Kohtulahendite liigitus

Kokku: 24| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
2-17-9986/48 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 07.11.2018
ÄS § 60 mõtteks on kustutada registrist sellised äriühingud, mis on varatud ega tegutse. Äriühing, mille osanikud või aktsionärid ei suuda omavaheliste vastuolude tõttu võtta vastu ühingu tegevuseks vajalikke otsuseid, ehk nn patiseisus äriühing ei ole mittetegutsev äriühing ÄS § 60 mõttes. Äriühingu tegevus võib piirduda ka vara valdamisega. (p 19)
2-17-10423/20 PDF Riigikohtu üldkogu 02.10.2018
TsMS § 595 lg 2 p-s 5 on silmas peetud, et kohtuniku pädevuses on seaduses sundlõpetamisena reguleeritud menetluse läbiviimine. (p 23.5) Kohtunikuabil on tulenevalt TsMS § 595 lg-st 1 ja MTÜS § 361 lg-st 3 (nende koostoimes) pädevus teha MTÜ registrist kustutamise määrus. Sellise pädevuse andmine kohtunikuabile on kooskõlas põhiseadusega. (p-d 23, 38) MTÜ registrist kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ei eelda õigusemõistmist ja kohtunikuabi üksnes kontrollib seaduses selgelt sätestatud asjaolude olemasolu või puudumist. (p 37.1) Kuigi kohtunikuabil on MTÜ registrist kustutamisel MTÜS § 361 lg 3 järgi kaalutlusõigus, on kaalutlusõigus piiratud hinnanguga, kas kustutamismääruse tegemise ajaks on nõutav aruanne esitatud või mitte või vähemasti mõjuval põhjusel taotletud täiendavat aega selle esitamiseks (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-12, p 10). Piiratud kaalutlusõigus ei muuda ühingu registrist kustutamist õigusemõistmiseks. (p 37.2)
2-15-9288/60 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 27.09.2017
Kuna äriregistrist kustutamisega äriühingu õigusvõime lõppeb (ÄS § 2 lg 3) ning osanikud kaotavad võimaluse osast tulenevate õiguste (ÄS § 148 lg 5) teostamiseks, siis registrist kustutatud osaühingu osal eelduslikult majanduslikku väärtust ei ole. (p 27)
2-16-17452/16 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 13.09.2017
Kuna MTÜ põhitegevuseks ei tohi olla majandustegevus, võib see olla sundlõpetamise aluseks. (p 11) Õiguslik huvi MTÜS § 40 lg 1 p 2 mõttes MTÜ sundlõpetamise avalduse esitamiseks võib muu hulgas tuleneda ka asjaolust, et avalduse esitanud isik on MTÜ-ga samas või sarnases valdkonnas tegutsev äriühing. Äriühingutele näeb seadus majandustegevuses osalemiseks ette reeglid, mis tagavad kas osanike isikliku vastutuse ühingu kohustuste eest või omakapitali säilitamise kohustuse. MTÜ-le ei näe seadus ette kapitalinõudeid ega liikmete isiklikku täiendavat vastutust ühingu kohustuste eest, mistõttu võib äriühing eelnimetatud nõuete täitmise kohustuse tõttu olla MTÜ-ga konkureerides halvemas olukorras. (p 12) Kui kohtule on MTÜ sundlõpetamise avalduse esitanud isik, keda ei saa pidada huvitatud isikuks, tuleb kohtul talle teatavaks saanud asjaolude põhjal kaaluda, kas sundlõpetamise menetlus algatada või mitte. Seaduses sätestatud juriidilise isiku õigusliku vormi kuritarvitamine võib olla asjaoluks, mis tingib vähemalt sundlõpetamise menetluse algatamise. (p 13)
3-2-1-66-17 PDF Riigikohus 14.06.2017
AÕS § 325 lg 5 eesmärk on tagada hüpoteegipidajatest sissenõudjate nõuete rahuldamise võimalus kinnisasjast saadava raha arvel ka siis, kui kinnisasja omanikust juriidiline isik ise on kas juba enne täitemenetlust või selle kestel õigusjärglaseta lõppenud. See kehtib ka juhul, kui oma kinnisasjaga võlga asjaõiguslikult taganud isik ja isiklik võlgnik on üks ja sama. Äriseadustik ei näe Eestis registreeritud äriühingu registrist kustutamise eeldusena ette selle asjaolu kontrollimist, kas äriühingule kuulub mingi vara, sh nt kinnisasi. Seega võib esineda olukord, mil registrist kustutatakse (ÄS § 59 lg 4 juhtumil Maksu- ja Tolliameti kirjalikul nõusolekul) võlgnik, kellele endale kuulub hüpoteegiga koormatud kinnisasi. Ka neil juhtudel peab olema võimalik AÕS § 325 lg t 5 kohaldada. (p 15.2.)
