/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 5| Näitan: 1 - 5

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-8-14 PDF Riigikohus 02.04.2014
Ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise Haagi 2. oktoobri 1973. a konventsiooni art-st 4 tulenevalt tunnustab ja täidab osalisriik teises osalisriigis tehtud otsust, kui: 1) selle on teinud artiklite 7 või 8 järgi õiguspädev asutus; ja 2) seda ei saa otsuse päritoluriigis tavalises korras edasi kaevata. Taotluse saanud riik tunnustab ja täidab esialgselt täidetavaid otsuseid ja võtab esialgseid meetmeid, sõltumata sellest, et neid saab tavalises korras edasi kaevata, kui samasuguseid lahendeid saab täita või tunnustada selles riigis. Art 17 kohaselt esitab otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool p-des 1 ja 2 nõutavad dokumendid. Lähtudes konventsiooni artikli 18 ingliskeelsest tekstist, tunnustatakse ja täidetakse konventsiooni kohaselt otsust, mis on tehtud avaliku asutuse avalduse alusel ja millega ülalpidajat kohustatakse avalikule asutusele hüvitama ülalpeetavale makstu, kui: 1) asutus saab hüvitist taotleda tema järgitavate seaduste kohaselt; ja 2) taotluse saanud riigi rahvusvahelise eraõiguse normide järgi kohaldatav siseriiklik seadus näeb ette sellise ülalpidamiskohustuse. Konventsiooni art 20 kohaselt esitab artiklit 17 järgides otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev asutus artikli 18 punkti 1 või artikli 19 nõuete täitmist ning elatise väljamaksmist tõendavad dokumendid. (p 11)
Ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise Haagi 2. oktoobri 1973. a konventsiooni art 17 kohaselt esitab otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool: 1) otsuse täieliku ja tõestatud koopia; 2) dokumendid, mis tõendavad, et otsust ei saa päritoluriigis tavalises korras edasi kaevata, ja vajaduse korral ka tõendi otsuse täidetavuse kohta. Kui loetletud dokumendid jäävad esitamata või otsuse sisu ei võimalda taotluse saanud riigi asutusel konventsiooni järgimist kontrollida, määrab asutus dokumentide esitamiseks uue tähtaja. Legaliseerimist ega muid formaalsusi ei nõuta. Konventsiooni art 20 kohaselt esitab artiklit 17 järgides otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev asutus artikli 18 punkti 1 või artikli 19 nõuete täitmist ning elatise väljamaksmist tõendavad dokumendid. (p 11)
3-2-1-126-13 PDF Riigikohus 27.11.2013
Puudus vastuväites ei anna iseenesest alust seda vastuväidet mitte arvestada. Vastuväite ebaselguse korral peab kohus andma vastuväite esitajale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja vastuväites esinevate puuduste kõrvaldamiseks. (p 11)
Tellija võib keelduda tasu maksmisest muu hulgas juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ning ta tasaarvestab oma nõuded töövõtja tasunõudega. Kuigi tellija võib, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet, keelduda töö vastuvõtmisest nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumine, kui töö on osadeks jaotatav ning oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. (p 13)
Seadus ei näe ette hinna alandamise õiguse kasutamiseks tähtaega. Kuna seadusandja on seda niimoodi tahtnudki reguleerida, ei ole tegemist seaduselüngaga. Kuna seaduselünka ei esine, siis ei ole alust kohaldada analoogia korras VÕS § 118 lg-t 1. (p 9)
Töövõtulepingut ei saa kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, sest tegemist ei ole kestvuslepinguga. Üles saab öelda üksnes kestvuslepinguid (vt VÕS § 116 lg 6 ja § 196). (p 13)
Tellija võib juhul, kui ta on järginud VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatut, nõuda töövõtjalt kahjuhüvitisena töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks kantud või kanda tulevaid kulutusi ka siis, kui ta on VÕS § 118 lg 1 järgi kaotanud õiguse lepingust taganeda. (p 13)
Kuigi tellija võib, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet, keelduda töö vastuvõtmisest nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumine, kui töö on osadeks jaotatav ning oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. (p 13)
Tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal. (p 13)
3-2-1-190-12 PDF Riigikohus 27.02.2013
Kolleegium jääb 29. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12 tehtud määruses väljendatud seisukoha juurde, et TsMS § 335 lg 2 ei sisaldu keeldu anda menetlusosalisele tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, kui tema esitatud dokumendil ei ole allkirja. Puuduse kõrvaldamise määruse tegemise näeb sel juhul ette TsMS § 3401 lg 1, mille kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Allkirja puudumise korral on tegemist kõrvaldatava puudusega. Tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määrab kohus kohe pärast allkirjata kaebuse saamist, kuid saab seda teha ka TsMS § 335 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumisel (vt ka 13. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-12, p 11).
Kohtumääruse hoiustamise kohta teate valele aadressile saatmise tõttu ei saa menetlusdokumenti (kohtumäärust) TsMS § 327 kohaselt hoiustamisega kättetoimetatuks lugeda.
3-2-1-62-06 PDF Riigikohus 14.06.2006
TsMS §-s 335 sätestatud võimalus esitada dokumendi originaal tagantjärele hiljemalt kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul ei ole kohaldatav kohtulahendi peale esitatava kaebuse suhtes, kuna kohus ei saa ilma kaebuse originaalita kaebust menetleda.
Määruskaebuse esitajaks tuleb lugeda menetlusosaline, mitte tema lepinguline esindaja, kes TsMS § 198 kohaselt menetlusosaliste hulka ei kuulu. TsMS § 663 lg 5 järgi määruskaebuse edastamisel ringkonnakohtule ei pea esimese astme kohus määruskaebuse edastamist sisuliselt põhjendama. Piisab sellest, kui esimese astme kohus märgib, et jääb esialgses lahendis esitatud seisukoha juurde. Sama kehtib TsMS § 663 lg-te 6 ja 7 kohaldamisel.
TsMS § 335 tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb üldreeglina lähtuda sellest, et kirjaliku dokumendi originaal tuleb kohtule esitada esimesel võimalusel, st viivitamata pärast dokumendi faksi või elektronposti teel esitamist, v.a kui dokument on varustatud nt digitaalallkirjaga. Üksnes juhtudel, mil originaali viivitamatuks esitamiseks esineb mingi objektiivne takistus, võib kohaldada TsMS § 335 alternatiivi. Seda võimalust dokumendi originaali hilisemaks esitamiseks saab kohaldada vaid juhul, mil tegemist on dokumendi esitamisega juba käimasolevas kohtumenetluses vastavas kohtuastmes. TsMS §-s 335 sätestatud võimalus esitada dokumendi originaal tagantjärele hiljemalt kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul ei ole kohaldatav kohtulahendi peale esitatava kaebuse suhtes, kuna kohus ei saa ilma kaebuse originaalita kaebust menetleda.
3-2-1-119-01 PDF Riigikohus 19.06.2001
Tulenevalt TsMS § 41 lg 1 lotakse dokument tähtajal esitatuks, kui see on sideasutusele edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeval enne kella 24.00. Tulenevalt postieeskirjade 5. peatüki p-st 9 tõendab ümbriku esiküljel olev frankeerimismasina jäljend sideasutusele üleandmise ehk postitamise kuupäeva.

Kokku: 5| Näitan: 1 - 5

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json