjuures ei pea võlgnik TsMS § 485 lg 2 teise lause kohaselt vastuväidet põhjendama (vt RKTKm nr 3-2-2-2-14, p 13). (p 8)
3-2-2-3-15 PDF Riigikohus 17.06.2015
Riigikohtu üldkogu tunnistas 26. juuni 2014. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks (vt Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 71–76). Seega tunnistas Riigikohus, et õigustloov akt, millele tuginedes jättis ringkonnakohus hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata, on põhiseadusega vastuolus. Nimetatu annab TsMS § 702 lg 2 p 7 järgi alust vaadata määruskaebus menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale uuesti läbi. (p 11)
3-2-2-2-15 PDF Riigikohus 27.05.2015
TsMS § 702 lg 2 p 7 tähenduses on teistmise aluseks asjaolu, et menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldati Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrust nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad", sest Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve korras tunnistanud TsMS § 175 lg 4 ja nimetatud määruse põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. (p 9).
3-2-2-1-15 PDF Riigikohus 06.05.2015
Kui võlgnik osaleb kohtumenetluses iseseisvalt ilma selleks õigust omamata, on alus vaadata asi TsMS § 702 lg 2 p 3 alusel teistmise korras uuesti läbi, sest võlgnikku ei esinda menetluses selleks seadusest tulenevalt õigust omav isik (pankrotihaldur). (p 11-12)
3-2-2-5-14 PDF Riigikohus 12.03.2015
TsMS § 702 lg 2 p 3 kohaselt on teistmise aluse olemasolu hindamisel määravaks, kas isik oli seaduse kohaselt esindatud menetluse ajal. Eeltoodud järeldust ei muuda ka TsMS § 219 lg 3 ega asjaolu, et pärast kohtulahendi tegemist astus menetlusse kostja lepinguline esindaja. (p 10) Kuna menetlusdokumendid tuli TsMS § 318 lg 1 järgi kätte toimetada kostja seaduslikule esindajale, siis ei vastanud tsiviilasja materjalide ja kohtuotsuse avalik kättetoimetamine seaduse nõuetele. Hinnangut kohtumaterjalide kättetoimetamise seaduslikkusele ei mõjuta asjaolu, et praeguse tsiviilasja menetlemise ajal kostjal eestkostjat kui seaduslikku esindajat veel ei olnudki (vt ka Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-07, p-d 11–12; 28. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 13). (p 9) TsMS § 703 lg 2 ei ole kohaldatav, kui teistmise alus tuleneb TsMS § 702 lg 2 p-st 2 (Riigikohtu 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 12). Lisaks on teistmisaluste olemasolul menetlusosalisel õigus esitada teistmisavaldus maakohtu jõustunud otsuse peale kaja esitamata (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-06, p-d 9–10; 6. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-09, p 6). (p 13)
3-2-2-6-14 PDF Riigikohus 04.02.2015
TsMS § 702 lg 2 p 7 tähenduses on teistmise aluseks asjaolu, et menetluskulude kindlaksmääramise määruse tegi TsMS § 174 lg 8 alusel kohtunikuabi, samuti asjaolu, et menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldati Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrust nr 306 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad", sest Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevale korras tunnistanud TsMS § 174 lg 8 ja nimetatud määruse põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. (p 9)
3-2-2-4-14 PDF Riigikohus 21.01.2015
TsMS § 174 lg 8 ja TsMS § 669 lg 1 p 3 rikkumine (lahendi tegemine ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt) tuleb lugeda teistmise aluseks TsMS § 702 lg 2 p 7 tähenduses, kui Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevale korras tunnistanud TsMS § 174 lg 8 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks põhjusel, et menetluskulud määras kindlaks kohtunikuabi. (p 5)
3-2-2-1-14 PDF Riigikohus 03.12.2014
Asjaolu, et maakohus ei teatanud menetlusosalisele vahekohtu otsuse tunnustamise menetlusest, kuigi lahend tehti tema suhtes, saab olla maakohtu määruse tühistamise aluseks TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt. (p 12)
3-2-2-2-14 PDF Riigikohus 03.12.2014
Maksekäsu kiirmenetluse alustamiseks ei pea avaldaja tõendama maksekäsu aluseks oleva nõude olemasolu (TsMS § 482 lg 1) ja nõuet sisuliselt maksekäsu kiirmenetluses ei kontrollita. Seetõttu ei saa maksekäsu aluseks oleva nõude põhjendatuse või tõendamisega seotud asjaolud olla ka maksekäsu kiirmenetluses teistmise aluseks. Maksekäsu kiirmenetluses sõltub makseettepaneku ja maksekäsu määruse tegemine ainuüksi sellest, kas võlgnik vaidleb makseettepanekule vastu või mitte. Sealjuures ei pea võlgnik vastuväidet põhjendama (TsMS § 485 lg 2 teine lause). (p 13)
3-2-2-1-12 PDF Riigikohus 23.05.2012
Makseettepaneku võlgnikule kätte toimetamata jätmine on TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel maksekäsu määruse teistmise aluseks.
