2-22-10127/22
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
26.02.2025 |
|
Kui korteriomanike üldkoosolek on juba toimunud, siis ei saa hiljem lugeda osalejaks sellist isikut, kelle väidetav esindaja ei ole koosolekul osaledes kuidagi väljendanud, et ta kedagi esindab, kui osalemist ning hääletamist kellegi teise nimel ei saa järeldada ka asjaoludest. Olukorras, kus üldkoosolekul osaleb vaid üks mitmest korteriomandi ühisest omanikust, on võimalikud mõlemad eelnimetatud olukorrad. Korteriomandi ühine omanik võib koosolekul selgelt väljendada, et ta esindab hääletamisel ka teisi ühiseid omanikke (TsÜS § 116 lg 1 esimene alternatiiv), esitades KrtS § 22 lg 5 järgi esindusõigust tõendava(d) volikirja(d). Isegi kui koosolekul osalev ühine omanik ei esita koosolekul teiste ühiste omanike volikirju, saab TsÜS § 116 lg 1 teise alternatiivi järgi vähemalt üldjuhul lugeda, et koosolekul osalev ühine omanik osaleb ja hääletab seal muu hulgas ka teiste ühiste omanike esindajana, sest selles olukorras saab koosolekul osalemist ja hääletamist lisaks endale ka teiste ühiste omanike nimel järeldada tehingu tegemise asjaoludest. (p-d 23 ja 24)
TsÜS §-dest 116, 128 ja 129 tuleneb, et heaks saab kiita vaid niisugust tehingut, mis on tehtud esindatava nimel. Kui väidetav esindaja ei ole TsÜS § 116 mõttes äratuntavalt koosolekul osalenud ja hääletanud (lisaks endale veel ka) kellegi teise nimel, ei ole hilisem heakskiit võimalik. (p 25)
KrtS § 22 lg 5 järgi võib korteriomanike üldkoosolekul osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud. Kirjalikus vormis antud volituse eesmärk on tõendada korteriühistule (koosoleku juhataja ja teiste kohal olevate korteriomanike kaudu) õigust korteriomaniku nimel koosolekul hääleõigusega osaleda ja hääletada. Kui volikirja ei esitata, ei pea esindajat kvoorumit tuvastades osalejaks lugema. Esindaja osalejaks lubamise üle otsustab koosoleku juhataja, kes võib otsustamise anda üle ka kohal olevatele korteriomanikele. (p 15)
Kui väidetav esindaja ei suuda oma esindusõigust tõendada, kuid ta lubatakse siiski üldkoosolekul hääletama, siis võivad sellisel koosolekul vastu võetud otsused olla seadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatavad (RKTKm nr 2-21-13599/26, p 14.4). Kui aga ka sellise esindaja antud hääli arvestamata oli kvooruminõue täidetud ja otsuse poolt anti piisav arv hääli, on otsus vastu võetud kooskõlas seadusega. (p 16)
Korteriomanik, kelle esindusõiguseta esindaja võeti kvoorumi täidetuse hindamisel arvesse ja lubati hääletama, saab esindusõiguseta antud hääle heaks kiita. (p 17)
Korteriomanik, kelle esindusõiguseta esindaja võeti kvoorumi täidetuse hindamisel arvesse ja lubati hääletama, saab esindusõiguseta antud hääle heaks kiita. Kui korteriomaniku häälega otsuse vastuvõtmisel arvestati, ehkki seda korteriomanikku esindas esindusõiguseta isik, toob hääle andmise heakskiitmine kaasa selle, et korteriomaniku häält võeti otsuse tegemisel arvesse õigesti. Kui korteriomanik kiidab heaks tema nimel hääle andmise, siis tuleb see hääl arvata kvoorumi hulka KrtS § 20 lg 2 mõttes. (p 17)
Koosolekul osalemise ega hääle andmise heakskiitmist ei välista see, kui esindajale antud volikirja ei lisatud koosoleku protokollile. (p 26)
KrtS § 15 lg-dest 1 ja 3 tuleneva õiguste ühise teostamise põhimõtte eesmärk tagada, et ühised omanikud teostaksid ühisest korteriomandist tulenevaid korteriomaniku õigusi ühtemoodi. Nende sätetega tuleb arvestada nii üldkoosoleku otsustusvõimelisuse kui ka otsuste vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse olemasolu kontrollimisel. Seega saavad korteriomandi ühised omanikud üldkoosolekul hääletamisel osaleda, aga ka esindusõiguseta isiku poolt nende nimel hääle andmise heaks kiita kas ühiselt või peavad nad selleks volitama ühte endi hulgast või kolmandat isikut. (p-d 18 ja 19)
Kui üldkoosolekul hääletab vaid üks ühise korteriomandi omanik, kellel ei ole teiste ühiste omanike esindamise õigust ja viimaseid ei esinda koosolekul ka muu isik, siis ei pea koosoleku juhataja ega teised koosolekul osalevad korteriomanikud selle isiku hääli kvoorumi ja hääletustulemuste kindlakstegemisel arvestama. Koosoleku juhataja või teised koosolekul osalevad korteriomanikud võivad eelviidatud isiku küll hääletama lubada, kuid sel juhul riskivad nad sellega, et koosolekul vastu võetud otsused võidakse hiljem kehtetuks tunnistada. Samas võib korteriomanik, kelle nimel koosolekul esindusõiguseta hääletati, antud hääled heaks kiita ja sel juhul ei ole otsuse kehtetuks tunnistamiseks alust. Kuigi igal korteriomanikul on iseenesest õigus esitada üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise avaldus, tuginedes sellele, et koosolekul hääletas vaid üks ühine korteriomanik, kes ei suutnud oma esindusõigust tõendada, riskib otsust sel põhjusel vaidlustav isik sellega, et avaldus jääb rahuldamata põhjusel, et koosolekult puudunud ühine omanik kiidab koosolekul hääletanud ühise omaniku tegevuse heaks. (p 20)
KrtS § 20 lg 1 kaudu kohalduva MTÜS § 21 lg 6 järgi tuleb iga korteriomanike üldkoosolek protokollida ja protokolli lahutamatu osa on mh ärakiri üldkoosolekust osavõtnute nimekirjast. Osalejate nimekirja kantakse üldkoosolekul osalevate liikmete nimed, häälte arv, osalemise viis, samuti liikme esindaja nimi (MTÜS § 21 lg 31). Ehkki seadusest tuleneb nõue koostada juriidilise isiku organi koosoleku kohta protokoll, ei ole protokolli olemasolu või sisu otsuse vastuvõetuks lugemiseks ainumäärav (vt RKTKm 02.12.2020, 2-18-9475/52, p-d 9–9.3). Protokolli koostamise ja allkirjastamise eesmärk on eelkõige luua dokument, mis võimaldab tõendada koosoleku toimumist, hääletustulemusi ja koosolekul vastu võetud otsuste sisu (vt eelviidatud lahendi p 13.2). Kui menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas üldkoosoleku protokoll kajastab koosolekul toimunut õigesti, tuleb kohtul protokolli kui ühte tõendit hinnata kogumis asjas kogutud muude tõenditega (vt ka RKTKm 16.04.2019, 2-18-7846/33, p 15). (p 22)
Kui korteriomanike üldkoosolek on juba toimunud, siis ei saa hiljem lugeda osalejaks sellist isikut, kelle väidetav esindaja ei ole koosolekul osaledes kuidagi väljendanud, et ta kedagi esindab, kui osalemist ning hääletamist kellegi teise nimel ei saa järeldada ka asjaoludest. Olukorras, kus üldkoosolekul osaleb vaid üks mitmest korteriomandi ühisest omanikust, on võimalikud mõlemad eelnimetatud olukorrad. (p-d 23 ja 24)
Olukorras, kus korteriomandi ühised omanikud on määranud ühise esindaja ja see isik osaleb koosolekul, tuleb kõiki ühiseid omanikke lugeda koosolekul osalejaks sõltumata sellest, kas nad olid märgitud üldkoosolekul osalejate nimekirja ja kas nende volikirjad olid nimekirjale lisatud. Koosolekul osalejate nimekirjas vaid ühe ühise korteriomaniku märkimine ei ole viga, mis annaks eraldi võetuna aluse nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. (p-d 21 ja 26)
Kui korteriomandi ühine omanik, keda teised ühised omanikud on volitanud enda nimel tegutsema, soovib omakorda anda volituse kellelegi kolmandale, on esindajal TsÜS § 119 lg 1 kohaselt edasivolitamise õigus vaid siis, kui see tuleneb volitusest. Korteriomanike üldkoosolekul hääletamine on tehing, mille puhul automaatset edasivolitamise õigust ei ole. (p 19)