3-2-1-153-12 PDF Riigikohus 11.12.2012
Majandusaasta aruande esitamata jätmise õiguslikud tagajärjed kehtestatakse ÄS §-s 60. Nimetatud sätte lg-s 3 sätestatud tingimuste täitmata jätmisel on registripidajal õigus otsustada äriühingu registrist kustutamise üle. ÄS § 60 lg-s 3 sätestatud tähtaja möödumine ei too siiski kaasa sellekohase kande tegemist ÄS § 33 lg 4 järgi ning äriühingu lõppemist. ÄS § 60 lg 3 suhtes on erinormiks ÄS § 60 lg 31, mille kolmanda lause järgi ei tehta äriühingu registrist kustutamise kannet enne, kui on möödunud kohtumääruse või kandemääruse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud. Sundlõpetatud äriühingu tegevuse jätkamine ei ole kooskõlas sundlõpetamise eesmärgiga. ÄS § 60 lg 5 esimese lause järgi, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. See tähendab, et registrist kustutamisel jääksid lahendamata osaühingu vara ja kohustustega seotud küsimused.
3-2-1-115-12 PDF Riigikohus 03.10.2012
EVKS § 23 lg 3 esimese lause järgne aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutus laieneb ka likvideerijale. See kehtib aga üksnes n-ö sisemiste likvideerijate suhtes, kelleks on ÄS § 369 lg 1 järgi aktsiaseltsi juhatuse liikmed automaatselt või muud aktsiaseltsi üldkoosoleku otsusega või põhikirjas ette nähtud korras nimetatud isikud. Säte ei laiene kohtu määratud likvideerijatele (ÄS § 369), kelle roll on n-ö välise juhina mõnevõrra erinev senise juhatuse omast. EVKS § 23 lg 3 esimene lause hõlmab ka vastutust võlgnetava tasu eest. Tegemist on mh tasuga aktsiate registreerimise tõttu osutatavate teenuste, s.o aktsiate hoidmise eest. See tasu on hõlmatud ka hinnakirjaga EVKS § 23 lg 11 järgi.
3-2-1-38-08 PDF Riigikohus 21.05.2008
Hoolimata sellest, et võlgniku pankrotti välja ei kuulutata, võib vara olemasolu võlgnikul selguda ka likvideerimismenetluses. Küsimust, kuidas tuleks korraldada PankrS § 130 lg 4 alusel määratud likvideerijal võlgade katteks vara realiseerimine ja kuidas saadud raha jaotada, pankrotiseadus ei reguleeri, kuid küsimus on võimalik praegusel juhul lahendada täitemenetluse seadustikust lähtudes. Mõnel muul juhul on võimalik kohaldada siiski ka PankrS § 130 lg-t 4 ja vajadusel TsÜS § 44. Nõuete rahuldamine saab PankrS § 130 lg 4 alusel määratud likvideerija ülesannete hulgas olla juhtudel, mil sissenõudja kasuks ei ole pankrotimenetluse lõpetamise ajaks tekkinud kehtivat arestipandiõigust või see on mingil põhjusel lõppenud. Sel juhul saab vajaduse korral kohaldada ka TsÜS § 44. Kui PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotimenetluse lõpetamise ajaks on eelnevalt alustatud täitemenetluses arestitud sissenõudja kasuks kinnisasi, siis TMS § 142 lg 3 kohaselt arestipandiõigust küll ei teki, kuid siis tuleneb täitemenetluse lubatavus täitemenetluse peatamise aluse äralangemisest.