3-2-2-1-11 PDF Riigikohus 03.10.2011
Pankrotivara puudutavas vaidluses peab võlgnikku esindama kohtumenetluses pankrotihaldur. Kui võlgnik osaleb kohtumenetluses iseseisvalt ilma selleks õigust omamata, on alus vaadata asi TsMS § 702 lg 2 p 3 alusel teistmise korras uuesti läbi, sest võlgnikku ei esinda menetluses selleks seadusest tulenevalt õigust omav isik (pankrotihaldur).
3-2-2-8-10 PDF Riigikohus 25.04.2011
3-2-2-6-10 PDF Riigikohus 09.11.2010
TsMS § 702 lg 2 p 2 tulenevalt saab teistmise korras uuesti läbi vaadata kohtulahendi, mis kehtib menetlusosalise suhtes, kuid mille menetlemisest on menetlusosaline kõrvale jäetud (vt nt Riigikohtu 7. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-09, p 6 ja 10. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-08, p 9).
3-2-2-4-10 PDF Riigikohus 26.10.2010
TsMS § 703 lg 1 kohaselt ei ole teistmine lubatud nende kohtumääruste suhtes, mille peale ei saa TsMS-i kohaselt edasi kaevata. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Juhul, kui esineb alus teista otsust, milles on määratud kindlaks menetluskulude jaotus, saab teistmise korras tühistada ka selle otsuse alusel tehtud menetluskulude kindlaksmääramise määruse, isegi kui menetluskulude kindlaksmääramise määrusega mõisteti avaldajalt välja alla 3000 krooni. Tulenevalt TsMS § 702 lg 2 p-st 6 on teistmise aluseks muu hulgas see, kui kohtulahend põhineb varem tehtud kohtulahendil, vahekohtu otsusel või haldusaktil, mis on tühistatud või muudetud (vt ka Riigikohtu 6. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-09, p 9). Esitades avalduse aga üksnes menetluskulude kindlaksmääramise määruse teistmiseks, tuleb arvestada TsMS § 178 lg-s 2 sätestatut, et menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.
3-2-2-3-10 PDF Riigikohus 17.05.2010
Teistmise korras saab uuesti läbi vaadata kohtulahendi, mis kehtib menetlusosalise suhtes, kuid mille menetlemisest on menetlusosaline kõrvale jäetud (vt nt Riigikohtu 10. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-08, p 9 ja 7. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-09, p 6).
3-2-2-9-09 PDF Riigikohus 11.01.2010
Avaldajale ei ole menetlusdokumente kätte toimetatud. TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel saab teistmise korras uuesti läbi vaadata kohtulahendi, mille menetlemisest on menetlusosaline kõrvale jäetud.

Kokku: 65| Näitan: 1 - 20