|
| 2-23-7156/29
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
18.12.2024 |
|
Kui kohus rahuldab ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõude, tunnistades vaidlustatud otsuse kehtetuks, saab avaldaja esitada määruskaebuse, taotlemaks avalduse rahuldamist otsuse tühisuse tuvastamise nõudes. (p 13)
Korteriomanike üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist ei saa järeldada ainuüksi sellest, kui korteriühistu on esitanud registripidajale avalduse kannete tegemiseks küsimustes, mida koosolekul ei arutatud. (p 14.2)
Igale korteriomanikule peab üldkoosoleku kokkukutsumise reeglite kohaselt olema tagatud võimalus saada teada, kus ja millal üldkoosolek toimub ja mida seal otsustama hakatakse, samuti üldkoosolekul osaleda ja informeeritult hääletada. Üldkoosoleku teate kohaletoimetamise riski kannab aga korteriomanik, kellel on KrtS §-st 46 tulenevalt kohustus tagada, et korteriühistule oleks teatatud õige aadress, kust ta teate kätte saab. Korteriühistu peab teate edastama üksnes selliselt, et teate eeldatava kättesaamise ja üldkoosoleku toimumise vahele jääks seaduses või põhikirjas ette nähtud etteteatamise tähtaeg (MTÜS § 20 lg 5). Üldkoosoleku teate eeldatav kättesaamise hetk sõltub teate edastamise viisist. Teate kaotsiminek korteriomanikule edastamise käigus ja selle võimalik kätte saamata jäämine ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Vastasel juhul muudetaks üldkoosoleku korrektse kokkukutsumise tõendamine korteriühistule põhjendamatult raskeks, mis võib hakata takistama ühistu efektiivset juhtimist. (p-d 16.1 ja 17.5)
Kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma e-posti aadressi, tuleb üldkoosoleku teade ja KrtS § 20 lg-s 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil (KrtS § 20 lg 4). Kui korteriomanik ei ole korteriühistule oma e-posti aadressi teatanud ning ka korteriühistu põhikirjas puudub täpsem kord üldkoosoleku teate saatmiseks (MTÜS § 20 lg 6 teine lause), siis tuleb teade edastada korteriomaniku elu- või asukoha postiaadressile. Kui korteriühistu põhikiri ei näe ette teisiti, on üldkoosoleku teate saatmise viis korteriomaniku elu- või asukoha postiaadressile koosoleku kokkukutsuja otsustada, kuid arvestada tuleb sellega, et teate saatmine oleks vaidluse tekkimise korral kontrollitav. Üldjuhul on sobiv viis nt teate saatmine posti teel või teate panemine korteriomaniku postkasti tunnistajate juuresolekul. Juhul, kui korteriomaniku elu- või asukoht on korteriomandi asukoht, piisab üldkoosolekust teatamise kohustuse täitmiseks ka sellest, kui teade avaldatakse mõistlikul viisil (eelkõige kõigile korteriomanikele nähtavas kohas) korterelamu ühiskasutatavates ruumides (nt trepikojas asuval teadetetahvlil). (p-d 16.2, 17.1 ja 17.4)
Kui korteriomandil on mitu ühist omanikku ja nad on määranud endale korteriomandist tulenevate õiguste teostamiseks endi hulgast või kolmanda isiku näol ühise esindaja, on üldkoosoleku teate saatmise nõudeid selle korteriomandi ühiste omanike suhtes järgitud, kui üldkoosoleku teade on nõudeid järgides saadetud üksnes nende korteriomanike ühise esindaja e-posti aadressile. Ühise esindaja puudumisel tuleb teade saata eelduslikult kõigile ühistele omanikele, kes on oma e-posti aadressi ühistule teatanud ent üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega on tegemist üksnes siis, kui teadet ei saadetud ühegi ühise omaniku e-posti aadressile. Ühise korteriomandi puhul tuleb üldkoosoleku teade saata korteriomanike elu- või asukohta juhul, kui ükski korteriomandi ühistest omanikest ei ole korteriühistule oma e-posti aadressi teatanud ning nad ei ole määranud ka ühist esindajat. Sellisel juhul ei pea aga üldkoosoleku teadet saatma kõigile korteriomandi ühistele omanikele, kes on ühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi, vaid piisav on, kui teade saadetakse üksnes ühe ühise korteriomaniku elu- või asukoha postiaadressile (KrtS § 15 lg 3). (p-d 16.3 ja 17.3)
Korteriomanikul on kohustus teatada korteriühistule oma elu- või asukoha postiaadress, kui see erineb korteriomandi asukohast (KrtS § 46 lg 2). Kui korteriomanik ei ole korteriühistule oma elu- või asukoha postiaadressi teatanud, on ühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht (KrtS § 46 lg 3). Kohtupraktika kohaselt võib KrtS § 46 lg-le 3 tuginemine olla hea usu põhimõttest tulenevalt välistatud, kui korteriühistu pidi muudest asjaoludest tulenevalt aru saama, et korteriomaniku elu- või asukoht on mujal (RKTKm nr 2-20-11256/51, p 12.1). Viimane tuleb siiski kõne alla vaid juhul, kui korteriühistule on teada korteriomaniku õige elu- või asukoha postiaadress. (p-d 17. 1 ja 17.2)
Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks, mis toob KrtS § 29 lg 1 järgi kaasa otsuse tühisuse, on see, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, millele ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise teates viidatud (RKTKm nr 2-20-16710/30, p 14). Hinnates, kas üldkoosoleku päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kas mõistlik korteriomanik pidi aru saama, milliseid küsimusi võib olla vaja selle päevakorrapunkti juures otsustada (RKTKo nr 3-2-1-181-12, p 14). Eelkõige saab päevakorrapunktiga lugeda hõlmatuks need küsimused, mis on päevakorrapunktis märgituga tihedalt seotud. Seega ei saa juhatuse liikmete valimise päevakorrapunktiga lugeda hõlmatuks küsimust juhatuse liikmete tagasikutsumisest. (p-d 18.1 ja 18.2)
|
| 2-24-6208/7
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
11.12.2024 |
|
Ühest korteriomandist tuleneb üks liikmesus korteriühistus, mistõttu tuleb korteriomanike üldkoosoleku kvoorumi arvutamisel lähtuda korteriomandite arvust. (p 11)
Üks korteriomand annab ühe hääle korteriomanike üldkoosolekul. Korteriühistu põhikirjaga ei või ette näha, et ühest korteriomandist tuleneb eraldi hääl igale korteriomandi ühis- või kaasomanikule. (p 12)
Vt RKTKm nr 3-2-1-139-08, p 8; RKTKm nr 2-22-12198/9, p 10. (p 9)
|
| 3-21-2196/41
|
Riigikohtu halduskolleegium |
23.10.2024 |
|
MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsusega määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Olukorras, kus tõendamiskoormis on kaebajale üle läinud, kuid ta pole esitanud tõendeid enda väidete kinnituseks, ei saa maksuhaldurile ette heita uurimiskohustuse rikkumist. Teave selle kohta, mis suuruses ja millisel ajal äriühing maksab juhatuse liikmele tasu või dividend, saab olla eelkõige äriühingul endal. Juhul kui maksukohustuslane on maksumenetluses konkreetse olulise teabe esitamisel passiivne, läheb talle risk, et asjaolu hinnatakse tema kahjuks. (p-d 14 ja 16)
