Kohtulahendite liigitus

• Eraõigus
• ->
• Juriidilised isikud, ühinguõigus
• ->
• Audiitor, erikontroll
• ->
• erikontrolli määramine ja läbiviimine

Erikontrolli läbiviija asendamist saab nõuda alustamata või pooleli oleva erikontrolli puhul. Asendamine on võimalik eelkõige olukorras, kus enne erikontrolli lõpuleviimist selgub mingi asjaolu, mis erikontrolli korraldamist takistab (eelkõige on selleks erikontrolli läbiviija erapoolikus või asjatundmatus). (p 9)

Olukorras, kus mingite küsimuste kohta on erikontroll osanike otsuse alusel juba toimunud (st selle kohta on koostatud aruanne) ja avaldaja pöördub ÄS § 191 lg 1 alusel osanike ning seejärel § 191 lg 2 esimese lause järgi ka kohtu poole taotlusega korraldada samade küsimuste kohta korduv erikontroll, väites, et erikontroll oli vaid formaalne, peab kohus avalduse lahendamisel hindama, kas esialgne erikontroll oli sedavõrd puudulik, et selle eesmärk jäi saavutamata. Üksnes asjaolu, et formaalselt on osanike otsuse alusel erikontroll juba toimunud ja selle kohta on aruanne koostatud, ei ole piisav, õigustamaks korduva erikontrolli määramise taotluse rahuldamata jätmist. (p 11)

Seadus ei näe ette erikontrolli aruande koostamise täpseid nõudeid, kuid need nõuded saab tuletada esiteks sellest, millised küsimused erikontrolli läbiviijale esitati (st milles erikontrolli läbiviija ja ühing kokku leppisid), ja teiseks erikontrolli ÄS § 191 lg-st 1 tulenevast eesmärgist. Vähemalt üldjuhul ei ole erikontrolli eesmärgiks lihtsalt tehingutest ülevaate saamine, vaid nende tehingute sisu ja seaduslikkuse kontrollimine (mh nt selle kontrollimine, kas tehingud on tehtud turutingimustel). (p 12)

Erikontrolli tulemusi kajastav aruanne peab sisaldama vähemalt esitatud küsimusi, küsimustele vastamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid ja erikontrolli läbiviija võimalikult konkreetseid vastuseid küsimustele või põhjenduse, miks ta küsimusele täpselt vastata ei saa. Kui erikontroll on määratud põhjusel, et osanik on esitanud põhistatud kahtluse, et osaühingu juhatus on teinud tehinguid seotud isikutega ühingu jaoks turutingimustega võrreldes ebasoodsamalt, ja erikontrolli läbiviijale on sellest tulenevalt esitatud küsimus, kas tehingud on tehtud turutingimustel, ei ole vähemalt üldjuhul erikontrolli tulemuse saavutamiseks piisav, kui aruandes üksnes loetletakse tehingud, mille kohta on küsimused esitatud, ja tuuakse ära üksnes juhatuse liikme ning aastaaruannet korraliselt auditeerinud audiitori arvamus, et nende arvates oli tegu turutingimustel tehtud tehingutega. Kui erikontrolli läbiviijalt küsitakse, kas tehingud on tehtud turutingimustel, peab erikontrolli läbiviija andma neile küsimustele oma vastuse, vajadusel hinnanguna. Selline kohustus tuleneb erikontrolli eesmärgist, milleks on osanikele ühingu varaga seotud asjaolude kohta sõltumatu arvamuse andmine. Kui erikontrolli läbiviija ei saa mingil põhjusel mõnele küsimusele vastata, peab ta seda aruandes märkima. (p 14)

Kui erikontrolli tulemusi kajastavas aruandes ei ole erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustele tegelikult vastatud, tuleb korduva erikontrolli määramise otsustamisel lähtuda samadest kriteeriumidest nagu juhul, kui esialgset erikontrolli ei ole toimunud. (p 15)

Kui osanike otsusega on erikontroll määratud, on erikontrolli läbiviija ja osaühingu vahel lepinguline suhe, mille rikkumise korral on osaühingul õigus nõuda erikontrolli läbiviijalt vajadusel lepingu täitmist ehk puuduliku erikontrolli uuesti tegemist (võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2), samuti võib osaühing vastavate asjaolude esinemisel lepingu üles öelda või sellest taganeda (VÕS § 116 lg 1) ja nõuda vastavalt asjaoludele ka lepingu alusel makstud tasu tagastamist (VÕS § 189 lg 1). Kui osaühing seda ei tee, kannab ta ise riski, et tal tuleb kohtulahendi alusel kanda korduva erikontrolli kulud. (p 16)

Erikontrolli taotlevad aktsionärid või osanikud ei pea iseenesest tõendama väiteid, millega nad põhjendavad erikontrolli taotlust, rahuldamata tuleb jätta vaid ilmselgelt põhjendamatud taotlused ja taotlused, mis ei võimaldaks äriühingul oma huve ega õigusi kaitsta (vt RKTKm nr 3-2-1-35-08, p 10). Erikontrolli määramiseks ei ole mõjuvat põhjust juhul, kui on täiesti ilmselge, et kahju, mille võimalikku tekitamist soovitakse erikontrolli abil välja selgitada, on erikontrolli tasu suurust arvestades ebaproportsionaalselt väike (vt ka RKTKm nr 3-2-1-158-15, p 15). Eeltoodu kehtib ka juhul, kui osanik taotleb kohtult korduva erikontrolli määramist ja kui kohus tuvastab, et esialgse erikontrolli aruandes ei ole osaniku küsimustele vastanud. (p 17)

Osaniku ÄS § 166 lg-st 1 tulenev õigus saada teavet ja tutvuda osaühingu dokumentidega ei asenda erikontrolli. Erikontroll on protseduur, mille kaudu peab osanikel olema võimalus saada erapooletu spetsialisti arvamus ühingut puudutavate varaliste küsimuste kohta, ja seda ei asenda osaniku õigus küsida juhatuselt ühingu tegevuse kohta küsimusi või tutvuda ühingu dokumentidega. (p 18)

Olukorras, kus esialgne erikontroll määratakse osanike otsusega ja osanik ei esita erikontrolli korraldamise otsustamisel ega ka erikontrolli korraldamise käigus vastuväiteid määratava isiku kohta, ei saa vähemalt üldjuhul hilisema korduva erikontrolli määramise taotlust põhjendada ainuüksi erikontrolli läbiviija väidetava erapoolikusega. Selleks peaks osanik tooma lisaks formaalsetele sidemetele esile ka mingi sisulise põhjenduse või kahtluse, et erikontrolli läbiviija on erapoolik või on varjanud mingeid olulisi asjaolusid, mis tema erapooletuses kahtlusi võivad tekitada. (p 19)

• Eraõigus
• ->
• Juriidilised isikud, ühinguõigus
• ->
• Audiitor, erikontroll
• ->
• erikontrolli määramine ja läbiviimine

Erikontrolli eesmärgiks on muu hulgas selgitada välja, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi juhtorganite liikmete vastu. Erikontrolli taotlevad aktsionärid ei pea iseenesest tõendama väiteid, millega nad põhjendavad erikontrolli taotlust, rahuldamata tuleb jätta vaid ilmselgelt põhjendamatud taotlused ja taotlused, mis ei võimaldaks aktsiaseltsil oma huve ja õigusi kaitsta (RKTKm nr 3-2-1-35-08, p 10). Kuigi seadus näeb ette, et kohus võib erikontrolli määrata üksnes mõjuval põhjusel, piisab mõjuva põhjuse olemasoluks, kui taotluse esitaja põhistab (teeb usutavaks) kahtluse olemasolu. (p 15)

Kohtul on äriühingu huvide prioriteetsuse põhimõttest tulenevalt õigus jätta erikontroll määramata, kui selle määramise kulud ületavad olulisel määral sellest saadavat võimalikku hüvet. Erikontrolli määramiseks ei ole mõjuvat põhjust üksnes juhul, kui on täiesti ilmselge, et kahju, mille võimalikku tekitamist soovitakse erikontrolli abil välja selgitada, on erikontrolli tasu suurust arvestades ebaproportsionaalselt väike. (p 15)

Erikontrolli määramise menetluses ei hinnata kahju tõendatust ja erikontrolli määramiseks on mõjuv põhjus olemas, kui avaldajad on kahju tekkimise kahtluse põhistanud. Kui avaldaja on tõstatanud põhjendatud kahtluse, et äriühingu juhtorgani liige on tekitanud ühingule kahju, tuleks erikontroll vähemalt üldjuhul määrata ja erikontrolli võib jätta määramata vaid siis, kui selleks esinevad ülekaalukad põhjused. (p 16)

Asjaolu, et mõni avaldajatest on olnud äriühingu juhtorgani liige või kontserni kuuluva ühingu töötaja, ei välista nende õigust taotleda aktsionärina erikontrolli määramist. Samuti on emaühingu aktsionäril õigus taotleda erikontrolli korraldamist seoses kontserni kuuluvate ühingutega. Kuigi emaühing ja tütarühingud on iseseisvad juriidilised isikud, ei tähenda see, et kontsernistruktuuri võiks kasutada selleks, et varjata emaühingu aktsionäride eest tütarühingute tegevust. (p 18)

Kui juhatuse liikme tegevusest tulenevad nõuded on aegunud, tuleb erikontrolli määramisel siiski arvestada asjaoluga, kas tegu võib olla kahju jätkuva tekitamisega, mis on saanud alguse varem kui viis aastat tagasi. Sellisel juhul võib olla põhjendatud kontrollida ka perioodi, mil rikkumised alguse said, olgugi, et osa nõudeid võib praeguseks olla aegunud. (p 18)

• Eraõigus
• ->
• Juriidilised isikud, ühinguõigus
• ->
• Audiitor, erikontroll
• ->
• erikontrolli määramine ja läbiviimine

ÄS § 191 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et vähemalt siis, kui avaldaja on esitanud küsimused, mille kohta ta erikontrolli läbiviimist soovib, peab ka kohtumäärus erikontrolli määramise kohta sisaldama küsimusi, mille kohta erikontrolli läbiviijalt arvamust soovitakse. Läbiviidav erikontroll peab olema asjakohane ja põhjendatud ning selle otstarbekust ning hinda ei saa määrata üksnes läbitöötatud materjali mahukusest lähtudes. Erikontrolli tulemuste põhjal peab saama otsustada võimalike nõuete olemasolu või puudumise üle, samuti konkreetsete isikute tegevuse üle. Erikontrolli läbiviija tasu tuleb välja mõista sarnaselt menetluses osalenud eksperditasudele riigi kontole. TsMS § 151 lg 3 sätestatud põhimõte kehtib ka erikontrolli läbiviija suhtes. TsMS § 172 lg 6 tulenevalt kannab üldjuhul erikontrolli määramisega seotud kulud juriidiline isik.

• Eraõigus
• ->
• Juriidilised isikud, ühinguõigus
• ->
• Audiitor, erikontroll
• ->
• erikontrolli määramine ja läbiviimine

Puudutatud isiku juhtkonnale esitatud erikontrolli läbiviimise taotlust on kohtus täpsustatud, sh põhjendusi erikontrolli läbiviimise vajaduse kohta. Selline taotluse täpsustamine on lubatav ja mõistlik, sest enne kohtumenetluse algatamist ei pruugi avaldajatele olla piisavalt kättesaadav erikontrolli taotluse esitamiseks vajalik teave. Muu hulgas võivad aktsionärid saada erikontrolli läbiviimise taotluse esitamiseks täiendavat ja vajalikku teavet aktsiaseltsi vastusest, milles keeldutakse erikontrolli läbiviimisest.

Erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele eesmärgiga selgitada, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi juhtorganite vastu. Samuti võib erikontroll hõlmata aktsiaseltsi asutamist, aktsiakapitali muutmist ning aktsiaseltsi aastaaruande kohta tekkinud küsimusi, mida ei ole võimalik lahendada ÄS §-s 287 ettenähtud teabenõude esitamisega. Erikontrolli taotlevad aktsionärid ei pea iseenesest tõendama omi väiteid, millega nad põhjendavad erikontrolli läbiviimise taotlust. Rahuldamata tuleb jätta ilmselgelt põhjendamatud taotlused ning taotlused, mis ei võimaldaks aktsiaseltsil omi huvisid ja õigusi kaitsta (näiteks kui võimalikud nõuded on aegunud).

Kuivõrd erikontrolli läbiviimise taotluse lahendamise menetlus on hagita menetlus, siis TsMS § 477 lg 5 teise lause järgi on kohtul kohustus vajaduse korral nõuda avaldajalt tõendite esitamist või koguda tõendeid omal algatusel.

Juhul kui aktsionärid on esitanud erikontrolli läbiviimise taotluse aktsiaseltsi juhatusele enne aktsionäride üldkoosolekut, ei pea nad ÄS § 330 lg 1 mõtte kohaselt esitama uut taotlust aktsionäride üldkoosolekul. Seadus ei kehtesta erikontrolli läbiviimise taotluse kohustuslikku vormi. Aktsionäril ei ole õigust taotleda erikontrolli küsimuste osas, millele aktsiaseltsi juhatus peab talle aktsionäride üldkoosolekul vastama teabenõude alusel VÕS § 287 järgi.