3-2-1-27-08 PDF Riigikohus 28.04.2008
ÄS § 60 lg-s 4 sätestatuga analoogselt on äriühingu sundlõpetamisega tegemist ka juhul, kui äriühing on majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutatud ja seejärel äriregistrisse ennistatud ning algatatud on likvideerimismenetlus. Likvideerimine toimub ka sellisel juhul sundlõpetamise raames. Seadus ei näe ette võimalust, et sundlõpetatud äriühing, sh äriühing, mis on majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutatud ning seejärel äriregistrisse ennistatud ja mille likvideerimismenetlus on algatatud, võiks tegevust jätkata. Sundlõpetatud äriühingu tegevuse jätkamine ei oleks ka kooskõlas sundlõpetamise eesmärgiga, milleks praegusel juhul on lõpetada sellise äriühingu tegevus, kes vaatamata hoiatusele ei esitanud majandusaasta aruannet. Ka ÄS § 217 lg-st 1 ei tulene, et sundlõpetatud äriühing võiks oma tegevust jätkata.
3-2-1-135-06 PDF Riigikohus 10.01.2007
MTÜS § 40 lg-s 1 märgitud huvitatud isikuks, kes on TsMS § 629 lg 1 järgi õigustatud esitama avalduse ja nõudma hagita menetluse algatamist korteriühistu sundlõpetamiseks, ei saa olla suvaline isik. Huvitatud isikul peab olema õiguslik puutumus korteriühistuga, mille sundlõpetamist ta taotleb. Korteriühistu sundlõpetamist saab nõuda vaid isik, kelle seadusega kaitstud õigusi ja/või õigustatud huve korteriühistu sundlõpetamine mõjutab. Siiski võib kohus TsMS § 629 lg 1 ja TsÜS § 40 lg 3 järgi juriidilise isiku, sh korteriühistu sundlõpetamise algatamise ja ka sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kuid see ei ole kohtu kohustus vaid diskretsiooniõigus. Ka mittetulundusühingute registri pidaja võib tulenevalt MTÜS § 82 lg-st 4 algatada kohtus mittetulundusühingu sundlõpetamise, kui kande tegemine registri pidaja poolt vastavalt MTÜS § 82 lg-le 2 tooks kaasa mittetulundusühingu registrist kustutamise.
3-2-1-101-06 PDF Riigikohus 16.11.2006
Vallasasjaks oleva ehitise kaasomanike asutatud mittetulundusühingu nimetamine põhikirjas korteriühistuks ei kujuta endast olulist vastuolu seadusega TsÜS § 40 lg 1 p 3 tähenduses, sest mittetulundusühing saab oma nime viia seadusega kooskõlla, muutes põhikirja. Erinevalt korteriühistu asutamisest ei loo tavalise mittetulundusühingu asutamine kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed. Juhul, kui mittetulundusühingu põhikirja järgi pannakse seoses mittetulundusühingu asutamise ja tegevusega kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed, ei vasta mittetulundusühingu põhikiri seadusele. Selline põhikirja vastuolu seadusega ei ole aga oluline vastuolu TsÜS § 40 lg 1 p 3 mõttes, sest seda on võimalik kõrvaldada ja kohus peab andma mittetulundusühingule tähtaja põhikirja seadusega kooskõlla viimiseks ning alles rikkumise tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral sundlõpetama mittetulundusühingu.
3-2-1-29-05 PDF Riigikohus 23.03.2005
Äriregistrisse kantud ettevõtjate lõpetamisele tuleb lisaks äriseadustiku vastavatele sätetele kohaldada ka TsÜS § 45 lg-t 2, mille kohaselt lõpeb eraõiguslik juriidiline isik registrist kustutamisega. Äriregistrisse kantud ettevõtja lõpeb vastava kande tegemisega.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-125-98. Võlausaldajal on õigus esitada avaldus likvideerija määramiseks ka pärast ÄS § 513 lg-s 31 sätestatud tähtaja möödumist, kui seda tehakse enne võlgniku äriregistrist kustutamist. Pärast äriühingu äriregistrist kustutamist saab likvideerimise ennistada ja likvideerija määrata võlausaldaja nõudel üksnes juhul, kui võlausaldaja esitab kohtule tõendid, mis võimaldavad eeldada, et tal on kustutatud äriühingu vastu nõue, ja kohus peab vajalikuks avalduse esitamise tähtaja ennistada.