Sageli määratakse juhatuse liikmele makstava tasu osanike otsusega ÄS § 1801 lg 1 alusel. Juhatuse liikme ametiülesannete täitmise eest makstava tasu suuruse leidmisel võib eeldada, et täidetud ülesannete eest maksti tasu vastavalt turutingimustele ja antud panusele. Isegi kui kaebaja juhatuse liikme töökoormus oli mõnel kuul vähenenud, siis ei välista see õigust saada tasu vastavalt panusele, mida kaebaja juhatuse liige on andnud. Olukorras, kus vaidlusalusel ajavahemikul kaebaja täitis aktiivselt juhatuse liikme ülesandeid ja osales kontserttegevuses, ei ole määrav, kui palju kaebaja tavapäraselt juhatuse liikme tasuna kuus maksab, vaid see, et vaidlusalusel ajavahemikul tehtud väljamaksed vastavad juhatuse liikme tööpanusele. Maksuõiguslikul kvalifitseerimisel ei ole määravat tähtsust sellel, et ainuosaniku otsusega on määratud juhatuse liikme tasuks 500 eurot. Halduskohus on tuvastatud asjaolusid arvestades õigesti lugenud kaebaja pangakontolt 32 462,72 euro sularaha väljamaksed juhatuse liikme tasuks. Asjaolu, et sellisel määral juhatuse liikmele tasu maksmisel oleks äriühing lõpetanud 2019. a kahjumiga, ei välista väljamakse kvalifitseerimist tasuna. (p-d 17 ja 18)
MKS § 56 lg 1 paneb maksukohustuslasele kohustuse teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, millel on või võib olla maksustamise seisukohast tähendus. Tõendite esitamise kohustuse näeb otsesõnu ette MKS § 56 lg 2 (vt RKHKo nr 3-20-928/36, p 15). Olukorras, kus tõendamiskoormis on kaebajale üle läinud, kuid ta pole esitanud tõendeid enda väidete kinnituseks, ei saa maksuhaldurile ette heita uurimiskohustuse rikkumist. Teave selle kohta, mis suuruses ja millisel ajal äriühing maksab juhatuse liikmele tasu või dividend, saab olla eelkõige äriühingul endal. Juhul kui maksukohustuslane on maksumenetluses konkreetse olulise teabe esitamisel passiivne ja kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses esitanud tõendeid selle kohta, et äriühing käsitas tegelikkuses kaebaja juhatuse liikmele tehtud väljamakseid ka dividendina, läheb talle risk, et asjaolu hinnatakse tema kahjuks. (p 16)
|
| 2-23-16934/7
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
03.07.2024 |
|
Vt RKTKo nr 3-2-1-140-07, p 42; RKTKm nr 3-2-1-79-06, p 22. (p 9)
Äriregistrisse osanike nimekirja keelumärke kandmisel tuleb lähtuda kinnistusraamatusse kantavat keelumärget puudutavast AÕS regulatsioonist ja selle kohta välja kujunenud kohtupraktikast ning seda vastavalt kohaldada. (p 9)
Mitme erineva keelumärke kandmine äriregistrisse osanike nimekirja ei ole lubatud. (p 9)
|
| 1-20-3101/99
|
Riigikohtu kriminaalkolleegium |
28.06.2024 |
|
Kriminaalmenetluse lõpetamine on mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel viimane ja erandlik abinõu ning enne selle kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumise heastaks piisav rahaline hüvitis süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg 1 p 6 või lg 4 alusel, karistuse kergendamine või karistusest vabastamine KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel. Seejuures tuleb kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel kõrgema astme kohtus üldjuhul kõne alla vaid siis, kui tuvastatakse vajadus saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese või teise astme kohtule. (p 45)
Kui tunnistaja jätab kohtumenetluse poole lubatavale ja asjakohasele küsimusele vastamata, on kohus KrMS § 288 lg 10 järgi kohustatud ristküsitluse katkestama. Seda ka juhul, kui tunnistaja tugineb küsimusele vastamisest keeldudes KrMS § 71 lg 2 p-s 1 sätestatud enese mittesüüstamise privileegile. (p-d 50–51)
Jättes tunnistaja ristküsitluse ekslikult KrMS § 288 lg 10 alusel katkestamata, saab ta kohtuotsust tehes ikkagi asuda seisukohale, et tunnistaja kohtus antud ütlused on tõendina lubamatud. Sedastades nõupidamistoas, et ta jättis ristküsitluse ekslikult katkestamata, peab kohus kohtuliku uurimise KrMS § 307 lg 1 p 3 alusel uuendama ja võimaldama kohtumenetluse pooltel taotleda tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel. (p-d 55–56)
Lugemaks tunnistaja ütlusi jälitustoiminguga saadud teabeks KrMS § 1261 lg 4 mõttes ei piisa sellest, et ütlustes kajastatud sündmusi, mis ei kajasta kuriteo tunnustele vastavat tegu, poleks pruukinud toimuda, kui poleks antud luba kuriteo matkimiseks. (p 60)
Üldjuhul ei ole turuhinda TsÜS § 65 mõttes võimalik kindlaks teha pelgalt ühe hinnapakkumise alusel. (p 62)
Kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks saab KrMS § 199 lg 1 p 5 kohaselt olla vaid tühistamata kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. (p 67)
Vanemprokurör on ringkonnaprokuröri suhtes KrMS § 213 lg 6 tähenduses kõrgemalseisev prokurör. (p 68)
Prokuratuuri määrusega kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 200 ja § 199 lg 1 p 1 alusel ei ole käsitatav isiku lõpliku õigeksmõistmisena EIÕK protokolli nr 7 art 4 lg 1 ega ka mitte KarS § 2 lg 2 ja PS § 23 lg 3 tähenduses. (p-d 74–78)
Kellegi õigeksmõistmine PS § 23 lg 3 tähenduses eeldab – vähemalt üldjuhul – kohtu otsustust. Seevastu isiku süüdimõistmine PS § 23 lg 3 mõttes võib väljenduda ka mõne muu organi, näiteks väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuses isiku karistamise kohta. (p 77)
Hanke lubamatu osadeks jaotamine RHS2007 § 23 lg 1 mõttes võis seisneda ka selles, et hankija soetas osa asjadest või teenustest, mis pidanuksid funktsionaalselt olema ühe tervikliku hanke esemeks, enda kontrolli all oleva äriühingu kaudu. Niisugusel juhul ei tähendanud tsiviilõiguslikult tellijana käsitatavate isikute paljusus automaatselt seda, et tegemist oli mitme hankega riigihangete seaduse tähenduses. (p 81)
Asjaolu, kes on märgitud hankija dokumendihaldussüsteemis hanke eest vastutavaks isikuks, ei ole KarS § 300 lg 1 järgse vastutuse tekkimise või selle välistamise alus. (p 84)
Kui riigihange jaotati osadeks lihthanke korraldamata jätmiseks, oli hanke osadeks jaotamine lihthanke kohustuse rikkumise viis, mis ammendus selles rikkumises. (p 89)
Hankelepingu sõlmimine vastab KarS § 300 lg 1 objektiivsele koosseisule siis, kui seda tehakse nõutavat riigihanke menetlust korraldamata. Kuriteo subjektiivne koosseis eeldab toimepanijalt vähemalt kaudset tahtlust objektiivse koosseisu tunnustele vastavate faktide suhtes ja lisaks veel ka menetluses osalejale eelise andmise eesmärki. (p 92)
Enne 01.09.2017 kehtinud RHS2007 § 1117 lg 1 oli osas, milles see nägi ette karistuse hankelepingu sõlmimise eest ilma seaduses nõutud lihthanget korraldamata, erinorm (lex specialis) KarS § 300 lg 1 suhtes, välistades seega kõnesoleva kuriteokoosseisu kohaldamise. (p-d 94–95)
Vallavanemal on valla varaliste huvide järgimise kohustus. Vallavanema niisugune kohustus ja lojaalsuskohustus valla ees põhineb tema teenistussuhte olemusel, mis tuleneb eeskätt KOKS § 10 lg-st 1 koosmõjus sama seaduse § 2 lg-ga 1 ja lg 2 p-ga 2, samuti KOKS § 30 lg-st 1 ning § 49 lg-st 1 koosmõjus §-ga 6. Kõnesoleva kohustusega on vastuolus muu hulgas see, kui vallavanem teeb valla arvel õigusliku aluseta kulutusi enda või kolmandate isikute huvides, aga ka see, kui ta soetab valla tarbeks kaupu või teenuseid põhjendamatult kõrge hinnaga. (p 101)
Võttes ÄS § 168 lg 2 alusel üle osaühingu juhtimisotsuste tegemise, laieneb osanikule või tema esindajale ka ÄS § 187 lg-s 1 ja TsÜS §-s 35 sätestatud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusest tulenev käitumisstandard, sh kohustus käituda osaühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. (p 102)
Juhatuse liikme poolt äriühingu nimel tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Äriühingu vara arvel teise isiku kinnisasja hooldamise või parendamise kulude kandmine, ilma et äriühing saaks selle eest vastusooritust, tähendab üldjuhul majanduslikult ebaotstarbekat käitumist. (p 102)
NB! Seisukoha muutus!
