Kohtulahendite liigitus

Kokku: 15| Näitan: 1 - 15

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-2-1-89-16 PDF Riigikohus 18.10.2016
ÄS § 33 lg-st 5 järeldub, et registripidaja saab kontrollida esmajoones seadusega nõutavate dokumentide olemasolu ja nende vastavust seaduse nõuetele, kuid võib hinnata esitatud dokumenti ja keelduda kande tegemisest ka siis, kui esitatud dokument on näiteks heade kommete vastane või avaliku korraga vastuolus või vastuolus seadusest tuleneva keeluga ning seetõttu TsÜS § 86 või § 87 järgi tühine. Samuti võib registripidaja keelduda kande tegemisest, kui dokumendiga rikutakse kolmandate isikute, näiteks äriühingu võlausaldajate seadusega kaitstud õigusi. Sellistel juhtudel on kande tegemisest keeldumine põhjendatud äriregistri kui avaliku registri õigsuse eelduse ja usaldatavuse tagamise vajadusega (vt ka RKTKm nr 3-2-1-139-08, p 8). (p 13)
3-2-1-125-13 PDF Riigikohus 20.11.2013
Kolmandate isikute avaldusi, millega soovitakse muuta ettevõtja kohta äriregistrisse tehtud kannet ei saa lugeda kandeavalduseks ja neil isikutel ei ole õigust taotleda oma avalduse lahendamist kandeavaldusele ettenähtud menetluses. (p 16) Registripidajal on võimalik piiratud juhtudel teha kandeid ka omal algatusel ametiülesande täitmise korras. Kannete omal algatusel tegemise võimalust reguleerivad eelkõige ÄS §-d 59–61. Kui registripidajale on saanud teatavaks, et ettevõtja kohta äriregistrisse tehtud kanne on mingil põhjusel ebaõige, võimaldab ÄS § 61 lg 2 teatada sellest ettevõtjale, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha. Kui teatamisest arvates kahe nädala jooksul ei ole kande tegemisele või parandamisele vastu vaieldud, teeb või parandab registripidaja kande ise. Vastuväidete saamisel otsustab registripidaja nende põhjendatuse üle kandemäärusega. Registrist kustutatud äriühingu saab äriregistrisse ennistada mitte kande parandamise, vaid selleks seaduses ettenähtud alustel ja korras ehk täiendava likvideerimise instituudi kaudu. Osaühingu puhul reguleerivad sellist võimalust eelkõige ÄS § 218 lg-d 2 ja 3. (p 17) TsMS § 599 esimese lause ja § 600 lg 1 järgi ei ole võimalik kaevata nn positiivse kandemääruse peale ehk määruse peale, millega registripidaja rahuldab kandeavalduse. TsMS § 599 esimene lause ei reguleeri olukorda, kus võlausaldaja taotleb ekslikult registrist kustutatud võlgniku registrisse ennistamist. TsMS § 599 teise lause järgi võib kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik. Registrist (ekslikult) kustutatud ja sinna ennistatud äriühing on puudutatud isik TsMS § 599 teise lause mõttes ja tal on õigus esitada määruskaebus registripidaja algatusel ametiülesande korras tehtud kandemääruse peale.(20)
3-2-1-165-11 PDF Riigikohus 28.02.2012
Enne 1. jaanuari 2011 kehtinud ÄS § 139 lg 1 p 7 ja § 160 lg 2 kohaselt pidi osaühingu põhikirjas olema märgitud reservkapitali suurus. Kuni 11. novembrini 2011 kehtinud ÄS § 506 lg 41 redaktsiooni kohaselt kohaldusid need sätted enne 1. jaanuari 2011 asutatud osaühingute suhtes ka pärast 1. jaanuari 2011. Samas alates 1. jaanuarist 2011 asutatud osaühingutele ei olnud nõuet sätestada põhikirjas reservkapitali suurus. 12. novembril 2011 jõustunud muudatusega täiendati ÄS § 506 lg-t 41 teise ja kolmanda lausega, mille kohaselt võivad enne 1. jaanuari 2011 asutatud osaühingu osanikud võtta vastu otsuse kohustusliku reservkapitali moodustamise või suurendamise lõpetamise kohta. Selle otsuse vastuvõtmisele kohaldatakse ÄS § 175 lg-t 1. Muudatuse eesmärgiks saab pidada erineval ajal asutatud osaühingute põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise kõrvaldamist. Arvestades seda, et määruskaebuse menetlemise ajal on materiaalõigus muutunud ning praegu oleks avaldaja tehtud samasisuline otsus kooskõlas kehtiva õigusega, on menetlusökonoomiat silmas pidades võimalik praeguses asjas kohaldada ÄS § 506 lg 41 kehtivat redaktsiooni. Avaldaja osanikud on võtnud vastu otsuse muuta põhikirja selliselt, et selles ei ole enam sätestatud reservkapitali suurust. Seda otsust saab pidada ÄS § 506 lg 41 teise lause kohaseks otsuseks kohustusliku reservkapitali moodustamise lõpetamise kohta, arvestades ka seda, et ÄS § 506 lg 41 kolmanda lause kohaselt kohaldatakse sellisele otsusele põhikirja muutmise otsusele esitatud häälteenamuse nõudeid.