3-2-1-10-05 PDF Riigikohus 03.03.2005
Munitsipaalettevõtte põhimääruse p-s 7 ettenähtud maksejõuetuse kriteeriumit tuleb sisustada pankrotiseaduse kui maksejõuetuse õiguslikke tagajärgi reguleeriva põhilise õigusakti abil. Maksejõuetus on faktiline seisund, mille tõendamiseks on võlausaldaja käsutuses kõik tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõendid, mis veenavad kohut selles, et võlausaldajal ei ole õnnestunud rahuldada oma nõuet munitsipaalettevõtte vara arvel. Näiteks tõendavad maksejõuetust pankrotiotsus ja kohtumäärus pankrotimenetluse lõpetamise kohta raugemisega vara puudumise tõttu. Ajutine maksejõuetus ei ole põhimääruse p 7 järgi kohaliku omavalitsuse garantiivastutuse rakendamise eelduseks. Vara olemasolu munitsipaalettevõttel ei pruugi tähendada, et see on piisav võlausaldaja nõuete katteks. Likvideerimise lõpuleviimata jätmine pikema aja jooksul võib kinnitada maksejõuetust.
3-2-1-142-03 PDF Riigikohus 16.12.2003
Kohus ei saa aktsiaseltsi likvideerijaks määrata isikut, s.h juhatuse liiget, ilma tema nõusolekuta. Kui ei leita isikut, kes vastaks likvideerijale esitatavatele nõuetele ja oleks nõus likvideerijaks hakkama ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada, siis likvideerimist korraldada ei saa. Likvideerija töö tasustamiseks ja hüvitise maksmiseks tuleb analoogia alusel kohaldada PankrS § 9 lõiget 5, mille kohaselt võib kohus määrusega kohustada võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku.
3-2-3-2-03 PDF Riigikohus 12.09.2003
Kui likvideerijaks soovitakse määrata isikut, kes ei ole kantud ettevõtte juhina ettevõtteregistrisse, tuleb avaldusele lisada ka selle isiku nõusolek.
3-2-1-42-02 PDF Riigikohus 28.03.2002
See, et osaühingu lõpetamine ÄS § 519 lg 3 alustel on võimalik ka ilma likvideerimismenetluseta, ei välista ÄS § 218 lg 2 kohaldamist.
3-2-1-66-01 PDF Riigikohus 30.05.2001
Munitsipaalettevõtte põhimääruse p 7 sätestab munitsipaalettevõtte vastutuse oma kohustuste täitmise eest ning paneb täiendava vastutuse munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral ettevõtte kõrgemalseisvale organile, kelleks on põhimääruse p 3 järgi kohaliku omavalitsuse täitevorgan.
3-2-1-41-01 PDF Riigikohus 26.03.2001
ÄS §-s 203 täiendatakse TsÜS §-s 49 lg 1 sätestatud sundlõpetamise aluseid ja isikute ringi, kellel on õigus nõuda osaühingu sundlõpetamist. Isikute loetelu, kes on õigustatud ÄS § 203 lg 2 kohaselt osaühingu sundlõpetamise nõuet esitama pole ammendav. TsÜS § 49 lg 1 järgi võis selleks isikuks olla ka muu huvitatud isik. ÄS § 203 ei ole TsÜS § 49 suhtes erisäte, vaid täiendab TsÜS §-s 49 sätestatut osaühingu osas.
3-2-1-120-00 PDF Riigikohus 03.10.2000
Munitsipaalettevõtte põhimääruse p 7 sätestab munitsipaalettevõtte vastutuse oma kohustuste täitmise eest ning paneb täiendava vastutuse munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral ettevõtte kõrgemalseisvale organile
3-2-1-21-99 PDF Riigikohus 16.02.1999
Munitsipaalettevõtte likvideerimisel läheb vara, mis on järele jäänud pärast kohustuste täitmist kreeditoride ees, üle munitsipaalettevõtte asutanud kohalikule omavalitsusele ettevõtte põhikirjas ettenähtud korras.

Kokku: 24| Näitan: 1 - 20