KarS § 201 lg 1 teises alternatiivis märgitud koosseisutunnuse muu vara sisustamisel peab aluseks võtma TsÜS § 66, mille kohaselt on vara, kui seadusest ei tulene teisiti, isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine eeldab toimepanija või kolmanda isiku vara väärtuse suurenemist kannatanu vara väärtuse arvel. Riigikohtu varasem seisukoht, et omastamine ei eelda kahju tekkimist (vt nt RKKK 11.12.2013, 3-1-1-92-13, p 16; 02.05.2014, 3-1-1-23-14, p 19), on jätkuvalt põhjendatud KarS § 201 lg 1 esimese alternatiivi ehk vallasasja omastamise puhul. Seevastu muu vara omastamisest saab – tulenevalt vara mõistest – üldjuhul rääkida siis, kui kannatanu vara väärtus teo tagajärjel väheneb. Omastamisega ei pruugi olla tegemist, kui keegi küll käsutab ebaseaduslikult talle usaldatud võõrast eset (TsÜS § 48), mis ei ole vallasasi, kuid tema teo tulemusel saab kannatanu vastusoorituse, mille reaalväärtus katab täielikult kaotatud eseme väärtuse ja kannatanu vara väärtus tervikuna ei muutu või see isegi suureneb. Neil juhtudel tuleb vastusoorituse hindamisel arvestada ka kannatanu huvi selle soorituse suhtes. Käsutades talle usaldatud võõrast eset, mis ei ole vallasasi, pöörab toimepanija vara KarS § 201 mõttes just selle isiku kasuks, kelle vara väärtus teo tulemusel suureneb. Tegemist ei pruugi olla isikuga, kelle vara hulka kannatanule kuulunud ese (nt kontoraha) omastamisteo tagajärjel läheb. Kui toimepanija annab kannatanu eseme kellelegi vastutasuna selle eest, et viimane teeks toimepanijale või kolmandale isikule soorituse, mille väärtus on vähemalt sama suur kui kannatanu eseme turuväärtus, pöörab toimepanija kannatanu vara iseenda või lõppsoorituse saaja, mitte kannatanule kuulunud eseme uue omaniku kasuks. (p-d 107-110)
Süüdimõistmise ulatuse suurendamine raskendab süüdistatava olukorda ka siis, kui see ei tingi kuriteo kvalifikatsiooni ega karistuse karmistamist, ja ringkonnakohus saab süüdimõistmise mahtu suurendada üksnes apellatsioonis esitatud taotluse alusel. (p-d 117–119)
Karistuse kergendamine KrMS § 306 lg 1 p 61 mõttes hõlmab ka karistusest vabastamist. (p 122)
Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. (p 125)
KrMS § 175 lg 2 mõtte kohaselt ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulu hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks. Teisisõnu välistab KrMS § 175 lg 2 võimaluse hüvitada süüdistatavale mitmele kaitsjale sisuliselt samade kaitseülesannete täitmise ehk teineteise töö dubleerimise eest makstud tasu. (p 126)
KrMS § 180 lg 1 kohaldamisel pole oluline mitte üksnes isiku süüditunnistamine, vaid ka süüditunnistamise ulatus. Märgitu ei tähenda siiski seda, et süüdistatavale tuleb hüvitada menetluskulu alati võrdeliselt süüdimõistmise mahu vähenemisega. (p 129)
Hinnates valitud kaitsjale kassatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes, tuleb võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte. Ühtlasi peab silmas pidama kassatsiooni sisu ja mahtu ning selle õigusliku argumentatsiooni keerukuse astet, samuti asjaolu, kas kaitsja sai osaliselt tugineda juba varasemas menetluses kujundatud kaitsepositsioonile. (p 132)
|
| 2-22-10897/31
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
19.06.2024 |
|
Osanikud võivad osaühingu põhikirjas ette näha dividendi maksmisel kehtivad piisavalt määratletud, seadusest erinevad reeglid kui ka anda põhikirjaga dividendi maksmise üle igakordne otsustamine osanikele, täpsustamata põhikirjas ÄS § 157 lg-st 2 erinevat dividendi maksmise reeglit. Põhikirjas kehtestatud seadusest erinev dividendi maksmise reegel on piisavalt määratletud, kui osanikule on sellise reegliga põhikirja vastuvõtmise üle hääletamisel arusaadav, kuidas mõjutab sellise põhikirja vastuvõtmine tema õigusi kasumi jaotamisel. (p 12)
Kui osaühingu põhikirja muutmisega antakse osanikele õigus otsustada iga kord ÄS § 157 lg-s 2 sätestatust erineva dividendi maksmise reegli üle, ei tulene sellest põhikirja kinnitamise poolt hääletanud osaniku nõustumist seadusjärgsest dividendi jaotuse reeglist teistsuguse dividendiga. Seetõttu ei tähenda sellist sätet sisaldava põhikirja vastuvõtmise poolt hääletamine või põhikirja vastuvõtmise otsuse vaidlustamata jätmine seda, et osanik on nõustunud seadusjärgsest dividendi jaotuse reeglist teistsuguse dividendiga, sh loobunud õigusest saada dividendi vastavalt temale kuuluva osa nimiväärtusele. (p 13.3)
Kui põhikirjaga on antud osanikele õigus otsustada seaduses sätestatust erineva dividendi maksmise reegli üle, on osanikel võimalik kalduda dividendi maksmisel ÄS § 157 lg-s 2 sätestatud dividendi maksmise reeglist kõrvale üksnes juhul, kui lisaks üldise häälteenamuse nõude täitmisele (ÄS § 174 lg 1) hääletavad vastava otsuse poolt kõik need osanikud, kelle õigusi võrreldes seaduses tooduga soovitakse piirata. Osanike, kelle õigusi võrreldes seaduses sätestatud dividendi maksmise reegliga piiratakse, nõusolek kasumi jaotamise otsusele ei ole nõutav, kui dividendi jaotatakse vastavalt põhikirjas sätestatud piisavalt määratletud, ÄS § 157 lg-st 2 erinevale reeglile ja need osanikud on varem sellise põhikirja poolt hääletades andnud nõusoleku dividendi maksmiseks seaduses sätestatust erineva reegli kohaselt või on selline põhikiri jõustunud juba enne vastava isiku saamist osaühingu osanikuks. (p-d 13.4 ja 13.5)
|
| 2-22-14182/32
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
20.03.2024 |
|
Kui kostja tegevus kujutab endast kestvat õigusvastase kahju tekitamist, siis on hagejatel õigus nõuda VÕS § 1055 lg 1 alusel kahju tekitava käitumise lõpetamist. (p 26)
Kohtulahendi täidetavuse huvides on otstarbekas lahendi resolutsioonis täpsustada, millised sammud peab kostja hagejate õiguste rikkumise lõpetamiseks astuma. (p 26)
Vt RKTKm nr 2-19-10047/101, p 12. (p 27)
Ei ole õigustatud üldsõnaliselt keelata kostjal hagejate õigusi kahjustavate otsuste vastuvõtmine. Iga konkreetset väidetavalt kahjustavat otsust saab hinnata, lähtudes otsuse sisust. Täpsustamata kohtulahendi resolutsioonis, milline konkreetne tegevus on keeluga hõlmatud ja milline mitte, on tarbetu keelata kostjal hagejate õiguste rikkumine, sest samasisuline kohustus tuleneb kostjale juba seadusest. (p 27)
TsMS § 719 lg 1 esimese lause järgi peab vahekohtumenetluse kokkulepe olema sõlmitud kirjalikult taasesitatavas vormis. Seetõttu ei piisa vahekohtukokkuleppe sõlmimiseks üksnes kaudsetest tahteavaldustest. (p 30)
Spordiorganisatsioonid võivad iseenesest sõlmida spordis tegutsejatega vahekohtukokkuleppeid. Selline kokkulepe võib sisalduda nt lepingus, millega spordialaliit väljastab sportlasele litsentsi. Samuti võib vahekohtukokkulepe sisalduda spordialaliidu põhikirjas, millest juhinduvad kõik alaliidu liikmed ja mis on liikmele enne alaliiduga liitumist teada. On oluline, et selline tingimus on sätestatud kas lepingus või põhikirjas selliselt, et isikul on võimalus selle sisuga vahetult tutvuda. Seega ei ole vahekohtukokkuleppe kehtivuseks piisav, kui nt võistluslitsentsi saamiseks sõlmitavas lepingus lepitakse kokku mh rahvusvahelise alaliidu reeglite kohaldamises. (p 31)
Igal juhul ei ole täidetud vorminõue vahekohtukokkuleppe kehtivuseks juhul, kui isik ei ole teinud ühtegi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tahteavaldust selle kokkuleppe sõlmimiseks. Üksnes spordivõistluse korraldamine või sellel osalemine ei ole käsitatav kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tahteavaldusena. (p 32)
MTÜS §-s 24 sätestatu on olemuselt ühinguõiguslik õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga sisesuhtes olevad isikud. Seetõttu piirab MTÜS § 24 lg 3 isikute ringi, kes saavad nõuda mittetulundusühingu üldkoosoleku (või MTÜS § 24 lg 7 alusel ka teise organi) otsuse kehtetuks tunnistamist. (p 13)
MTÜS ei piira nende isikute ringi, kes saavad esitada mittetulundusühingu organi otsuse tühisuse tuvastamise hagi. Küll aga tulenevad piirangud tuvastushagi esitamiseks TsÜS § 38 lg-st 2 ja TsMS § 368 lg-st 1. (p 14)
Õiguslik huvi juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamiseks on vähemalt samadel isikutel, kellel on õigus nõuda sellise otsuse kehtetuks tunnistamist. See isikute ring võib olla ka laiem, kuna õiguslik huvi otsuse tühisuse tuvastamise vastu võib olemas olla ka isikutel, kellel puudub (MTÜS § 24 lg 3 järgi) õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. (p 14)
Isikul võib olla õiguslik huvi juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise vastu ka juhul, kui see otsus tegelikult mõjutab tema õiguslikku positsiooni või toob talle kaasa õiguslikke tagajärgi. (p 15)
Spordialaliidu otsus või tegu võib osutuda põhimõtteliselt turgu valitsevat seisundit KonkS § 16 mõttes kuritarvitavaks. (p 18)
On võimalik, et spordialaliit kuritarvitab enda turgu valitsevat seisundit, kui ta piirab ettevõtjatel turule pääsu sellega, et seab teiste ettevõtjate majandus- või kutsetegevuse sõltuvusse enda kehtestatud reeglitest, mille üle ei tee järelevalvet keegi peale spordialaliidu enda. (p 20)
Vt RKTKo nr 2-15-505/180. (p 25)
VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamise eeldusena piisab sellest, kui kostja on rikkunud üht kaitsenormi. Sellest tulenevalt võib kostja tegevus olla kvalifitseeritav hagejatele õigusvastaselt kahju tekitava käitumisena VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 mõttes, kui ta rikub turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeldu ja sellest tekib hagejatele kahju. (p 25)
VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamise eeldusena piisab sellest, kui kostja on rikkunud üht kaitsenormi. Sellest tulenevalt võib kostja tegevus olla kvalifitseeritav hagejatele õigusvastaselt kahju tekitava käitumisena VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 mõttes, kui ta rikub turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeldu ja sellest tekib hagejatele kahju. (p 25)
Kui hagejad soovivad esitada kahju tekitava käitumise lõpetamise nõude, siis sellise nõude eeldusena peavad hagejad esile tooma ja tõendama, milles seisneb neile tekitatud kahju. Samuti peavad hagejad tõendama kostjat kohustava sätte olemasolu ning ka selle, et selle sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest (RKTKo nr 2-16-14655/24, p 14.1). Kostjal on sellisel juhul vastutusest vabanemiseks võimalik omakorda tõendada, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane. (p 28)
|
| 1-23-5055/16
|
Riigikohtu kriminaalkolleegium |
07.03.2024 |
|
Takistamaks seda, et juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav kustutatakse registrist ja lõpeb enne, kui jõuab lõpule tema suhtes toimetatav kriminaalmenetlus, ei ole tarvis teha KrMS § 1414 lg 1 ja TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel kohtumäärust ühinemise, jagunemise ja likvideerimise keelamise kohta. (p 19)
KrMS § 1414 lg 1 ja TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel äriühingu ühinemise ja jagunemise keelamine võib mõnikord olla vajalik tema maksevõime säilitamiseks. Nii on see ennekõike juhul, kui äriühingu vara arest või tema kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek ei ole mõne KrMS 1414 lg-s 1 nimetatud rahalise kohustuse täielikuks tagamiseks piisav ning lisaks on alust arvata, et äriühingul võib olla või tekkida vara, mida ei ole õnnestunud kriminaalmenetluses arestida või kohtuliku hüpoteegiga koormata. (p 24)
Arvestades KrMS § 1414 lg 3 esimest lauset, on kahtlustatava või süüdistatava varalise seisundi tagamiseks üldjuhul põhjendatud KrMS § 1414 lg 1 ja TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel keelata vaid ühinemise ja jagunemise äriregistrisse kandmine, mitte aga ühinemis- või jagunemislepingu sõlmimine, ühinemis- või jagunemisotsuse tegemine või muude ühinemise või jagunemisega seotud toimingute tegemine. (p 25)
ÄRS § 60 lg 2 p 2 kohaselt ei saa äriregistri pidaja juriidilisest isikust menetlusosalist – sh kahtlustatavat ega süüdistatavat – kriminaalmenetluse kestel registrist kustutada. Üldjuhul ei ole see võimalik isegi mitte kriminaalasja menetleja loal. Erandina võib TsÜS § 45 lg 11 teise lause kohaselt enne käimasoleva kriminaalmenetluse lõppu kriminaalasja menetleja loal registrist kustutada sellise juriidilisest isikust menetlusosalise, kes loetakse lõpetatuks pankrotiavalduse menetluse või pankrotimenetluse raugemise tõttu. Menetleja loa puududes jääb viimati nimetatud juriidiline isik registrisse ja kriminaalmenetlust ei saa tema suhtes KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel lõpetada. (p-d 20–21)
Kohustus kontrollida, kas juriidilise isiku registrist kustutamine pole ÄRS § 60 lg 2 p 2 või TsÜS § 45 lg 11 kohaselt takistatud, lasub äriregistri pidajal ehk Tartu Maakohtu registriosakonnal. Vältimaks ohtu, et registripidaja ei saa enne juriidilise isiku registrist kustutamist tema suhtes käimasolevast kriminaalmenetlusest teada, võib kriminaalasja menetleja ise registripidajat menetluse toimumise faktist informeerida. (p 22)
Jagunemisleping ei sisalda vara käsutamist ja jaguneva ühingu vara läheb omandavale ühingule üle jagunemise äriregistrisse kandmisega. (p 25)
|
| 2-20-13187/54
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
07.02.2024 |
|
S § 319 lg 6 esimese lause kohaselt koostoimes TsMS §-ga 602 saab kohus määrata mõjuval põhjusel väljalangenud nõukogu liikme asemele uue liikme juhatuse või nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel. ÄS § 319 lg 6 teise lause järgi kestavad kohtu määratud nõukogu liikme volitused kuni uue nõukogu liikme valimiseni või määramiseni. Seega on kohtus nõukogu asendusliikme määramise eelduseks mõjuv põhjus, eelkõige vajadus tagada aktsiaseltsi juhtimine, ja kui asendusliikme määramise põhjustanud asjaolu on ära langenud ning valitud või määratud on uus nõukogu liige, siis lõpeb asendusliikme ametisuhe automaatselt. Selle sätte eesmärk ei ole reguleerida ammendavalt asendusliikme ametisuhte lõppemise aluseid, mh ei välista see asendusliikme õigust tagasi astuda. (p 11)
ÄS § 319 lg 7 kohaldamist ei välista asjaolu, et nõukogu liikme on ÄS § 319 lg 6 esimese lause kohaselt määranud kohus. Äriseadustikust ei tulene, et kohtu määratud nõukogu liikme tagasiastumisele kohaldub ÄS § 319 lg-s 7 sätestatust erinev kord. Seega saab ka kohtu määratud nõukogu liige igal ajal sõltumata põhjusest tagasi astuda ja tagasiastumisel tuleb juhinduda ÄS § 319 lg-s 7 sätestatust. (p 12)
Kui kohtu määratud nõukogu asendusliige soovib nõukogu liikme kohalt tagasi astuda, siis on tal õigus teha sellekohane tahteavaldus üldkoosolekule või isikule, kellel on põhikirja järgi õigus nõukogu liikmeid määrata või valida (ÄS § 319 lg 7). Kui nõukogu liikme määrab ÄS § 319 lg 6 ja TsMS § 602 järgi kohus, siis sellekohane kohtumäärus asendab aktsionäride üldkoosoleku või selleks õigustatud isiku otsust nõukogu liikme valimise kohta. Selle määruse tegemisega ei lähe kohtule üle muud üldkoosoleku õigused ja kohustused. Sealjuures ei muutu kohus organiks või isikuks, kellele nõukogu liige peaks tagasiastumiseks esitama ÄS § 319 lg 7 esimese lause kohaselt tagasiastumisavalduse. Kohtu määratud nõukogu asendusliikme ametisuhe lõpeb seega ÄS § 319 lg 7 kohase kehtiva (TsÜS § 69) tahteavalduse tegemisega üldkoosolekule või isikule, kellel on õigus nõukogu liikmeid aktsiaseltsi põhikirja järgi valida. (p 13)
Lisaks ÄS § 319 lg-s 7 nimetatud viisil tagasiastumisele on kohtu määratud nõukogu liikmel võimalik taotleda enda vabastamist nõukogu liikme ametist ka tema määranud kohtult. Selline taotlus on käsitatav menetlusliku taotlusena, mitte eespool kirjeldatud kättesaamisel jõustuva tagasiastumisavaldusena. See tähendab, et kui kohtu määratud nõukogu liige esitab taotluse enda vabastamiseks, on kohtul võimalik see nõukogu liige määrusega ametist vabastada. Seega ei ole kohtule tehtud taotlusel samasugust toimet nagu üldkoosolekule või isikule, kellel on põhikirja järgi õigus nõukogu liikmeid määrata või valida, tehtud tahteavaldusel. (p 15)
ÄS § 319 lg 7 järgi võib nõukogu liige nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest üldkoosolekule või enda määrajale. Nõukogu liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Nõukogu liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. ÄS § 319 lg 7 kohaldamist ei välista asjaolu, et nõukogu liikme on ÄS § 319 lg 6 esimese lause kohaselt määranud kohus. Äriseadustikust ei tulene, et kohtu määratud nõukogu liikme tagasiastumisele kohaldub ÄS § 319 lg-s 7 sätestatust erinev kord. Seega saab ka kohtu määratud nõukogu liige igal ajal sõltumata põhjusest tagasi astuda ja tagasiastumisel tuleb juhinduda ÄS § 319 lg-s 7 sätestatust. (p 12)
Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi ÄS § 319 lg 1 esimese lause järgi üldkoosolek. Samas võib ÄS § 319 lg 2 järgi äriühingu põhikirjaga ette näha, et mitte rohkem kui pooled nõukogu liikmed valitakse või määratakse ja kutsutakse tagasi sama paragrahvi lg-s 1 sätestatust erineval viisil. Kui nõukogu liikme määrab ÄS § 319 lg 6 ja TsMS § 602 järgi kohus, siis sellekohane kohtumäärus asendab aktsionäride üldkoosoleku või selleks õigustatud isiku otsust nõukogu liikme valimise kohta. Selle määruse tegemisega ei lähe kohtule üle muud üldkoosoleku õigused ja kohustused. Sealjuures ei muutu kohus organiks või isikuks, kellele nõukogu liige peaks tagasiastumiseks esitama ÄS § 319 lg 7 esimese lause kohaselt tagasiastumisavalduse. Kohtu määratud nõukogu asendusliikme ametisuhe lõpeb seega ÄS § 319 lg 7 kohase kehtiva (TsÜS § 69) tahteavalduse tegemisega üldkoosolekule või isikule, kellel on õigus nõukogu liikmeid aktsiaseltsi põhikirja järgi valida. (p 13)
Ka nõukogu liikme tagasiastumise puhul kohaldub põhimõte, et see on kujundusõigus ja õigussuhe loetakse lõpetatuks alates ajast, mil ülesütlemisavaldus jõustub, ehk ajast, mil õigussuhte teine pool avaldusest TsÜS § 69 lg 2 mõttes teada saab. Kui nõukogu liige peab tagasiastumiseks tegema sellekohase tahteavalduse üldkoosolekule, peab ta sellest teavitama kõiki aktsionäre, kuid sellekohane tahteavaldus jõustub siiski ajast, mil vähemalt üks aktsionär on avalduse TsÜS § 69 lg 1 esimese lause ja lg 2 kohaselt kätte saanud. (p 14)
|
| 2-18-187/134
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
05.02.2024 |
|
ÄS § 218 lg 2 võimaldab kohtul otsustada huvitatud isiku nõudel äriregistrist kustutatud osaühingu täiendava likvideerimise, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud. Seejuures tuleb arvestada osaühingu võlausaldaja avalduse lahendamisel ÄS § 218 lg-st 3 tulenevate kitsendustega. Kui võlgnikuks juriidiline isik kustutatakse äriregistrist täitemenetluse ajal, tuleks enne täitemenetluse lõpetamist anda sissenõudjale võimalus nõuda ÄS § 218 lg-te 2 ja 3 alusel kohtult võlgniku täiendavat likvideerimist. (p 11)
Kui hagejaks või kostjaks olev juriidiline isik lõppeb õigusjärgluseta, kuid lisaks lõppenud juriidilisele isikule on menetluses samal poolel kaashagejaid või -kostjaid, tuleb kohtul hinnata, kas menetlus saab jätkuda olemasoleva poole suhtes, sh kas olemasolev pool ja lõppenud juriidiline isik on vältimatud kaashagejad või -kostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes või osaleb iga kaashageja või -kostja menetluses TsMS § 207 lg 2 järgi iseseisvalt. Viimasel juhul saab menetlus olemasoleva poole suhtes jätkuda. Kui tegemist on menetluses iseseisvalt osalevate kaashagejate või -kostjatega, ei mõjuta lõppenud juriidilise isiku suhtes hagi või apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine allesjäänud kaashageja või -kostja menetluslikku olukorda. (p 9)
Kui üks vältimatutest kaashagejatest või -kostjatest lõpeb ringkonnakohtu menetluse ajal õigusjärgluseta, ei ole põhjendatud jätta TsMS § 643 lg 1 teise lause alusel apellatsioonkaebust läbi vaatamata. Viidatud sätte eesmärgiks ei ole tuua kaasa õiguslikke tagajärgi lõppenud juriidilise isiku kaashagejatele või -kostjatele. Ei ole põhjendatud, et pool kaotaks õiguse tema kahjuks tehtud maakohtu otsuse peale kaevata üksnes põhjusel, et tema kaashageja või -kostja on lõppenud. Sellises olukorras tuleb hinnata seda, kas menetluse jätkamine allesjääva poole suhtes on võimalik. Sellisel juhul saab sarnaselt olukorrale, kus kaashagejad või -kostjad osalevad menetluses iseseisvalt, jätta üksnes lõppenud poole osas hagi läbi vaatamata ning ülejäänud poolte jaoks menetlus jätkub. Kui aga menetlus ei saa jätkuda ilma lõppenud pooleta üksnes allesjäänud poole suhtes, siis on kohtul õigus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel tervikuna läbi vaatamata. (p 9)
Lepingu tagasivõitmise nõude puhul on lepingupooled vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, kuna nende suhtes saab lepingu kehtetuks tunnistada ainult. Üksnes ühe lepingupoole suhtes ei ole võimalik tehingu tagasivõitmise hagi esitada ega rahuldada. See järeldub mh TMS § 187 lg 1 esimesest lausest, mille järgi tuleb tagasivõitmise hagi esitada võlgniku ja tehingu teise poole vastu. Kohus saab menetleda ja rahuldada üksnes sellise tagasivõitmise hagi, mis on esitatud kõikide tagasivõidetava lepingu poolte vastu. (p 10)
Kui üks vältimatu kaashageja või -kostja lõppeb menetluse kestel õigusjärgluseta, tuleb hinnata seda, kas menetluse jätkamine allesjääva poole suhtes on võimalik. Sellisel juhul saab sarnaselt olukorrale, kus kaashagejad või -kostjad osalevad menetluses iseseisvalt, jätta üksnes lõppenud poole osas hagi läbi vaatamata ning ülejäänud poolte jaoks menetlus jätkub. Kui aga menetlus ei saa jätkuda ilma lõppenud pooleta üksnes allesjäänud poole suhtes, siis on kohtul õigus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel tervikuna läbi vaatamata. (p 9)
Kui hageja on esitanud täitemenetluses tehingu tagasivõitmise hagi ja kohtutäitur lõpetab täitemenetluse, muutub perspektiivituks hageja nõue kohustada kostjat andma tehingu alusel saadu üle kohtutäiturile. Olukorras, kus täitemenetlust ei toimu, ei saa kohtutäitur nõuet täita. Seega ei oleks hagejat õiguslikult võimalik saavutada enda eesmärki - enda nõude rahuldamist kostja suhtes toimuvas täitemenetluses. Seetõttu ei oleks hagejal ka õiguslikku huvi ei tehingu tagasivõitmise nõude ega tehingu alusel saadu tagastamise nõude esitamiseks. Sellises olukorras jääks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. (p 11)
Alates 1. veebruarist 2023 kehtiva TsMS § 428 lg 1 p 5 järgi ei too menetluse lõpetamist kaasa juriidilise isiku lõppemine õigusjärgluseta. (p 7)
Kui hagejaks või kostjaks olev juriidiline isik lõppeb apellatsioonimenetluse kestel õigusjärgluseta ja see takistab asja edasist menetlust, siis jätab kohus esitatud apellatsioonkaebuse TsMS § 643 lg 1 teise lause alusel läbi vaatamata ja sellisel juhul jõustub maakohtu lahend. (p 8)
Kui üks vältimatutest kaashagejatest või -kostjatest lõpeb ringkonnakohtu menetluse ajal õigusjärgluseta, ei ole põhjendatud jätta TsMS § 643 lg 1 teise lause alusel apellatsioonkaebust läbi vaatamata. Viidatud sätte eesmärgiks ei ole tuua kaasa õiguslikke tagajärgi lõppenud juriidilise isiku kaashagejatele või -kostjatele. Ei ole põhjendatud, et pool kaotaks õiguse tema kahjuks tehtud maakohtu otsuse peale kaevata üksnes põhjusel, et tema kaashageja või -kostja on lõppenud. Sellises olukorras tuleb hinnata seda, kas menetluse jätkamine allesjääva poole suhtes on võimalik. (p 9)
|
| 2-21-15434/22
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
06.12.2023 |
|
TsÜS § 38 lg 7 teisest lausest tulenev kaheaastane õigust lõpetav tähtaeg kohaldub ka olukorras, kui registrikanne on tehtud, ilma et juriidilise isiku organ oleks teinud kande aluseks oleva otsustuse. (p 13)
Vaatamata sellele, et TsÜS § 38 lg 7 teises lauses sätestatud tähtaja möödumisel jääb põhikirjamuudatus kehtima põhikirja muutmise otsuse olemasolust või kehtivusest sõltumata, võib põhikirja kohaldamine siiski olla piiratud (vt KrtS § 17 lg 2, MTÜS § 7 lg 2, ÄS § 139 lg 2 ja § 244 lg 2, TÜS § 6 lg 2, sihtasutuste seaduse § 8 lg 2). (p 14)
|
| 2-21-4820/61
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
13.11.2023 |
|
Vt RKTKm nr 2-16-17776/39, p 15; RKTKo nr 3-2-1-67-10, p 28. (p 14)
Äriseadustiku (ÄS) § 185 lg-s 2 sätestatud keelatud tegevuse lõpetamise nõuet ei saa esitada üldsõnaliselt konkurentsi osutamise lõpetamise nõudena, vaid sellise nõude esitamisel peab osaühing nõudma juhatuse liikmelt konkreetset toimingut, mis on vajalik selleks, et juhatuse liikme tegevus ei oleks enam vastuolus ÄS § 185 lg-s 1 sätestatuga. Näiteks saab nõuda seda, et juhatuse liige astuks tagasi osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liikme kohalt (ÄS § 185 lg 1 p 3). (p 15)
|
| 2-23-4084/11
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
08.11.2023 |
|
Registripidaja peab selgitama välja, millisele ÄRS §-s 33 sätestatud õiguslikule alusele soovib avaldaja kandeavalduse alusena tugineda. Kui kandeavaldusest ei ole arusaadav, kas avaldaja taotletud kannete alus on tema avaldus, kohtulahend või peaks selle tegema registripidaja omal algatusel, siis peab registripidaja selgitama välja, millistele asjaoludele soovib avaldaja kandeavalduse alusena tugineda, ja andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (p-d 12 ja 16)
Kui avaldaja soovib tugineda sellele, et registrikaardile märgitud juhatuse liikmete ametiaeg on lõppenud tähtaja saabumise tõttu ja nende ametiaega ei ole pikendatud või neid uuesti valitud, võib see olla alus nende juhatuse liikme kohta tehtud kannete kustutamiseks. Sellise kande tegemiseks ei piisa avaldaja kinnitusest, et juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud ja kanne on muutunud ebaõigeks. Avaldusele on vaja lisada ametiaja lõppemist kinnitavad dokumendid. Kui aga ametiaja lõppemist kinnitavad dokumendid on registripidajale juba varem esitatud (nt juhatuse liikme valimise otsus koos protokolliga, osaühingu põhikiri), siis piisab nendele viitamisest. (p 17)
Väljalangemisena ÄS § 184 lg 6 tähenduses ei saa mõista üksnes olukorda, kus juhatuse liiget ei ole olemas, ehk nt olukordi, kus ta on surnud, tagasi kutsutud või tagasi astunud. Väljalangemisena selle sätte tähenduses on käsitatav ka juhtum, kui juhatuse liige ei saa mingil põhjusel oma ülesandeid täita. (p 14)
|
| 2-22-5382/27
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
04.10.2023 |
|
Kohus võib juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastada isegi siis, kui avaldaja on esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, kuid asjaolud, millele avaldaja on otsuse vaidlustamisel tuginenud, on sellised, et need toovad nende tuvastamise korral kaasa otsuse tühisuse (vt RKTKo nr 2-17-13391/43, p 27). Sel juhul tuleb kohtul esmajärjekorras kontrollida otsuse tühisuse aluste esinemist, sest kui otsus on tühine, ei saa seda enam kehtetuks tunnistada (vt RKTKm nr 3-2-1-187-12, p 14). Kui aga avaldaja ei ole otsuse tühisusele viitavaid asjaolusid kohtu ette toonud, ei saa ka kohus otsuse tühisuse aluste esinemist kontrollida. See aga ei võta avaldajalt õigust vastavate asjaolude ilmnemisel hiljem uuesti kohtusse pöörduda, et nõuda otsuse tühisuse tuvastamist. (p 12)
Otsus, mille vastuvõtmisel on rikutud häälteenamuse nõudeid, on olemuselt seaduse või põhikirjaga vastuolus ning üksnes kehtetuks tunnistatav (TsÜS § 38 lg 1 esimene lause; vt ka RKTKo nr 3-2-1-16-13, p 12). (p 13)
Kohus saab avalduse TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel jätta läbi vaatamata, kui samasisuline vaidlus on veel kohtu menetluses. Kui asjas on juba olemas jõustunud kohtulahend, saab kohus kas avalduse menetlusse võtmisest keelduda (TsMS § 371 lg 1 p 4) või menetluse lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 2). (p 14)
|
| 2-22-359/30
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
10.07.2023 |
|
Vt RKTKo nr 3-2-1-114-16, p 16. (p 11)
TsMS § 460 lg 1 eesmärk on mh tagada hagejale lünkadeta õiguskaitse juhuks, kui ta on esitanud hagi isiku vastu, kelle vastu tal on nõue, ja kohtumenetluse ajal on toimunud õigusjärglus. See säte ei erista üld- ja eriõigusjärglust. Seetõttu ei ole oluline, kas jagunemisel osalevad omandavad ühingud on jaguneva ühingu üld- või eriõigusjärglased. TsMS § 457 lg-st 1 loob erisuse TsMS § 460 lg 1, sest hagejal ei ole võimalik esitada hagi isikute vastu, keda hagi esitamise ajal veel olemas ei ole. Samuti ei ole hagejal alust esitada hagi isikute vastu, kes ei ole kostja õigusjärglaseks saanud. Vastasel juhul saaksid äriühingu osanikud või aktsionärid vältida enda kontrollitava äriühingu kohustuste täitmist võlausaldajatele seeläbi, et võtavad pärast seda, kui äriühingu vastu on hagi esitatud, vastu viimase jagunemise otsuse. Kuigi võlausaldajatel on võimalik esitada pärast jagunemist uus hagi omandavate ühingute vastu, ei ole välistatud ka nende ühingute jagunemine. Sellise olukorra vältimiseks saab võlausaldaja hagejana arvestada, et pärast hagi esitamist jagunenud ühingu kui kostja kohta tehtud kohtuotsus kehtib TsMS § 460 lg 1 järgi ka kostjast eraldunud ühingute kohta. (p 13)
Kui hageja suhtes kohustatud kostja on jagunenud (s.o on toimunud õigusjärglus) enne seda, kui hageja on esitanud kostja vastu hagi, siis kehtib sellise menetluse tulemusena saadud kohtulahend üksnes kostja suhtes ja mitte teiste jagunemisel osalenud ühingute suhtes. Seega, kui võlgnikust ühing jaguneb ja hageja ei ole veel hagiga tema vastu kohtusse pöördunud, peab hageja kõigi jagunemisel osalenud ühingute vastu sundtäidetava kohtulahendi saamiseks esitama hagi nende kõigi vastu. (p 14)
Kuivõrd jagunemine loetakse ÄS § 445 lg 1 järgi toimunuks selle kandmisega jaguneva ühingu registrikaardile ehk tegemist on konstitutiivse kandega, siis on äriregistri väljavõte piisav tõendamaks kohtutäiturile TMS § 18 lg 1 mõttes õigusjärglust. (p 15)
|
| 2-21-16466/48
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
10.07.2023 |
|
TsÜS § 38 lg 2 teise lause kohaselt saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Organi otsuse tühisusel on seega õiguslik tähendus üksnes juhul, kui otsuse tühisust tuvastav kohtuotsus on jõustunud. Kui vastav jõustunud kohtuotsus puudub, tuleb korteriomanike üldkoosoleku otsuste kehtivust hinnata lähtuvalt sellest, et korteriühistul oli koosolekute kokkukutsumise ajal juhatus olemas. (p 13)
MTÜS § 20 lg 3 kohane nõue on esitatud õigesti, kui korteriomanikud esitavad selle korteriühistu registrist nähtuvale juhatuse liikmele. Korteriomanikud võivad üldjuhul tugineda registrikandele sarnaselt muude isikutega (vt sarnaselt osaühinguga RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 27). (p 14)
MTÜS § 20 lg 4 (koosmõjus KrtS § 20 lg-ga 1) sätestab, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut korteriühistu liikmete põhjendatud ja kirjalikul nõudel (MTÜS § 20 lg 3) kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Muid võimalusi, mil koosoleku kokkukutsumise õigus saab minna juhatuselt üle korteriomanikele, seadus ette ei näe. Isegi kui korteriühistu põhikirjas sisalduks säte, mis võimaldaks korteriomanikel koosoleku kokku kutsuda ilma seda juhatuselt enne nõudmata, siis oleks selline põhikirja säte vastuolus seadusega, mis puhul kohalduks seaduses sätestatu (KrtS § 17 lg 2). (p 16)
Kui korteriomanike üldkoosoleku kutsuvad kokku selleks õigustamata isikud, sh korteriomanikud ilma koosoleku kokkukutsumise nõuet juhatusele esitamata, on koosoleku kokkukutsumisel oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid. Sellisel koosolekul tehtud otsused on KrtS § 29 lg 1 teise lause järgi tühised. (p 17)
|
| 2-21-11317/37
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
21.06.2023 |
|
Vt RKTKm nr 2-16-15457/38, p 11. (p 9)
KrtS § 31 lg 1 p 3 esimese lause kohaselt on korteriomanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Viidatud sättest tuleneb mh korteriomaniku kohustus taluda selliste ehitustööde tegemist tema korteriomandi eriomandi pinnal, mis on vajalikud nii kaasomandi eseme tavapäraseks korrashoiuks või remondiks (KrtS § 35 lg 2 p 1), sellest suurema ümberkorralduse tegemiseks (KrtS § 38 lg 1) kui ka kaasomandi eseme ajakohastamiseks (KrtS § 39). Samasisuline kohustus on tuletatav ka KrtS § 12 lg-st 2, mille kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. (p 12.1)
KrtS § 31 lg 1 p 3 esimeses lauses sätestatu kohaldub analoogia alusel ka olukorrale, kus korteriomanik valdab kaasomandisse kuuluvat hoone pinda kas teiste korteriomanikega kokkuleppel või erikasutusõiguse (KrtS § 14) alusel ning selle pinna kasutamine on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks või remondiks, sellest suurema ümberkorralduse tegemiseks või ajakohastamiseks. (p 12.1)
KrtS § 12 lg-st 1, § 30 lg 2 esimesest lausest ja § 30 lg-st 4 tuleneb korteriühistu õigus esitada hagita menetluse avaldus eriomandi eseme kasutamiseks ka KrtS § 31 lg 1 p 3 alusel. Sellise nõude esitamise eelduseks on samas see, et ehitustöö, mille tegemise huvides selline hagita menetluse avaldus esitatakse, on kas korteriomanike vahel kokku lepitud või otsustatud (kooskõlas seaduse ja korteriühistu põhikirjaga) korteriomanike üldkoosolekul. Seejuures KrtS § 31 lg 1 p 3 esimese lause kohaldamise eeldusena ei pea korteriomanikud olema üldkoosolekul vastu võtnud otsust selle kohta, et üldkoosoleku otsuse täitmiseks peavad korteriomanikud võimaldama teha remonttöid nende eriomandi eseme või erikasutusõiguse eseme hulka kuuluvates ruumides. (p 12.2)
Juhul, kui korteriühistu esitab kohtule hagita menetluse avalduse KrtS § 31 lg 1 p 3 esimese lause kohaldamiseks, peab kohus sellise avalduse rahuldamisel oma määruse resolutsioonis märkima mh ka selle, millistel tingimustel (sh kellel, millal ja millise ajavahemiku jooksul) peab korteriomanik lubama kasutada oma eriomandi eseme või erikasutusõiguse eseme hulka kuuluvaid ruume ehitustööde tegemiseks. Need tingimused peab avaldaja märkima kohtule esitatavas hagita menetluse avalduses. Puudutatud isikul on seejärel õigus avaldada nende tingimuste kohta oma seisukoht ning pakkuda soovi korral välja alternatiivseid tingimusi. Lõpliku otsustuse, millistel tingimustel peab puudutatud isik KrtS § 31 lg 1 p 3 esimese lause järgi kohustust täitma, otsustab kohus diskretsiooni alusel (vt TsMS § 477 lg 5). Seejuures ei ole eelnimetatud tingimuste puhul tegemist määruse täitmise korra kindlaksmääramisega (TsMS § 445), vaid nõude materiaalõigusliku eeldusega. (p 12.3)
|
| 2-22-6949/37
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
21.06.2023 |
|
Olukorras, kus juriidilise isiku organi koosoleku kokkukutsumisest ei teavitatud kõiki selle organi hääleõiguslikke liikmeid, on eelduslikult rikutud oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda, mis toob kaasa sellisel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse (TsÜS § 38 lg 2, vt ka mittetulundusühingute seaduse § 221 lg 2 ja KrtS § 21 lg 2). Samasugune tagajärg on ka juriidilise isiku organi kirjalikul hääletusel vastu võetud otsuse puhul, kui otsuse eelnõu ei saadeta nõuetekohaselt kõigile selle organi hääleõiguslikele liikmetele (vt ka RKTKm nr 2-20-11256/51, p 11.2). Hääleõigust ei ole isikutel, kelle volituste tähtaeg asjaomase organi liikmena on möödunud. (p 13.1)
Seaduses ettenähtud juhtudel on võimalik otsuses kui mitmepoolses tehingus esinevaid puudusi kõrvaldada tehingu heakskiitmisega (vt TsÜS § 129 lg 1). Korteriühistu puhul on korteriomanikul, kelle suhtes rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, võimalik KrtS § 29 lg 1 järgi kõrvaldada oma heakskiiduga selle rikkumisega kaasnev korteriomanike üldkoosoleku tühisus. Seadusest ei tulene aga võimalust kõrvaldada heakskiitmise teel volinike koosoleku tühisus (vt MTÜS § 25 lg 2 koostoimes KrtS § 20 lg-ga 1). (p 13.2)
TsMS § 368 lg 1 järgi võib tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitada isik, kellel on tuvastamise vastu õiguslik huvi, st kelle õigused või kohustused võivad tuvastatud asjaolust sõltuda. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamisel on tuvastushuvi vähemalt üldjuhul tuletatav juriidilise isiku liikme liikmesussuhtest juriidilise isikuga. Samasisuline tuvastushuvi on juriidilise isiku liikmel ka otsuse puudumise tuvastamise nõude esitamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-76-14, p-d 18 ja 24). (p 14)
|
| 2-21-3906/31
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
21.06.2023 |
|
KrtS § 45 lg 3 järgi on kohtu kaudu teabe saamise eelduseks seega esiteks see, et korteriomanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust korteriühistult. Teiseks peab korteriühistu juhatus olema teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud. (p 11)
Erinevalt VÕS §-s 1015 sätestatud dokumentidega tutvumise nõudest, mis on KrtS § 45 suhtes üldnorm, ei pea korteriomanik täiendavalt tõendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, sest see huvi tuleneb tema liikmesusest korteriühistus. Seega on korteriomanikul eelduslikult õigus tutvuda korteriühistu kõigi dokumentidega. Seejuures on korteriomanikul õigus nõuda tutvumist üksnes selliste dokumentidega, mis on korteriühistul olemas, vaidluse korral peab korteriomanik põhistama dokumendi olemasolu. Korteriühistut ei saa ka dokumentidega tutvumise nõude raames kohustada koostama korteriomaniku jaoks selliseid dokumente, mida korteriühistu muidu koostama ei peaks (vt sarnaselt osaniku dokumentidega tutvumise nõudega ka RKTKm nr 2-16-3492/39, p-d 14.2 ja 14.3). (p 12)
Kui korteriomanik esitab korteriühistu juhatusele nõude korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, võib juhatus selle võimaldamisest keelduda üksnes juhul, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele (KrtS § 45 lg 2). Juhul, kui korteriomanik nõuab korteriühistult selliste dokumentidega tutvuda võimaldamist, mis sisaldavad teiste korteriomanike või kolmandate isikute isikuandmeid, võib dokumentidega tutvuda võimaldamine olla piiratud isikuandmete kaitse vajadusega. (p-d 12 ja 13)
Ehkki korteriomanik ei pea KrtS § 45 lg 1 alusel esitatava teabenõude puhul põhjendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, peab ta juhul, kui need dokumendid sisaldavad teiste isikute isikuandmeid, siiski põhjendama oma huvi dokumentidega tutvumiseks viisil, kus ta saab tutvuda isikuandmetega. Kui korteriomanik oma sellist huvi ei põhjenda, ei tohi korteriühistu KrtS § 45 lg-st 2 tulenevalt siiski keelduda korteriomanikule dokumentidega tutvuda võimaldamisest täielikult. Sel juhul peab korteriühistu, juhul, kui korteriomanik seda soovib, võimaldama viimasel tema nõutud dokumentidega tutvuda viisil, kus neis on teiste isikute isikuandmed kinni kaetud. (p 13.5)
KrtS § 45 lg-s 1 sätestatud nõuet dokumentidega tutvuda võimaldamiseks võib korteriühistu juhatusele esitada iga korteriomanik nii isiklikult kui ka volitatud esindaja vahendusel. Esindaja valiku üle otsustab korteriomanik, kes võib esindajat, kelleks ei pea olema korteriühistu liige, kasutada ka dokumentidega tutvumisel. (p 15)
|
Facebook
X.com