3-2-1-163-11 PDF Riigikohus 22.02.2012
Võlgniku saab pankrotimenetluses likvideerimise järel registrist kustutada üksnes juhul, kui võlgnik ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. Halduril tuleb tagada sellistest menetlustest tulenevate võimalike menetluskulude nõuete maksmapanek pankrotivara suhtes. Kohus ei või otsustada registrist kustutamist enne, kui ta on saanud haldurilt kinnituse, et võlgniku osalusega kohtumenetlused on lõppenud.
3-2-1-97-11 PDF Riigikohus 27.10.2011
Kohtulikku registrisse tuleb teha üksnes selliseid kandeid, mis on arusaadavad ja ülevaatlikud, ei ole vastuolulised ning on realiseeritavad, st et nendele tuginedes on võimalik korraldada mõistlikult registriesemega seotud õigussuhteid ega tekitata eeldatavasti uusi õiguskonflikte (vt ka nt Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11, p 18). Äriühingu organi koosoleku otsuse esitamisel peab registripidaja kontrollima peale dokumendi enda olemasolu mh ka koosoleku pädevust ja otsuse vastuvõtmise protseduurilise korra järgimist, nt kvooruminõude täitmist, samuti seaduses nõutud andmete märkimist otsuses, lisaks on registripidajal õigus keelduda kande tegemisest, kui dokument on selgelt heade kommete vastane või vastuolus avaliku korraga või seadusest tuleneva keeluga või kui dokumendiga rikutakse kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi (vt Riigikohtu 4. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08, p 8). Registrimenetluses kui formaalses menetluses tuleb põhikirja tõlgendamisel vähemalt üldjuhul piirduda objektiivse tõlgendamisega, tuginedes mh TsÜS § 75 lg 1 teisele lausele ja VÕS § 29 lg-le 4.
3-2-1-139-08 PDF Riigikohus 04.02.2009
Seadus nõuab registripidajalt esitatavate dokumentide seadusega sätestatud vormi- ja sisunõuete järgmise kontrollimist. Registripidaja õigus kontrollida temale esitatud dokumentide sisulist kehtivust on piiratud, sest registripidaja saab kontrollida ainult esitatud dokumentide seaduse nõuetele vastavust. Registripidajal on siiski õigus hinnata esitatud dokumenti ja keelduda kande tegemisest, kui esitatud dokument on selgelt heade kommete vastane või avaliku korraga vastuolus või kui esitatud dokument on vastuolus seadusest tuleneva keeluga või kui dokumendiga rikutakse kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi. Sellistel juhtudel on kande tegemisest keeldumine põhjendatud äriregistri kui avaliku registri õigsuse eelduse ja usaldatavuse tagamise vajadusega. Registripidajal ei ole õigus keelduda kande tegemisest põhjendusel, et otsus, mille eesmärgiks on varjata osa võõrandamistehingut, on näiline ja seetõttu TsÜS § 89 järgi tühine. Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist, mis ei ole registripidaja pädevuses. Ainuüksi asjaolu, et ainuosaniku otsusega otsustati osanikule välja maksta tema osa, ei ole selge tõend otsuse näilikkuse kohta, sest ÄS § 200^1 lg 1 järgi võib osakapitali vähendamisel teha väljamakseid osanikele, kui see on ette nähtud osakapitali vähendamise otsuses. Samuti ei ole uue tulevase osaniku nime märkimine selgeks tõendiks otsuse näilikkuse kohta, sest ÄS § 192 p 1^1 järgi tuleb osakapitali suurendamise otsuses märkida ka uue osaniku nimi. Küll aga saab registripidaja keelduda kande tegemisest, kui osanike otsus rikub seaduse sätteid, mis on kehtestatud eelkõige äriühingu võlausaldajate kaitseks.
