Kohtulahendite liigitus

Kohtuasja nr	Kohus	Lahendi kp	Seotud sätted	Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
2-17-5977/27	Riigikohtu tsiviilkolleegium	06.12.2017	TsMS § 721 lg 1 TsMS § 732 lg 2 TsMS § 732 lg 1 TsMS § 9 lg 2 TsMS § 716 lg 1	Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> vahekohus TsMS § 9 lg-st 2 tulenev võimalus lahendada eraõigussuhtest tulenev vaidlus vahekohtus on poolte autonoomia põhimõtte üks väljendustest. Ainult seaduses ette nähtud üksikutel juhtudel (vt eelkõige TsMS § 718) ei või vaidlust lahendada vahekohtus. (p 7.1) Ka vahekohtu menetluse korraldust iseloomustab üldjuhul poolte autonoomia põhimõte. (p 7.2) Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> vahekohus -> vahekohtu kokkulepe Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> vahekohus -> vaidluse lahendamine vahekohtus TsMS § 9 lg-st 2 tulenev võimalus lahendada eraõigussuhtest tulenev vaidlus vahekohtus on poolte autonoomia põhimõtte üks väljendustest. Ainult seaduses ette nähtud üksikutel juhtudel (vt eelkõige TsMS § 718) ei või vaidlust lahendada vahekohtus. (p 7.1) Vahekohtu menetluse korraldust iseloomustab üldjuhul poolte autonoomia põhimõte. Pooled võivad TsMS § 732 lg 2 esimese lause kohaselt vahekohtu menetluskorras ise kokku leppida, arvestades § 732 lg-s 1 sätestatud poolte võrdse kohtlemise ja seisukoha avaldamise võimaldamise põhimõtet. TsMS § 732 lg 2 teise lause kohaselt ei või pooled kõrvale kalduda vahekohtumenetluse jaoks TsMS 14. osas kohustuslikult sätestatust. (p 7.2) TsMS § 732 lg 2 esimese lause kohaselt võivad pooled menetluskorras kokku leppida ka selliselt, et viitavad mõne vahekohtu reglemendile. Sel juhul muutub vahekohtu reglemendis vahekohtumenetluse menetluskorra kohta sätestatu TsMS § 732 lg 2 eesmärgipärase tõlgendamise kohaselt poolte kokkuleppe osaks. (p 7.2.1) Vahekohtu moodustamine toimub poolte autonoomia põhimõttest johtuvalt poolte kokkuleppel. Nii võivad pooled TsMS § 721 lg 1 esimese lause kohaselt kokku leppida vahekohtunike arvus ja nt TsMS § 724 lg 1 kohaselt ka vahekohtunike nimetamise korras. Viidatud kokkuleppeid on võimalik sõlmida erineval moel, nii eraldi kokkuleppena, milles on selgelt märgitud, et vaidluse lahendab nt üks vahekohtunik või kolm vahekohtunikku, kui ka viiteliselt mõne vahekohtu reglemendile. (p 7.3) TsMS § 716 lg-s 1 nimetatud menetlusreeglid hõlmavad mh ka reglemendis sätestatud reegleid selle kohta, kuidas moodustada konkreetset vaidlust lahendav vahekohus. Sellised sätted erinevate vahekohtute reglementides on rahvusvahelise praktika kohaselt tavalised. (p 4.7.2) Kui pooled on kokku leppinud vahekohtu kokkuleppes selliselt, et vaidlus tuleb lahendada arbitraažikohtus (TsMS § 716 lg 1), määratakse vahekohtunike arv muu kokkuleppe puudumisel kindlaks arbitraažikohtu reglemendis sätestatu kohaselt. Selline kokkulepe on käsitatav vahekohtunike arvu määramise kokkuleppena TsMS § 721 lg 1 esimese lause tähenduses. (p 7.4.3) TsMS § 749 lg 1 kohaselt otsustab vahekohus otsuses, millistes osades peavad pooled kandma vahekohtumenetluse ja pooltele vahekohtus käimisest tekkinud vajalikud kulud, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtusse pöördumisest tingitud kulud tuleb lugeda pooltele vahekohtus käimisest tekkinud kulude hulka viidatud sätte tähenduses (vt ka Riigikohtu 29. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-17, p 19). (p 10) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-139-05	Riigikohus	21.12.2005		Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> vahekohus -> vaidluse lahendamine vahekohtus Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-132-04 Eraõigus -> Võlaõigus -> kindlustuslepingud -> liikluskindlustus -> liikluskahju hüvitamine LKindlS § 45 lg 2 kohaselt peatub tähtaja kulgemine kindlustusjuhtumi kohta toimuva tsiviilkohtu-, kriminaal- või haldusmenetluse või kindlustuse vahekohtu menetluse ajaks, kui sellisel menetlusel on otsuse tegemisel oluline tähtsus. LKindlS § 35 lg 1 ei välista VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3 kohaldamist. Seetõttu peaks kindlustusandja tegema otsuse selle kohta, kas ja missuguses ulatuses ta peab kahju suurust tõendatuks. Eraõigus -> Võlaõigus -> kindlustuslepingud -> liikluskindlustus -> liikluskahju suuruse hindamine Eraõigus -> Võlaõigus -> kahju hüvitamine -> kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral LKindlS § 35 lg 1 ei välista VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3 kohaldamist. Seetõttu peaks kindlustusandja tegema otsuse selle kohta, kas ja missuguses ulatuses ta peab kahju suurust tõendatuks. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-132-04	Riigikohus	18.11.2004		Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> vahekohus -> vaidluse lahendamine vahekohtus Kindlustuse vahekohus on vaidluse lahendamise kohtueelne komisjon, mille pädevus on sarnane töövaidluskomisjoniga. Seetõttu saab kindlustuse vahekohtu otsuste vaidlustamise korral kohaldada senist kohtupraktikat töövaidluskomisjoni otsuste vaidlustamise kohta. Eraõigus -> Võlaõigus -> kohustuse rikkumine ja õiguskaitsevahendid -> viivis Eraõigus -> Võlaõigus -> kindlustuslepingud -> liikluskindlustus -> liikluskahju hüvitamisega viivitamine Eraõigus -> Võlaõigus -> nõuete ja kohustuste üleminek -> nõude loovutamise mõiste Kindlustusandjale läheb VÕS § 492 lg 1 kohaselt tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Nõude omandajale lähevad VÕS § 167 lg-st 3 tulenevalt üle ka kõik senise võlausaldaja kõrvalnõuded. Seega läheb kindlustusandjale üle ka õigus nõuda viivist. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-34-04	Riigikohus	15.04.2004		Eraõigus -> Tsiviilõiguse üldosa -> vorm -> vormi järgimata jätmine Vahekohtu kokkulepe on vormipuuduse tõttu tühine, kui kirjaliku vormi nõue ei ole täidetud. Eraõigus -> Tsiviilõiguse üldosa -> kehtetus -> tühine tehing -> tühisus Põhilepingu tühisus ei too reeglina iseenesest kaasa vahekohtu kokkuleppe tühisust. Vahekohtu kokkuleppe tühisus tuleb tuvastada põhilepingust eraldi. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> vahekohus -> vaidluse lahendamine vahekohtus New Yorki konventsiooni art 2 p 3 väljendab rahvusvaheliselt tunnustatud vahekohtu kokkuleppe iseseisvuse põhimõtet, mille kohaselt ei too põhilepingu tühisus reeglina iseenesest kaasa vahekohtu kokkuleppe tühisust. Vahekohtu kokkulepe on vormipuuduse tõttu tühine, kui kirjaliku vormi nõue ei ole täidetud. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-104-02	Riigikohus	10.10.2002		Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> tõendid -> tõendamisest vabastamise alused, sh poolte omaksvõtt Poolte omaksvõtuks TsMS § 116 tähenduses saab lugeda üksnes poole selgesõnalist ja tingimusteta nõustumist vastaspoole väitega, mis on kohtule esitatud kirjalikus avalduses või protokollitud kohtuistungil. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> menetlus ringkonnakohtus -> ringkonnakohtu otsuse sisu Ringkonnakohtu otsus on vatuoluline ja ei vasta TsMS § 330 lg- s 4 otsuse põhjendavale osale kehtestatud nõuetele. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> vahekohus -> vaidluse lahendamine vahekohtus Sõltumata lepingus ette nähtud kokkuleppest lahendada vaidlused Rootsi seaduse alusel Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtus, saab kohus hinnata siiski vahekohtu kokkuleppe kehtivust, st tehingu kehtetuse aluste olemasolu, muuhulgas ette nähtud vorminõuete järgimist, lähtudes seejuures 10. juunil 1958. sõlmitud Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New York'i konventsiooni art-st 2. Kui vahekohtu kokkulepe on kehtiv, saab lepingu kehtivust muus osas ja selle täitmisega seonduvat hinnata vaid kokkulepitud vahekohus. Eraõigus -> Võlaõigus -> leping (üldküsimused) -> lepingu muutmine Ainuüksi asjaolu, et leping sõlmiti formaalselt viie isiku vahel, ei tähenda veel seda, et sellest ühele lepingupoolele tulenevaid kohustusi teise poole suhtes ei võiks täpsustada või ka muuta, kui sellega ei mõjutata teiste lepingupoolte õigusi ega kohustusi. Samadel tingimustel võib tunnistada lepingust tulenevat võlga või selle asendada TsK § 238 lg 1 alusel, samuti võib lepingupool võtta vastu ka kolmanda isiku poolse kohustuse täitmise. Eraõigus -> Võlaõigus -> laenuleping ja krediidilepingud -> TsK kohaldamine TsK § 272 lg 3 võimaldab pooltel iga võlga vormistada laenulepinguna. Võla ümbervormistamise õiguslikuks tagajärjeks on TsK § 276 lg-st 1 tulenevalt tõenduskoormuse ümberpööramine, st et pärast võla ümbervormistamist peab võlgnik (laenaja) tõendama, et ta laenu ei saanud. Ringkonnakohus peab vaidlusaluse lepingu ja võlakirja rahatuse hindamisel tuvastama, kas sõlmitud lepingus, millest tulenes kohustus ja mis vormistati ümber laenuks, sisalduv kokkulepe oli kehtiv. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-38-02	Riigikohus	28.03.2002		Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> hagimenetlus -> menetluse lõpetamise alused Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> vahekohus -> vaidluse lahendamine vahekohtus TsMS § 217 p 6 järgi lõpetab kohus asjas menetluse, kui pooled on sõlminud lepingu selle kohta, et annavad vaidluse vahekohtu lahendada. Kokkulepe vaidluse üleandmise kohta arbitraažikohtu lahendada peab olema selge, sest sellega jätab pool end ilma võimalusest pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> menetlus ringkonnakohtus -> ringkonnakohtu otsuse sisu Poolte käitumise põhjal võib järeldada, et sõlmitud käenduslepingus puudus kokkulepe vaidluse vahekohtu lahendada andmiseks. Sellises olukorras ei olnud apellatsioonikohtul alust tõlgendada pooltest erinevalt nendevahelist käenduslepingut vaidluste lahendamise korra osas. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
III-2/1-11/94	Riigikohus	09.05.1994		Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> vahekohus -> vaidluse lahendamine vahekohtus [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Kohtulahendite liigitus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: