/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-28-09 PDF Riigikohus 15.04.2009

TsMS § 429 lg 1 teise lause kohaselt võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Maakohus ega ringkonnakohus ei ole hagist loobumist määrusega vastu võtnud.


Elamuühistu osamaks (osak) kuulus elamuühistu liikmele, mitte elamuühistule. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Elamuühistu osamaksu omandiõigus ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. PärS § 130 lg 1 järgi läksid pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt olid lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saanud ühelt isikult teisele üle minna. Olukorras, kus elamuühistu osamaks on abikaasade ühisomandis, on võimalik, et ühe abikaasa surma korral läheb osamaks tema pärija ja üleelanud abikaasa kaasomandisse.

Olukorras, kus puudub ühistuliikmest korterivaldaja, kes võiks saada korteriomandi omanikuks EES § 21^8 lg 2 järgi, kuid on olemas elamuühistu osamaksu omanik, kes ei ole elamuühistu liige, kuid kes elamuühistu liikmeks astumisel saaks kasutusõiguse sellele korterile, peaks elamuühistu erastatud maa korteriomanditena kinnistamisel saama korteriomandi omanikuks see elamuühistu osamaksu omanik.

3-2-1-113-01 PDF Riigikohus 19.12.2001

Tulenevalt ES §-st 14 lg 1, ei põhine elamuühistu korteri kasutamise õigus omandiõigusel, vaid liikmelisusel. Osamaks on üksnes liikme omand, sellest on tehtud erand ES § 21 lg-s 1, kus tunnustatakse osamaksu kuulumist abikaasade ühisomandisse. Elamuühistu osamaksu omandamist kaasomandisse seadus ei võimalda.


ES § 4 kohaselt võib eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks olla omandiõigus eluruumile, liikmelisus elamuühistus, eluruumi üürileping või mõni muu seaduses ettenähtud alus. Seadus ei sätesta ühise tegutsemise lepingut eluruumi kasutamise õigusliku alusena.

3-2-1-22-99 PDF Riigikohus 21.01.1999

Eesti Vabariigi põhiseadusele pole antud tagasiulatuvat jõudu.


TsMS § 353 lg 2 keelab expressis verbis kassatsioonkaebuses hagi aluse ja eseme muutmise ning nõuete esitamise, mida ei esitatud varem.


Vaidluse lahendamisel osamaksu üleandmise üle tuli juhinduda enne 1. juulit 1992. a kehtinud elamukoodeksist ja EK Kalda põhikirjast, mis kehtestas osamaksu üleandmise õigusele piirangud.

3-2-1-20-97 PDF Riigikohus 13.02.1997
3-2-1-95-96 PDF Riigikohus 19.09.1996

Pärijal on õigus ES § 23 lg 2 alusel vaidlustada kohtu korras temale väljamaksmisele kuuluva osamaksu suurust. Osaku suuruse määramisel tuleb juhinduda ES §-st 14 lg 2. Juhul kui ehitusmaksumuse alusel arvutatud osamaks on väiksem kui korteri harilik väärtus, tuleb tagastatav osamaks määrata AÕS § 29 kohaselt, lähtudes konkreetse korteri turuhinnast.

III-2/1-31/95 PDF Riigikohus 14.06.1995

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json