3-2-1-68-06 PDF Riigikohus 14.09.2006
Juhatuse liikme registrikande näol ei ole ÄS § 34 järgi tegemist konstitutiivse kandega.
3-2-1-36-06 PDF Riigikohus 15.05.2006
Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov ning see kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad kandele tuginedes ÄS § 34 lg-te 2 ja 3 alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantud isiku õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. Samas ei tekita ega lõpeta äriregistri kanne juhatuse liikme volitusi.
3-2-1-96-05 PDF Riigikohus 14.10.2005
Registripidaja kustutab äriühingu äriregistrist, kui hoiatuse tegemisest 4 kuu jooksul ei ole äriühing esitanud registripidajale andmeid nõutava netovara olemasolu kohta. Registrist kustutatud äriühingul on õigus kaevata enda registrist kustutamise peale.
3-2-1-39-05 PDF Riigikohus 26.04.2005
Kuna juhatuse liikme enda nimel esitatud avaldust tema juhatuse liikmena registrist kustutamiseks ei saa lugeda kandeavalduseks, ei saa registripidaja teha selle rahuldamata jätmise kohta kandeotsust.
3-2-1-133-03 PDF Riigikohus 19.11.2003
Kandeotsuse tegemise kohustus on registripidajal ÄS § 61 lg-st 2 tulenevalt ka siis, kui ettevõtja, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha, ei ole kande tegemisele või parandamisele vastu vaielnud.
3-2-1-117-00 PDF Riigikohus 13.12.2000
Kui kandeotsuse alusel on juba tehtud kanne registrisse, siis selle kande aluseks olnud kandeotsuse tühistamine ei muuda kannet tühiseks. Kanne jääb kehtima kuni uue kande tegemiseni. Kui ühistut ei ole lõpetatud ega sundlõpetatud, siis oli tema registrist kustutamine ebaseaduslik (TsÜS §-d 47 lg 2 ja 49, MTÜS §-d 37 ja 40) .
3-2-1-150-00 PDF Riigikohus 16.11.2000
ÄS § 33 lg 3 näeb ette, et registripidajale esitatavale avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Kuna esitatud volikiri ei olnud notariaalselt tõestatud, siis puudus kandeavalduse esitaja esindajal äriregistrile esitatava avalduse alla kirjutamiseks õigustatud isiku volitus.
3-2-1-42-99 PDF Riigikohus 20.04.1999
Kooskõlas ÄS §-ga 42 ei saa ühe ja sama registreerimisnumbri all kahte äriühingut registreerida ja kohus ei saa teha otsust, mis selle ettekirjutusega on vastuolus. Ringkonnakohtu otsusega tekkis olukord, kus ühe registrikoodi all on kaks äriühingut.
3-2-1-49-98 PDF Riigikohus 16.04.1998
ÄS § 144 lg-ga 3 ei ole vastuolu kui osaühingu äriregistrile esitatavale juhatuse liikme kande muutmise avaldusele kirjutab alla asutamisotsusest nähtuva osaniku otsusega määratud uus juhatuse liige, kes ei ole juhatuse liige äriregistri järgi.

Kokku: 15| Näitan: 1 - 15

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane