/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-115-12 PDF Riigikohus 03.10.2012

Juhul, kui kohus mõistab kostjatelt välja põhivõla ja viivise, osalt solidaarselt, osalt üksnes ühelt kostjalt, saab kumbki kostja vaidlustada kohtuotsust siiski üksnes teda puudutavas osas (vt ka nt Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 17).


Juhul, kui kohus mõistab kostjatelt välja põhivõla ja viivise, osalt solidaarselt, osalt üksnes ühelt kostjalt, saab kumbki kostja vaidlustada kohtuotsust siiski üksnes teda puudutavas osas (vt ka nt Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 17).


EVKS § 23 lg 3 esimese lause järgne aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutus laieneb ka likvideerijale. See kehtib aga üksnes n-ö sisemiste likvideerijate suhtes, kelleks on ÄS § 369 lg 1 järgi aktsiaseltsi juhatuse liikmed automaatselt või muud aktsiaseltsi üldkoosoleku otsusega või põhikirjas ette nähtud korras nimetatud isikud. Säte ei laiene kohtu määratud likvideerijatele (ÄS § 369), kelle roll on n-ö välise juhina mõnevõrra erinev senise juhatuse omast. EVKS § 23 lg 3 esimene lause hõlmab ka vastutust võlgnetava tasu eest. Tegemist on mh tasuga aktsiate registreerimise tõttu osutatavate teenuste, s.o aktsiate hoidmise eest. See tasu on hõlmatud ka hinnakirjaga EVKS § 23 lg 11 järgi.

3-2-1-38-08 PDF Riigikohus 21.05.2008

Arestipandiõigus on täitemenetluses arestimisega tekkiv seaduslik pandiõigus, mis annab TMS § 65 lg 2 kohaselt sissenõudjale üldjuhul samad õigused nagu lepingu alusel seatud või seaduse alusel tekkinud pandiõigus. Sissenõudja kehtivalt tekkinud arestipandiõigus ei lõpe täitemenetluse peatamisega pankrotimenetluse algatamise tõttu ja pärast täitemenetluse peatamise aluse äralangemist annab arestipandiõigus sissenõudjale õiguse täitemenetluses võlgnikult saadud rahale.


PankrS § 17 lg-st 3 ja TMS § 51 lg-st 1 järeldub, et kui võlgniku pankrotti välja ei kuulutata (nt raugemise või avalduse rahuldamata jätmise tõttu), võib võlgniku suhtes jätkuda enne pankrotimenetluse algatamist alustatud täitemenetlus. Pankrotiseadusest ega ka täitemenetluse seadustikust ei tulene, et täitemenetlus lõpeb juba pankrotimenetluse algatamisel.

Sissenõudja kehtivalt tekkinud arestipandiõigus ei lõpe täitemenetluse peatamisega pankrotimenetluse algatamise tõttu ja pärast täitemenetluse peatamise aluse äralangemist annab arestipandiõigus sissenõudjale õiguse täitemenetluses võlgnikult saadud rahale.


Hoolimata sellest, et võlgniku pankrotti välja ei kuulutata, võib vara olemasolu võlgnikul selguda ka likvideerimismenetluses. Küsimust, kuidas tuleks korraldada PankrS § 130 lg 4 alusel määratud likvideerijal võlgade katteks vara realiseerimine ja kuidas saadud raha jaotada, pankrotiseadus ei reguleeri, kuid küsimus on võimalik praegusel juhul lahendada täitemenetluse seadustikust lähtudes. Mõnel muul juhul on võimalik kohaldada siiski ka PankrS § 130 lg-t 4 ja vajadusel TsÜS § 44.


Ringkonnakohus on jätnud määruses võtmata seisukoha menetluskulude jaotuse kohta, mis on aga asja lahendamisega kaasnev kohtu kohustus.


PankrS § 17 lg-st 3 ja TMS § 51 lg-st 1 järeldub, et kui võlgniku pankrotti välja ei kuulutata (nt raugemise või avalduse rahuldamata jätmise tõttu), võib võlgniku suhtes jätkuda enne pankrotimenetluse algatamist alustatud täitemenetlus. Pankrotiseadusest ega ka täitemenetluse seadustikust ei tulene, et täitemenetlus lõpeb juba pankrotimenetluse algatamisel.


Pankrotiseaduse § 146 saab kohaldada siis, kui on välja kuulutatud võlgniku pankrot.


Hoolimata sellest, et võlgniku pankrotti välja ei kuulutata, võib vara olemasolu võlgnikul selguda ka likvideerimismenetluses. Küsimust, kuidas tuleks korraldada PankrS § 130 lg 4 alusel määratud likvideerijal võlgade katteks vara realiseerimine ja kuidas saadud raha jaotada, pankrotiseadus ei reguleeri, kuid küsimus on võimalik praegusel juhul lahendada täitemenetluse seadustikust lähtudes. Mõnel muul juhul on võimalik kohaldada siiski ka PankrS § 130 lg-t 4 ja vajadusel TsÜS § 44.

Nõuete rahuldamine saab PankrS § 130 lg 4 alusel määratud likvideerija ülesannete hulgas olla juhtudel, mil sissenõudja kasuks ei ole pankrotimenetluse lõpetamise ajaks tekkinud kehtivat arestipandiõigust või see on mingil põhjusel lõppenud. Sel juhul saab vajaduse korral kohaldada ka TsÜS § 44. Kui PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotimenetluse lõpetamise ajaks on eelnevalt alustatud täitemenetluses arestitud sissenõudja kasuks kinnisasi, siis TMS § 142 lg 3 kohaselt arestipandiõigust küll ei teki, kuid siis tuleneb täitemenetluse lubatavus täitemenetluse peatamise aluse äralangemisest.

3-2-1-29-05 PDF Riigikohus 23.03.2005

Hagita menetluses likvideerija määramiseks ei saa selle menetluse iseloomu arvestades tuvastada nõude olemasolu või selle puudumist. ÄS § 513 lg 31 p-s 4 sätestatud kohustus esitada andmed ja tõendid nõude suuruse kohta tähendab seda, et esitatud andmete alusel kontrollitakse likvideerimismenetluse alustamise ja likvideerija määramise eeldusi. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-125-98.


Äriregistrisse kantud ettevõtjate lõpetamisele tuleb lisaks äriseadustiku vastavatele sätetele kohaldada ka TsÜS § 45 lg-t 2, mille kohaselt lõpeb eraõiguslik juriidiline isik registrist kustutamisega. Äriregistrisse kantud ettevõtja lõpeb vastava kande tegemisega.


Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-125-98.

Võlausaldajal on õigus esitada avaldus likvideerija määramiseks ka pärast ÄS § 513 lg-s 31 sätestatud tähtaja möödumist, kui seda tehakse enne võlgniku äriregistrist kustutamist. Pärast äriühingu äriregistrist kustutamist saab likvideerimise ennistada ja likvideerija määrata võlausaldaja nõudel üksnes juhul, kui võlausaldaja esitab kohtule tõendid, mis võimaldavad eeldada, et tal on kustutatud äriühingu vastu nõue, ja kohus peab vajalikuks avalduse esitamise tähtaja ennistada.

3-2-1-142-03 PDF Riigikohus 16.12.2003

Kohus ei saa aktsiaseltsi likvideerijaks määrata isikut, s.h juhatuse liiget, ilma tema nõusolekuta. Kui ei leita isikut, kes vastaks likvideerijale esitatavatele nõuetele ja oleks nõus likvideerijaks hakkama ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada, siis likvideerimist korraldada ei saa.

Likvideerija töö tasustamiseks ja hüvitise maksmiseks tuleb analoogia alusel kohaldada PankrS § 9 lõiget 5, mille kohaselt võib kohus määrusega kohustada võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku.

3-2-3-2-03 PDF Riigikohus 12.09.2003

Sundlõpetatud ettevõttele likvideerija määramise menetluses tuleb TsMS § 249 lg-s 2 sätestatud asjast huvitatud isikutena kaasata vähemalt isik, keda soovitakse määrata likvideerijaks, likvideerija määramise avalduse esitanud isik ja sundlõpetatud ettevõtte esindaja.


Likvideerijaks määramine puudutab isiku õigusi ja kohustusi. Seega võib jõustunud kohtuotsuses nõuda kohtuvea parandamist isik, keda asja ei kaasatud, kuid kes likvideerijaks määrati.


Kui likvideerijaks soovitakse määrata isikut, kes ei ole kantud ettevõtte juhina ettevõtteregistrisse, tuleb avaldusele lisada ka selle isiku nõusolek.

3-2-1-42-02 PDF Riigikohus 28.03.2002

See, et osaühingu lõpetamine ÄS § 519 lg 3 alustel on võimalik ka ilma likvideerimismenetluseta, ei välista ÄS § 218 lg 2 kohaldamist.

3-2-1-127-98 PDF Riigikohus 23.12.1998

Sundlõpetatud ettevõttele likvideerija määramine toimub hagita menetluse eeskirjade järgi, arvestades äriseadustikust tulenevaid erisusi. Arvestades eeltoodut, tuleb TsMS §-s 249 lg 2 sätestatud asjast huvitatud isikutena kaasata asja vähemalt likvideerija määramise avalduse esitanud isik, isik keda soovitakse määrata likvideerijaks ja sundlõpetatud ettevõtte esindaja.

3-2-1-125-98 PDF Riigikohus 14.12.1998

Sundlõpetatud ettevõttele likvideerija määramine toimub hagita menetluse eeskirjade järgi, arvestades äriseadustikust tulenevaid erisusi. Likvideerija määramise menetluses ei kuulu lahendamisele vaidlus ettevõtte sundlõpetatud ettevõtete nimekirja kandmise põhjendatuse üle.

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json