Kohtulahendite liigitus

Kokku: 39| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
2-15-2803/103 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 08.11.2018
Riigilõivu osamaksetega tasumise võimaldamisel võib kohus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ka juhul, kui tasumata on üksnes esimene osamakse (vt Riigikohtu 30. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-16, p-d 14 ja 15). Kohus võib keelduda kaebust menetlemast aga üksnes juhul, kui lõiv on maksmata kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse tegemise ajaks. Riigilõivu tasumist on kohtul võimalik kontrollida. Lõivu tasumine ajaks, kuni ei ole otsustatud kaebuse menetlusse võtmisest keelduda, ei takista asja menetlemist ega põhjusta selle viibimist (vrd ka TsMS § 331 lg 1). (p 13)
2-14-56641/69 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 29.11.2017
Kas menetleda TsMS §-st 66 ja § 331 lg-st 1 tulenevalt hilinenult esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet, on kohtu diskretsiooniotsus. (p 14)
3-2-1-149-16 PDF Riigikohus 08.02.2017
Kui asja menetlus jätkub ringkonnakohtus pärast kassatsioonimenetlust, ei saa menetlusosalised enam aegumise vastuväidet esitada (vt RKTKo nr 3-2-1-136-10, p 16). (p 20)
3-2-1-47-16 PDF Riigikohus 08.06.2016
Kohus võib määrata advokaadile rahatrahvi dokumentide edastamise või sellest kohtu teavitamise kohustuse rikkumise eest sõltumata sellest, kas dokumentide edastamata jätmise või kohtu teavitamata jätmise tõttu menetlus viibis või oli muul viisil takistatud. (p 13) TsMS § 337 ei vabasta advokaati dokumentide edastamise kohustusest ega näe ette advokaadi õigust edastada vastaspoole advokaadile taotlus pärast seda, kui kohus on selle lahendanud. Kohtule esitatavad taotlused ja muud dokumendid tuleb edastada vastaspoole advokaadile ja sellest kohut teavitada dokumendi kohtule esitamisega samal ajal või viivitamatult pärast seda. (p 13)
3-2-1-148-15 PDF Riigikohus 18.02.2016
Dokumendi salvestamine kohtudokumentide andmebaasi on seotud saajale sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega ning seega ei saa saatja eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse. (p 9) Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra § 5 lg 2 esimest lauset (e-kirja maht võib kohtule menetlusposti saatmisel olla kuni 5 megabaiti) tuleb tõlgendada nii, et see kehtib üksnes apellatsioonkaebuse, mitte aga apellatsioonkaebuse lisade kohta. (p 11)
3-2-1-164-15 PDF Riigikohus 27.01.2016
Dokumendi salvestamine kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi on seotud saatjale sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega ning saatja ei saa eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse (vt Riigikohtu 10. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-08, p 9). (p 13)
3-2-1-96-15 PDF Riigikohus 30.09.2015
Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra § 20^3 lg-st 5 tulenevalt on dokumendi salvestamine e-toimikusse seotud saatjale sellekohase automaatse vastuvõtukinnituse saatmisega. Juhul, kui dokumendi saatja ei ole saanud automaatset vastuvõtukinnitust dokumendi esitamise kohta, ei saa ta ka eeldada, et ta on dokumendi esitanud. (p 17) Kui riik on teinud menetlusosalisele dokumentide esitamisel kohustuslikuks tema enda tehnilise kontrolli all oleva infosüsteemi kasutamise, ei saa panna selle süsteemi võimalikke tõrkeid vähemalt üldjuhul süsteemi kasutaja kanda. Arvutisüsteemi võimalik tõrge (nt automaatse kinnituse saatmata jätmine) tuleb siiski tõendada menetlusosalisel, pöördudes selleks otse või ka kohtu abil e-toimiku halduri poole asjakohaste andmete saamiseks e-toimikus tehtud toimingute kohta. (p 18) E-kirjaga menetlusdokumendi esitamisel kannab e-kirja saatja e-kirja kaotsimineku riisikot kuni kinnituse saamiseni, sest kohtusüsteem ei saa tehniliselt vastutada e-kirja saatja arvuti või tarkvara rikke või puudujäägi eest või e-kirja saatmisel enne kirja kohtuserverisse jõudmist kasutatud serveri võimaliku rikke eest (vt ka Riigikohtu 10. detsembri 2008. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-08, p 9; Riigikohtu 11. juuni 2014. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-14, p 10). Sama kehtib dokumendi tavapostiga saatmise korral, mil nn postiriski kannab dokumendi saatja. (p 18) Failide üleslaadimist e-toimikusse ei saa võrdsustada dokumentide esitamisega kohtule, sest pärast failide üleslaadimist on nende failide kohtule esitamiseks avalikult kättesaadava e-toimiku kasutamise tehnilise juhendi kohaselt vajalik läbida veel vähemalt kaks etappi. Alles pärast seda kuvatakse arvutiekraanil teade, et dokument on menetlejale edastatud, ja saadetakse korra § 20^3 lg-st 5 tulenevalt automaatne kinnitus dokumendi esitaja e-kirja aadressile. (p 19)
3-2-1-43-15 PDF Riigikohus 27.05.2015
Kui müügilepingu esemel ilmnevad uued puudused, on ostjal õigus neile puudustele tugineda ka siis, kui varem ilmnenud puuduste alusel esitatud hagi on juba kohtu menetluses (TsMS § 329−331, § 652 lg 3 p 2 tingimustel). Kohtumenetluse ajal on poolel õigus varem tehtud taganemisavaldust täiendada. Lepingust taganemise mõistliku aja hindamisel tuleb eristada algset taganemisavaldust ja selle hilisemaid täiendusi. (p 11)
3-2-1-63-14 PDF Riigikohus 11.06.2014
Tulenevalt TsMS § 336 lg-st 2 ja justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra § 7 lg-st 1 on dokumendi salvestamine kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi seotud saatjale sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega ning saatja ei saa eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse (vt Riigikohtu 10. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-08, p 9). (p 10)
3-2-1-8-14 PDF Riigikohus 02.04.2014
Ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise Haagi 2. oktoobri 1973. a konventsiooni art 17 kohaselt esitab otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool: 1) otsuse täieliku ja tõestatud koopia; 2) dokumendid, mis tõendavad, et otsust ei saa päritoluriigis tavalises korras edasi kaevata, ja vajaduse korral ka tõendi otsuse täidetavuse kohta. Kui loetletud dokumendid jäävad esitamata või otsuse sisu ei võimalda taotluse saanud riigi asutusel konventsiooni järgimist kontrollida, määrab asutus dokumentide esitamiseks uue tähtaja. Legaliseerimist ega muid formaalsusi ei nõuta. Konventsiooni art 20 kohaselt esitab artiklit 17 järgides otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev asutus artikli 18 punkti 1 või artikli 19 nõuete täitmist ning elatise väljamaksmist tõendavad dokumendid. (p 11)
3-2-1-128-13 PDF Riigikohus 27.11.2013
Apellatsioonkaebuse menetlemisel peab ringkonnakohus hindama, kas menetlusosalised on esitanud uusi vastuväiteid ja kas vastuväited on esitatud õigeaegselt. Juhul, kui need esitati hilinenult, siis hindama, kas hilinenud vastuväide tuleks erandkorras vastu võtta TsMS § 331 lg 1 järgi. Uue vastuväite vastuvõtmise kohta peab ringkonnakohus tegema TsMS § 463 lg-st 1 tulenevalt määruse. Kui ringkonnakohus võtab poolte vastuväited vastu, siis peab ta andma pooltele võimaluse oma väiteid ja vastuväiteid tõendada. (p 11)
3-2-1-126-13 PDF Riigikohus 27.11.2013
Puudus vastuväites ei anna iseenesest alust seda vastuväidet mitte arvestada. Vastuväite ebaselguse korral peab kohus andma vastuväite esitajale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja vastuväites esinevate puuduste kõrvaldamiseks. (p 11)
3-2-1-112-13 PDF Riigikohus 22.10.2013
Puudustega menetlusdokumendiks TsMS § 3401 lg 1 tähenduses ei saa lugeda hageja esitatud e-kirja (kaaskirja) ennast, milles teatatakse hagiavalduse esitamisest, kuid hagiavaldust ennast ei ole esitatud. (p 10)
3-2-1-108-13 PDF Riigikohus 21.10.2013
Menetlusosalise kohtule esitatavas menetlusdokumendis, mh apellatsioonkaebuses tuleb märkida menetlusosalise või tema esindaja allkiri, digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus. Pädeva isiku allkirja puudumine apellatsioonkaebusel annab ringkonnakohtule aluse jätta apellatsioonkaebus menetlusse võtmata. Kirjaliku apellatsioonkaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks piisab kaebuse edastamisest kohtule mh elektronpostiga tingimusel, et apellatsioonkaebuse originaal esitatakse kümne päeva jooksul (vt ka Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 12). (p 8)
3-2-1-67-13 PDF Riigikohus 12.06.2013
Advokaadi e-kirja andmereal märkuse olemasolu selle kohta, et e-kiri on koopiana saadetud vastaspoole advokaadist esindajale, täidab TsMS § 337 esimese lause nõude, mille kohaselt tuleb kohut teavitada sellest, et menetlusdokument on saadetud teise menetlusosalise advokaadile. Selguse huvides on soovituslik TsMS § 337 nõuete täitmine siiski märkida ka kohtule esitatud menetlusdokumendis. (p 8)
3-2-1-65-13 PDF Riigikohus 03.06.2013
Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib TsMS § 62 lg 2 kohaselt teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtulahendi peale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatavale kaebusele kohalduvad TsMS § 335 lg-d 1 ja 2, mille järgi piisab kirjaliku kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks kaebuse edastamisest kohtule elektronpostiga tingimusel, et kaebuse originaal esitatakse kümne päeva jooksul (vt ka Riigikohtu 29. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12, p-d 8 ja 9). (p 12)
3-2-1-190-12 PDF Riigikohus 27.02.2013
Kolleegium jääb 29. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12 tehtud määruses väljendatud seisukoha juurde, et TsMS § 335 lg 2 ei sisaldu keeldu anda menetlusosalisele tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, kui tema esitatud dokumendil ei ole allkirja. Puuduse kõrvaldamise määruse tegemise näeb sel juhul ette TsMS § 3401 lg 1, mille kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Allkirja puudumise korral on tegemist kõrvaldatava puudusega. Tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määrab kohus kohe pärast allkirjata kaebuse saamist, kuid saab seda teha ka TsMS § 335 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumisel (vt ka 13. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-12, p 11).
3-2-1-177-12 PDF Riigikohus 30.01.2013
Kui maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, võib ringkonnakohus teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid ka apellatsioonimenetluses. Sellisel juhul ei piira TsMS § 652 lg-s 4 sätestatu uute tõendite vastuvõtmist.
3-2-1-161-12 PDF Riigikohus 17.12.2012
Kuigi iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib TsMS § 213 lg 2 esimese lause järgi menetlusse kaasata põhimõtteliselt igas kohtuastmes igas menetluse staadiumis, ei tähenda see seda, et kohaldada ei tuleks TsMS §-des 329-331 sätestatut. See tähendab, et ka kolmanda isiku kaasamise avalduse esitamine võib olla lubamatu, kui sellega menetlust põhjendamatult venitatakse (vt Riigikohtu 22. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-11, p 14).
3-2-1-126-12 PDF Riigikohus 07.11.2012
Kui pool ei ole maa- ega ringkonnakohtus aegumise kohaldamist nõudnud, ei saa pool seda ka kassatsioonimenetluses nõuda. Kassatsioonkaebuses saab aegumise kohaldamist nõuda samas ulatuses, kui nõuti maa- või ringkonnakohtus. Erinevalt apellatsioonimenetlusest kassatsioonimenetluses aegumise kohaldamist nõuda aga kassatsioonkaebuse vastuses, kuna kassatsioonimenetluses puudub TsMS § 651 lg 2 sarnane säte. Vastupidine seisukoht tooks kaasa selle, et vaadates läbi hageja kassatsioonkaebust, oleks võimalik kostja kassatsioonkaebuse vastuse alusel teha otsus hageja kahjuks. See oleks vastuolus TsMS § 688 lg-s 1 sätestatuga.

Kokku: 39| Näitan: 1 - 20