Kohtulahendite liigitus

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
2-17-5977/27 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 06.12.2017
TsMS § 9 lg-st 2 tulenev võimalus lahendada eraõigussuhtest tulenev vaidlus vahekohtus on poolte autonoomia põhimõtte üks väljendustest. Ainult seaduses ette nähtud üksikutel juhtudel (vt eelkõige TsMS § 718) ei või vaidlust lahendada vahekohtus. (p 7.1) Vahekohtu menetluse korraldust iseloomustab üldjuhul poolte autonoomia põhimõte. Pooled võivad TsMS § 732 lg 2 esimese lause kohaselt vahekohtu menetluskorras ise kokku leppida, arvestades § 732 lg-s 1 sätestatud poolte võrdse kohtlemise ja seisukoha avaldamise võimaldamise põhimõtet. TsMS § 732 lg 2 teise lause kohaselt ei või pooled kõrvale kalduda vahekohtumenetluse jaoks TsMS 14. osas kohustuslikult sätestatust. (p 7.2) TsMS § 732 lg 2 esimese lause kohaselt võivad pooled menetluskorras kokku leppida ka selliselt, et viitavad mõne vahekohtu reglemendile. Sel juhul muutub vahekohtu reglemendis vahekohtumenetluse menetluskorra kohta sätestatu TsMS § 732 lg 2 eesmärgipärase tõlgendamise kohaselt poolte kokkuleppe osaks. (p 7.2.1) Vahekohtu moodustamine toimub poolte autonoomia põhimõttest johtuvalt poolte kokkuleppel. Nii võivad pooled TsMS § 721 lg 1 esimese lause kohaselt kokku leppida vahekohtunike arvus ja nt TsMS § 724 lg 1 kohaselt ka vahekohtunike nimetamise korras. Viidatud kokkuleppeid on võimalik sõlmida erineval moel, nii eraldi kokkuleppena, milles on selgelt märgitud, et vaidluse lahendab nt üks vahekohtunik või kolm vahekohtunikku, kui ka viiteliselt mõne vahekohtu reglemendile. (p 7.3) TsMS § 716 lg-s 1 nimetatud menetlusreeglid hõlmavad mh ka reglemendis sätestatud reegleid selle kohta, kuidas moodustada konkreetset vaidlust lahendav vahekohus. Sellised sätted erinevate vahekohtute reglementides on rahvusvahelise praktika kohaselt tavalised. (p 4.7.2) Kui pooled on kokku leppinud vahekohtu kokkuleppes selliselt, et vaidlus tuleb lahendada arbitraažikohtus (TsMS § 716 lg 1), määratakse vahekohtunike arv muu kokkuleppe puudumisel kindlaks arbitraažikohtu reglemendis sätestatu kohaselt. Selline kokkulepe on käsitatav vahekohtunike arvu määramise kokkuleppena TsMS § 721 lg 1 esimese lause tähenduses. (p 7.4.3) TsMS § 749 lg 1 kohaselt otsustab vahekohus otsuses, millistes osades peavad pooled kandma vahekohtumenetluse ja pooltele vahekohtus käimisest tekkinud vajalikud kulud, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtusse pöördumisest tingitud kulud tuleb lugeda pooltele vahekohtus käimisest tekkinud kulude hulka viidatud sätte tähenduses (vt ka Riigikohtu 29. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-17, p 19). (p 10)
3-2-1-63-17 PDF Riigikohus 21.06.2017
1958. a konventsioon ei näe ette vahekohtu kokkuleppe vormipuuduste kõrvaldamise võimalust menetluses osalemise teel. Samas võimaldab konventsiooni art 7 lg 1 avaldajal tugineda vahekohtu otsuse tunnustamisel ja täidetavaks tunnistamisel ka Eesti seadusega antud õigustele. Eesti seadus (TsMS § 719 lg 1) nõuab vahekohtu kokkuleppele kirjalikult taasesitatavat vormi ja selle kohtule esitamist otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise eeldusena (TsMS § 757 lg 1). Samas ei mõjuta vorminõude järgimata jätmine TsMS § 719 lg 3 järgi kokkuleppe kehtivust, kui pooled nõustuvad vaidluse lahendamisega vahekohtus. Seega on võimalik vahekohtu kokkuleppe vormipuudus vahekohtusse pöördumisega kõrvaldada. (p-d 26-26.2) Isiku tuginemine kohtus vahekohtu kokkuleppe puudumisele võib olla vastuolus hea usu põhimõttega (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2), kui ta on nõustunud vahekohtumenetlusega ega ole selles menetluses esitanud vastuväiteid vahekohtu kokkuleppe puudumise kohta ega ole ka hiljem esitanud väiteid, et tal sellist võimalust varem ei olnud. (p 26.3)
