Kohtulahendite liigitus

• Tsiviilasjad
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• kohtulahend, v.a. tagaseljaotsus
• ->
• seaduslikkus ja põhjendatus

TsMS § 442 lg 8 mõttes tähendab kohtuotsuse põhjendamine muu hulgas seda, et nõude lahendamisel tuleb tuvastada kõik asjaolud, mis on selle sätte rakendamise eelduseks, mille alusel nõuet lahendatakse (vt RKTKo nr 3-2-1-4-10, p 12). (p 12)

---

• Tsiviilasjad
• ->
• Asjaõigus
• ->
• hoonestusõigus

Korteriomanike valitud valitsejal ei ole seadusest tulenevalt pädevust teha korteriomanike üldkoosolekusse puutuvaid otsustusi, sh üldkoosoleku otsuseid tühistada. Seetõttu ei ole ka õiguslikku tähendust, kas valitseja tunnistab üldkoosoleku otsuse kehtivust või mitte. Küsimuse, kas korteriomanike üldkoosoleku otsus kehtib või mitte, peavad omavahel selgeks vaidlema korteriomanikud hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 järgi. Tulenevalt KOS § 24 lg-st 5 kehtib eelöeldu ka korterihoonestusõiguse omaniku ja elamu teiste korterihoonestusõiguse omanike vahelises suhtes. (p 10)

---

• Tsiviilasjad
• ->
• Võlaõigus
• ->
• käsundusleping
• ->
• käsunduslepingu mõiste

• Tsiviilasjad
• ->
• Võlaõigus
• ->
• komisjonileping
• ->
• komisjonilepingu mõiste

Korteriomanike (sh korterihoonestusõiguse omanike) ja valitseja vahel on lepinguline õigussuhe. Lisaks korteriomanike ja valitseja vahel sõlmitud üldisele käsunduslepingule võib valitseja ja korteriomanike vaheline leping sõltuvalt poolte kokkuleppest vastata komisjonilepingu (VÕS § 692) tunnustele. Viimati nimetatud juhul sõlmib valitseja kui komisjonär kolmanda isikuga lepingu enda nimel, kuid korteriomanike kui komitentide arvel, näiteks juhul, kui valitseja korraldab elamu varustamist kommunaalteenustega või elamus remonttööde tegemist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-163-14, p 15; RKTKo nr 3-2-1-33-06, p 17). (p 11)

---

• Tsiviilasjad
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• hagita menetlus
• ->
• korteriomandi ja kaasomandi asjad

Korteriomanike valitud valitsejal ei ole seadusest tulenevalt pädevust teha korteriomanike üldkoosolekusse puutuvaid otsustusi, sh üldkoosoleku otsuseid tühistada. Seetõttu ei ole ka õiguslikku tähendust, kas valitseja tunnistab üldkoosoleku otsuse kehtivust või mitte. Küsimuse, kas korteriomanike üldkoosoleku otsus kehtib või mitte, peavad omavahel selgeks vaidlema korteriomanikud hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 järgi. Tulenevalt KOS § 24 lg-st 5 kehtib eelöeldu ka korterihoonestusõiguse omaniku ja elamu teiste korterihoonestusõiguse omanike vahelises suhtes. (p 10) Isik saab kahju hüvitamise nõude esitamisel tugineda korteriühistu kodukorra sätte ja üldkoosoleku otsuse kehtetusele ainult siis, kui need on (tagantjärele) kehtetuks tunnistatud kas korterihoonestusõiguste omanike hilisema üldkoosoleku otsusega või hagita asjas tehtud kohtumäärusega, millega kohus on rahuldanud isiku KOS § 15 lg 4 alusel TsMS § 613 lg 1 järgi esitatud hagita menetluse avalduse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. (p 13)

---

• Tsiviilasjad
• ->
• Asjaõigus
• ->
• korteriomand
• ->
• valitsemine

Korteriomanike valitud valitsejal ei ole seadusest tulenevalt pädevust teha korteriomanike üldkoosolekusse puutuvaid otsustusi, sh üldkoosoleku otsuseid tühistada. Seetõttu ei ole ka õiguslikku tähendust, kas valitseja tunnistab üldkoosoleku otsuse kehtivust või mitte. Küsimuse, kas korteriomanike üldkoosoleku otsus kehtib või mitte, peavad omavahel selgeks vaidlema korteriomanikud hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 järgi. Tulenevalt KOS § 24 lg-st 5 kehtib eelöeldu ka korterihoonestusõiguse omaniku ja elamu teiste korterihoonestusõiguse omanike vahelises suhtes. (p 10) Korteriomanike (sh korterihoonestusõiguse omanike) ja valitseja vahel on lepinguline õigussuhe. Lisaks korteriomanike ja valitseja vahel sõlmitud üldisele käsunduslepingule võib valitseja ja korteriomanike vaheline leping sõltuvalt poolte kokkuleppest vastata komisjonilepingu (VÕS § 692) tunnustele. Viimati nimetatud juhul sõlmib valitseja kui komisjonär kolmanda isikuga lepingu enda nimel, kuid korteriomanike kui komitentide arvel, näiteks juhul, kui valitseja korraldab elamu varustamist kommunaalteenustega või elamus remonttööde tegemist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-163-14, p 15; RKTKo nr 3-2-1-33-06, p 17). (p 11)

• Tsiviilasjad
• ->
• Asjaõigus
• ->
• hoonestusõigus
• ->
• hoonestusõiguse tekkimine ja lõppemine

Alates 1. juulist 2003. a kehtiva AÕS § 2441 lg 1 tagasiulatuva jõu küsimuses tuleb kohaldada analoogia alusel VÕSRS § 12. Tulenevalt selle esimesest lõikest tuleks hoonestusõigusele alates 1. juulist 2003. a kohaldada sellest ajast kehtivat AÕS § 2441 redaktsiooni. Samas tuleb arvestada VÕSRS § 12 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002. a, kohaldatakse senikehtinud seadust.

• Tsiviilasjad
• ->
• Asjaõigus
• ->
• kinnistusraamat
• ->
• formaalne kinnistusraamatuõigus (kinnistusraamatuseadusega seonduv)

• Tsiviilasjad
• ->
• Asjaõigus
• ->
• hoonestusõigus
• ->
• hoonestusõiguse sisu

Kinnistusraamatusse saab teha kande hoonestusõiguse eest makstava tasu suuruse muutmise võimaluse ja põhjuse kohta, kui selles oli asjaõiguslepingus kokku lepitud.