/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-73-12 PDF Riigikohus 08.06.2012
TsMS § 388 lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa. Kohtulik hüpoteek ulatub nii põhinõudele kui ka kõrvalnõudele. Viivisenõude korral tuleb arvestada, et viivise suurus ei pruugi olla hagi tagamise lahendamise ajal lõplikult kindlaks määratud. Sellisel juhul tuleb viivise kindlaks määramata osa kohtuliku hüpoteegi summa määramisel arvestada mõistlikus ulatuses, lähtudes mh kohtumenetluse ja võimaliku täitemenetluse eelduslikust kestusest. Viidatud määruse kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek ka menetluskulude hüvitamise nõudele, mille suurus tuleb samuti kindlaks määrata eelduslikult (vt Riigikohtu 27. jaanuari 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-09, p 12).
Rahasumma määramisel TsMS § 385 järgi tuleb lähtuda samadest põhimõtetest, millest tuleb lähtuda hagi tagamisel, sh TsMS § 378 lg 4 kohaselt arvestada hagi hinda (vt Riigikohtu 2. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-11, p 9).
Keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam. Rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest nõudesumma ulatuses (vt Riigikohtu 15. aprilli 2004 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-04, p 11). Kohtul on kooskõlas TsMS § 378 lg-ga 4 õigus rahalise nõude täitmise tagamiseks seada kostja kinnisasjale kohtulik hüpoteek ka siis, kui hageja on palunud kinnistusraamatusse kanda keelumärge ega ole taotlenud kohtuliku hüpoteegi seadmist (vt Riigikohtu 3. märtsi 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10, p 12). TsMS § 388 lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa. Kohtulik hüpoteek ulatub nii põhinõudele kui ka kõrvalnõudele. Viivisenõude korral tuleb arvestada, et viivise suurus ei pruugi olla hagi tagamise lahendamise ajal lõplikult kindlaks määratud. Sellisel juhul tuleb viivise kindlaks määramata osa kohtuliku hüpoteegi summa määramisel arvestada mõistlikus ulatuses, lähtudes mh kohtumenetluse ja võimaliku täitemenetluse eelduslikust kestusest. Viidatud määruse kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek ka menetluskulude hüvitamise nõudele, mille suurus tuleb samuti kindlaks määrata eelduslikult (vt Riigikohtu 27. jaanuari 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-09, p 12).
3-2-1-133-10 PDF Riigikohus 10.01.2011
TsMS § 390 lg 2 teise lause järgi peatab määruskaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale määruse täitmise. Koostoimes TsMS § 466 lg 3 esimese lausega tähendab see seda, et kui hagi tagamise abinõu ka kokkuvõttes ei asendata, säilib hagejal esialgse hagi tagamisega tema kasuks seatud kostja konto arest (vt ka Riigikohtu 8. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-10, p 11).
Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb hinnata, kas see on ikka tõenäoliselt vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks (TsMS § 377 lg 1), kas arvestatakse hagi hinda (TsMS § 378 lg 4 teine lause) ja kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (TsMS § 378 lg 4 esimene lause).
Hagi tagamise korras kostja konto arestimine vaidluse ajaks on TsMS § 378 lg 4 esimesest lausest lähtudes mõistlik üldjuhul vaid siis,kui see kostjat ebamõistlikult ei koorma.Suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid(nt kohtulikku hüpoteeki)ja konto arestida üksnes juhul,kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele.Kinnisasjale ei või vähemalt üldjuhul seada rahalise nõude tagamiseks käsutamise keelumärget,vaid eelistada tuleks vähem koormavat kohtulikku hüpoteeki (vt nt Riigikohtu 15.04.2004 määrus nr 3-2-1-48-04,p 11).Kuna hagi tagamise abinõu asendamisega ei tohi hageja tagatis aga vähemalt üldjuhul oluliselt väheneda,tuleb kohtul konto aresti kohtuliku hüpoteegiga asendamisel hüpoteegi tagatisväärtust arvestada.Seejuures on olulised esmajoones koormatava kinnisasja turuväärtus,aga ka võimalike kinnistusraamatusse kantud kolmandate isikute õiguste(sh käsutuspiirangute ja teiste hüpoteekide)olemasolu kinnisasjal ja nende järjekohad.Hüpoteeki saab hagi tagamise abinõu asendamise korras seada kolmanda isiku kinnisasjale,kui kolmas isik ise oma kinnisasja koormamisega nõustub.Selline hagi tagamise vahend mahub TsMS §378 lg 1 p 10 alla.Kui kostja taotleb hagi tagamise abinõu asendamist hüpoteegiga kolmanda isiku kinnisasja(de)le ja kolmas isik sellega nõustub, võib kohus teha määruse, milles asendab kohaldatud hagi tagamise abinõu tingimuslikult, andes võimaluse seada hüpoteek kolmanda isiku kinnisasjale omaniku ja hageja kokkuleppel. Selliselt asendatakse abinõu (nt vabastatakse kostja konto aresti alt) üksnes juhul,kui kinnistusraamatusse on hageja kasuks kantud hüpoteek või hüpoteegid.Sellisel viisil hagi tagamise asendamiseks peab olema hageja nõusolek,kes peab sõlmima kolmanda isikuga notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu hüpoteegi seadmiseks (AÕS §641) ja tagatiskokkuleppe,milles määratakse, et hüpoteegiga tagatakse haginõuet (AÕS §346 lg 2).Hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse sel juhul üldises korras, st kinnistamisavalduse ja puudutatud isiku nõusoleku alusel (vt KRS §-d 34-35).Selline hüpoteek on ka muus osas n.ö tavaline hüpoteek ja allub selle käibe reeglitele.Kohtul on aga võimalik hagi tagamise abinõu asendamise korras seada hüpoteek kolmanda isiku kinnisasjale ka juhul, kui hageja asendamisega ei nõustu,kuid olemas on kostja taotlus ja kolmanda isiku nõusolek.Sel juhul peab kohus esmalt kaaluma poolte huvisid,tagatiseks pakutava(te) kinnisasja(de) väärtust jm olulisi asjaolusid, mida hagi tagamisel ja tagamise abinõu asendamisel tuleb arvestada (vt määruse p-d 19 ja 21).Seejärel saab kohus seada TsMS §378 lg 1 p-st 10 lähtudes ja TsÜS §68 lg-le 5 tuginedes asendada hüpoteegi seadmiseks ja tagatiskokkuleppe sõlmimiseks vajaliku(d) hageja (ka notariaalselt tõestatud) tahteavalduse(d) hagi tagamise abinõu asendamise määrusega.Seejuures saab analoogia alusel kohaldada mh TsMS §430 lg-t 6 notariaalselt tõestatud kokkuleppe asendamise kohta kohtuliku kompromissiga.Selle määruse alusel saab sellise hüpoteegi kanda hageja kasuks ka kinnistusraamatusse,kusjuures kinnistamisavalduse võib esitada kostja või kolmas isik (vt KRS § 35 lg 4).Analoogiliselt saab kohaldada ka TsMS §387 lg 2 ja võimaldada hagi tagamise abinõu asendamise määruse alusel hüpoteegi sissekandmist, kui seda taotleb kohtult asendamist soovinud kostja.Sellisele hüpoteegile saab kohaldada kohtuliku hüpoteegi kohta sätestatut (vt esmajoones AÕS §363,TsMS §388). Erisusena AÕS §-st 3631 (vt ka Riigikohtu 27.01. 2010 määrus nr 3-2-1-162-09, p-d 10-15) tuleb aga kõne alla sellise hüpoteegi kandmine ka kolmanda isiku mitmele kinnisasjale ühishüpoteegina (AÕS §359),kui kolmas isik sellega nõustub.
Rahalise nõudega hagi tagamise määruses on kohus nõutud raha maksmisel või pangagarantii esitamisel kohustatud senise hagi tagamise tühistama ning kaalutlusruumi selle otsustuse tegemisel ei ole (TsMS §385).Eriregulatsioon TsMS §-s385 käib siiski üksnes hagi tagamiseks raha või pangagarantii pakkumise kohta.Muudel juhtudel on kohtule TsMS §386 lg-te 1 ja 2 alusel antud diskretsiooniõigus otsustada,kas ta poole taotlusel hagi tagamise abinõu asendab. Rahalise nõudega hagi tagamisabinõu asendamisel tuleb hinnata,kas see on ikka tõenäoliselt vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks (TsMS §377 lg 1),kas arvestatakse hagi hinda (TsMS §378 lg 4 teine lause)ja kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (TsMS §378 lg 4 esimene lause).Seejuures kehtib hagi tagamise asendamisel põhimõte,et asendamisega ei tohi vähemalt üldjuhul hageja positsiooni oluliselt halvendada (st tagatist oluliselt vähendada),kui varem ei olnud tegemist just nn ületagamise juhtumiga. Hüpoteeki saab hagi tagamise abinõu asendamise korras seada kolmanda isiku kinnisasjale,kui kolmas isik ise oma kinnisasja koormamisega nõustub. Selline hagi tagamise vahend mahub TsMS §378 lg 1 p 10 alla.Kui kostja taotleb hagi tagamise abinõu asendamist hüpoteegiga kolmanda isiku kinnisasja(de)le ja kolmas isik sellega nõustub,võib kohus teha määruse,milles asendab kohaldatud hagi tagamise abinõu tingimuslikult,andes võimaluse seada hüpoteek kolmanda isiku kinnisasjale omaniku ja hageja kokkuleppel.Selliselt asendatakse abinõu (nt vabastatakse kostja konto aresti alt)üksnes juhul,kui kinnistusraamatusse on hageja kasuks kantud hüpoteek või hüpoteegid. Sellisel viisil hagi tagamise asendamiseks peab olema hageja nõusolek,kes peab sõlmima kolmanda isikuga notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu hüpoteegi seadmiseks(AÕS §641)ja tagatiskokkuleppe,milles määratakse, et hüpoteegiga tagatakse haginõuet (AÕS §346 lg 2).Hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse sel juhul üldises korras,st kinnistamisavalduse ja puudutatud isiku nõusoleku alusel (vt kinnistusraamatuseaduse (KRS) §-d 34-35).Selline hüpoteek on ka muus osas n.ö tavaline hüpoteek ja allub selle käibe reeglitele. Kohtul on aga võimalik hagi tagamise abinõu asendamise korras seada hüpoteek kolmanda isiku kinnisasjale ka juhul,kui hageja asendamisega ei nõustu,kuid olemas on kostja taotlus ja kolmanda isiku nõusolek.Sel juhul peab kohus esmalt kaaluma poolte huvisid,tagatiseks pakutava(te) kinnisasja(de) väärtust jm olulisi asjaolusid,mida hagi tagamisel ja tagamise abinõu asendamisel tuleb arvestada (vt määruse p-d 19 ja 21).Seejärel saab kohus seada TsMS § 378 lg 1 p-st 10 lähtudes ja TsÜS §68 lg-le 5 tuginedes asendada hüpoteegi seadmiseks ja tagatiskokkuleppe sõlmimiseks vajaliku(d) hageja (ka notariaalselt tõestatud) tahteavalduse(d) hagi tagamise abinõu asendamise määrusega.Seejuures saab analoogia alusel kohaldada mh TsMS § 430 lg-t 6 notariaalselt tõestatud kokkuleppe asendamise kohta kohtuliku kompromissiga.Selle määruse alusel saab sellise hüpoteegi kanda hageja kasuks ka kinnistusraamatusse,kusjuures kinnistamisavalduse võib esitada kostja või kolmas isik (vt KRS § 35 lg 4). Analoogiliselt saab kohaldada ka TsMS § 387 lg 2 ja võimaldada hagi tagamise abinõu asendamise määruse alusel hüpoteegi sissekandmist, kui seda taotleb kohtult asendamist soovinud kostja. Sellisele hüpoteegile saab kohaldada kohtuliku hüpoteegi kohta sätestatut (vt esmajoones AÕS § 363, TsMS § 388).Erisusena AÕS §-st 3631 (vt ka Riigikohtu 27.01.2010 määrus nr 3-2-1-162-09, p-d 10-15)tuleb aga kõne alla sellise hüpoteegi kandmine ka kolmanda isiku mitmele kinnisasjale ühishüpoteegina (AÕS § 359), kui kolmas isik sellega nõustub.
Rahalise nõudega hagi tagamise määruses määratakse TsMS § 385 järgi kindlaks rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel tühistab kohus kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle pangakontole makstud rahaga või pangagarantiiga. See tähendab, et kohus on nõutud raha maksmisel või pangagarantii esitamisel kohustatud senise hagi tagamise tühistama ning kaalutlusruumi selle otsustuse tegemisel ei ole. Eriregulatsioon TsMS §-s 385 käib siiski üksnes hagi tagamiseks raha või pangagarantii pakkumise kohta. Muudel juhtudel on kohtule TsMS § 386 lg-te 1 ja 2 alusel antud diskretsiooniõigus otsustada, kas ta poole taotlusel hagi tagamise abinõu asendab.
Kui tagatud hagi jäetakse rahuldamata, peab hageja TsMS § 391 lg 1 järgi hüvitama kostjale hagi tagamisega tekitatud kahju (vt selle kohta ka Riigikohtu 3. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-08, p-d 12-19). Kostjale tekkiva kahju katteks võib kohus TsMS § 383 alusel kohustada hagejat andma tagatise.
III-2/1-5/95 PDF Riigikohus 25.01.1995
III-2/1-3/94 PDF Riigikohus 26.01.1994

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json