3-2-1-150-14 PDF Riigikohus 11.02.2015
Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et pooled on sõlminud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks vahekohtus, ning seetõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 6). Seda normi ei saa kohaldada pärast vahekohtu menetluse toimumist. TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Sellest, kumb säte asjas kohaldub, sõltub, milliseid õiguskaitsevahendeid saab hageja oma väidetud õiguste rikkumisel kasutada. (p 10). Kohtud jätsid lahendamata küsimuse, kas Eesti Jalgpalliliidu apellatsioonikomisjon on vahekohus ja kas vahekohtumenetlus on toimunud või mitte. Kui apellatsioonikomisjon on vahekohus, saab ringkonnakohtus taotleda selle otsuse tühistamist (TsMS § 751 ja 752). (p 11) TsMS § 718 sätestab, milliste vaidluste lahendamiseks (vahekohtu kokkuleppe ese) ei ole vahekohtu kokkuleppe sõlmimine lubatav. Viidatud sätte lg 1 järgi võib vahekohtu kokkuleppe esemeks olla varaline nõue, kuid vahekohtu kokkulepe mittevaralise nõude kohta kehtib üksnes juhul, kui pooled võivad vaidluse eseme suhtes sõlmida kompromissi. Pooled ei saa kompromissilepinguga ümber kujundada seadusest pooltele tulenevaid kohustusi. (p 14) Lisaks TsMS § 718 nõuetele tuleb kohtutel vahekohtu kokkuleppe kehtivuse hindamisel arvestada võlaõigusseaduses sätestatud tüüptingimuste regulatsiooniga. Kui tüüptingimused on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes, tuleb hinnata eelkõige VÕS § 42 lg 3 p 10 ja olenevalt asjaoludest ka VÕS § 44 järgi nende kehtivust. Eeltoodud asjaolusid peavad kohtud hindama omal algatusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-05, p 26; 28. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07, p 21; 12. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-08, p 13). (p 14)
3-2-1-95-13 PDF Riigikohus 09.10.2013
TsMS annab aluse pooltevahelise vahekohtu kokkuleppe tähelepanuta jätmiseks vaid juhul, kui kostja ei ole sellele õigel ajal tuginenud. TsMS § 330 lg 2 kohaselt tuleb hagi või kaebuse esitamise seadusega lubatavust puudutavad vastuväited esitada korraga ja vastuses hagile või kaebusele või vastamata jätmise korral esimesel kohtuistungil või esimese sisulise taotluse esitamisel kohtule. Hagi lubatavuse kriteeriumid sätestab eelkõige TsMS § 371, mille lg 1 p 8 kohaselt tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest muu hulgas siis, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-07, p 12). (p 10)
3-2-1-130-07 PDF Riigikohus 16.01.2008
TsMS § 371 lg 1 p 8 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-34-04.
3-2-1-90-07 PDF Riigikohus 02.11.2007
Vahekohtu kokkulepe on kohustuslik üksnes vahekohtu kokkuleppe pooltele. Isikutele, kes ei ole kokkuleppe pooleks, see ei laiene.
3-2-1-9-07 PDF Riigikohus 14.02.2007
TsMS annab aluse pooltevahelise vahekohtu kokkuleppe tähelepanuta jätmiseks, kui pool ei ole sellele õigel ajal tuginenud. Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p-st 8 on kohtutel on kohustus kontrollida omal algatusel hagi lubatavust. TsMS § 371 lg 1 p-s 6 ja TsMS § 423 lg 1 p-s 6 viidatud hagi all peetakse silmas nii hagisid, mille ese on ainult vahekohtu kokkuleppe kehtivuse vaidlustamine, kui ka hagisid, mille ese on muu hulgas vahekohtu kokkuleppe kehtivuse vaidlustamine.

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane