https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
2-24-8398/14 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 04.02.2026

Pankrotiseadus ei reguleeri olukorda, kus pärast pankroti raugemist ja võlgniku äriregistrist kustutamist ilmneb, et võlgnikule kuulub siiski veel mingi vara, mida (või mille õiget väärtust) raugemise otsustamisel arvesse ei võetud. Sellises olukorras tuleb juhinduda analoogia alusel PankrS §-st 166, mis reguleerib pankrotivara järeljagamist olukorras, kus pärast pankrotimenetluse lõppemist ja halduri vabastamist selgub, et võlgnikule kuulub veel mingi vara, millega ei ole pankrotimenetluses arvestatud. PankrS § 166 lg 1 näeb ette, et kui pärast pankrotimenetluse lõppemist ja halduri vabastamist laekub pankrotivarasse raha, vabanevad jagamisel hoiustatud rahasummad või selgub, et pankrotivara hulka kuulub esemeid, mida ei ole pankrotimenetluses läbiviimisel arvestatud, teeb kohus määruse järeljagamise läbiviimiseks. Ei ole mõistlikku põhjust, miks samamoodi ei peaks toimima siis, kui võlgnikust äriühing on pärast pankrotiavalduse menetluse raugemist äriregistrist kustutatud. (p 14)


Äriregistrist kustutatud osaühingu täiendava likvideerimise otsustamise eeldusi reguleerivad ÄS § 218 lg-d 2 ja 3. Eelviidatud paragrahvi teine lõige sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. ÄS § 218 lg 3 reguleerib osaühingu võlausaldaja õigust taotleda osaühingu täiendavat likvideerimist, nähes ette, et võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist korraldada üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja täiendava likvideerimise taotlust ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta jättis oma nõude mõjuva põhjuseta likvideerijatele õigel ajal esitamata. (p 15)

Sarnaselt järeljagamisega on ka täiendava likvideerimise eelduseks olukord, kus registrist kustutatud osaühingul on mingi vara, millega registrist kustutamise ajal ei arvestatud. Erinevalt järeljagamisest annab täiendav likvideerimine aga võimaluse sõltuvalt võlausaldajate olemasolust kas jaotada see vara osanike vahel või rahuldada selle arvel võlausaldaja rahuldamata jäänud nõue. (p 16)


Täiendava likvideerimise eesmärk on jaotada seni jaotamata jäänud vara selliselt, nagu seda oleks tehtud osaühingu likvideerimisel enne tema registrist kustutamist. Sarnane eesmärk on ka järeljagamisel. Seetõttu tuleb pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu äriregistrist kustutatud osaühingul alles olev vara jaotada vastavalt pankrotiseaduse reeglitele. Seaduse mõttega ei oleks kooskõlas olukord, kus maksejõuetuks osutunud äriühingul endiselt alles olev vara jaotatakse hiljem tavalises täiendava likvideerimise menetluses ilma pankrotihalduri ja kohtu kontrollita. Sellele viitab mh PankrS § 166 lg 2, mille kohaselt kinnitab kohus järeljagamise läbiviimiseks halduri, kelleks võib olla ka uus haldur. Sama põhimõte kohaldub ka siis, kui vara olemasolu või väärtus selgub pärast seda, kui pankrotiavalduse menetlus PankrS § 29 lg 1 alusel rauges. (p 17)

Kui kohus leiab, et esineb järeljagamise olukord, siis peab ta nimetama võlgnikule ka ajutise halduri, kes võib olla nii endine kui ka uus ajutine haldur (vt ka PankrS § 166 lg 2). Ajutisel halduril on PankrS § 22 lg 2 p 3 kohaselt mh kohustus tagada, et võlgniku vara säiliks. Sõltuvalt asjaoludest ja vara väärtusest saab kohus seejärel anda uue hinnangu ka kõnealuse osaühingu maksejõulisusele. Kui registrisse ennistatud äriühingul on vara kohustustest rohkem, tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada ja jätkata tavapärase täiendava likvideerimise menetluses. Kui äriühingul on piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb jätkata pankrotiavalduse menetlemist tavapärasel viisil, sh pankrot välja kuulutada, nimetada pankrotihaldur ja teha muud seaduses ette nähtud toimingud. (p 20)


ÄRS § 60 lg 2 p 2 sätestab keelu kustutada äriühing kui juriidiline isik registrist, kui ta osaleb menetlusosalisena käimasolevas kohtumenetluses. Samamoodi näeb ette ka TsÜS § 45 lg 11 esimene lause, mille kohaselt ei kustutata eraõiguslikku juriidilist isikut registrist, kui see osaleb menetlusosalisena mõnes käimasolevas kohtumenetluses ja registrist kustutamine takistaks seda menetlust. Nende normide eesmärk on vältida eelkõige olukorda, kus äriregistrist kustutamisega saavutatakse see, et kohtumenetlus lõpeb ja võlausaldaja kaotab võimaluse oma nõuet maksma panna. Olukorras, kus äriühing kustutatakse registrist pärast pankrotimenetluse raugemist, kohaldub erinormina siiski TsÜS § 45 lg 11 teine lause, mis näeb ette, et kui juriidiline isik on loetud lõpetatuks pankrotiavalduse menetluse või pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis ei too pooleliolev tsiviilkohtumenetlus kaasa kustutamispiirangut. Nimelt on pankrotiavalduse menetluse raugemise korral võlausaldajate õigused kaitstud sellega, et juriidilise isiku lõpetamise otsustamine on kohtu kontrolli all ja võlausaldajatele antakse võimalus tagada kohtumenetluse jätkamine, tasudes pankrotimenetluse kuludeks kohtu määratud deposiit. Kuna seadus ei keela pankroti raugemise järel äriühingut registrist kustutada, siis ei saa kohtumenetluse olemasolu olla hiljem ka põhjuseks, miks tuleks äriühing registrisse ennistada. (p 23)


Kui võlgnikust osaühing on äriregistrist kustutatud pärast pankrotiavalduse menetluse raugemist, on järeljagamise avalduse esitamise eelduseks sarnaselt PankrS § 166 lg-ga 1 eelkõige olukord, kus võlgnikule kuulub mingi vara, mida ei ole pankrotiavalduse menetluse raugemise otsustamisel arvestatud, aga ka olukord, kus kõnealuse varaga on küll arvestatud ning kohus ja ajutine haldur on seda pidanud väärtusetuks, kuid tegelikult on varal siiski arvatust suurem väärtus. Avalduse esitajal tuleb kohtule põhistada, et kõnealune vara on sedavõrd väärtuslik, et selle arvel on võimalik kanda pankrotimenetluse kulud ja et on olemas isik, kes on nõus maksma menetluse jätkamiseks vajaliku summa kohtu deposiiti. (p 18)

Järeljagamise avalduse võib PankrS § 166 lg 1 kohaselt pankrotiavaldust menetlenud kohtule esitada haldur (raugemise tõttu registrist kustutatud võlgniku puhul ajutine haldur) või võlausaldaja. Registrist kustutatud võlgniku osanikul sellist õigust ei ole. Küll aga võib osanik anda kohtule teada, et võlgnikul on tegelikult vara, millel on erinevalt pankroti raugemise ajal arvatust väärtus, ja et PankrS § 29 lg-s 1 kirjeldatud olukord, kus võlgnikul ei ole vara menetluse kulude katteks, on ära langenud ning et on olemas isik, kes on nõus tasuma menetluse jätkamiseks vajalike kulude katteks raha kohtu deposiiti. Kohtul on õigus algatada järeljagamine ka omal algatusel (PankrS § 166 lg 1). (p 21)

PankrS § 166 lg 6 ja § 156 lg 2 ette, et kui järeljagamise avalduse aluseks olnud vara väärtus on järeljagamise kulusid arvestades ebaproportsionaalselt väike, võib kohus loobuda järeljagamise läbiviimisest ja jätta pankrotivara hulka kuulunud eseme isikule, kellele kuuluks õigus saada see vara, kui võlgnikust äriühing lõpetataks pankrotimenetluseta. Sama põhimõtet saab kohaldada ka olukorras, kus võlgnikust äriühingul on vaatamata tema registrist kustutamisele pärast raugemist alles väärtusetu vara. (p 22)


Kui kohtu hinnangul on pankroti raugemise tõttu äriregistrist kustutatud võlgniku vara järeljagamiseks alust, tuleb järeljagamise kohta tehtud kohtumääruses mh teha otsustus ka äriregistrist kustutatud võlgniku äriregistrisse ennistamise kohta. Üldise põhimõtte kohaselt on registrist kustutatud äriühing võimalik registrisse ennistada kas tegevuse jätkamiseks (ÄRS § 64) või täiendavaks likvideerimiseks (ÄRS § 65). Praeguses olukorras on ennistamise aluseks see, et registrist kustutatud ühingul on vara, mistõttu tuleb võlgnik registrisse ennistada täiendavaks likvideerimiseks, kuid pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu kustutatud äriühingu puhul tuleb seejärel kohaldada pankrotimenetluse sätteid. (p 19)

2-18-187/134 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 05.02.2024

ÄS § 218 lg 2 võimaldab kohtul otsustada huvitatud isiku nõudel äriregistrist kustutatud osaühingu täiendava likvideerimise, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud. Seejuures tuleb arvestada osaühingu võlausaldaja avalduse lahendamisel ÄS § 218 lg-st 3 tulenevate kitsendustega. Kui võlgnikuks juriidiline isik kustutatakse äriregistrist täitemenetluse ajal, tuleks enne täitemenetluse lõpetamist anda sissenõudjale võimalus nõuda ÄS § 218 lg-te 2 ja 3 alusel kohtult võlgniku täiendavat likvideerimist. (p 11)


Kui hagejaks või kostjaks olev juriidiline isik lõppeb õigusjärgluseta, kuid lisaks lõppenud juriidilisele isikule on menetluses samal poolel kaashagejaid või -kostjaid, tuleb kohtul hinnata, kas menetlus saab jätkuda olemasoleva poole suhtes, sh kas olemasolev pool ja lõppenud juriidiline isik on vältimatud kaashagejad või -kostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes või osaleb iga kaashageja või -kostja menetluses TsMS § 207 lg 2 järgi iseseisvalt. Viimasel juhul saab menetlus olemasoleva poole suhtes jätkuda. Kui tegemist on menetluses iseseisvalt osalevate kaashagejate või -kostjatega, ei mõjuta lõppenud juriidilise isiku suhtes hagi või apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine allesjäänud kaashageja või -kostja menetluslikku olukorda. (p 9)

Kui üks vältimatutest kaashagejatest või -kostjatest lõpeb ringkonnakohtu menetluse ajal õigusjärgluseta, ei ole põhjendatud jätta TsMS § 643 lg 1 teise lause alusel apellatsioonkaebust läbi vaatamata. Viidatud sätte eesmärgiks ei ole tuua kaasa õiguslikke tagajärgi lõppenud juriidilise isiku kaashagejatele või -kostjatele. Ei ole põhjendatud, et pool kaotaks õiguse tema kahjuks tehtud maakohtu otsuse peale kaevata üksnes põhjusel, et tema kaashageja või -kostja on lõppenud. Sellises olukorras tuleb hinnata seda, kas menetluse jätkamine allesjääva poole suhtes on võimalik. Sellisel juhul saab sarnaselt olukorrale, kus kaashagejad või -kostjad osalevad menetluses iseseisvalt, jätta üksnes lõppenud poole osas hagi läbi vaatamata ning ülejäänud poolte jaoks menetlus jätkub. Kui aga menetlus ei saa jätkuda ilma lõppenud pooleta üksnes allesjäänud poole suhtes, siis on kohtul õigus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel tervikuna läbi vaatamata. (p 9)

Lepingu tagasivõitmise nõude puhul on lepingupooled vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, kuna nende suhtes saab lepingu kehtetuks tunnistada ainult. Üksnes ühe lepingupoole suhtes ei ole võimalik tehingu tagasivõitmise hagi esitada ega rahuldada. See järeldub mh TMS § 187 lg 1 esimesest lausest, mille järgi tuleb tagasivõitmise hagi esitada võlgniku ja tehingu teise poole vastu. Kohus saab menetleda ja rahuldada üksnes sellise tagasivõitmise hagi, mis on esitatud kõikide tagasivõidetava lepingu poolte vastu. (p 10)


Kui üks vältimatu kaashageja või -kostja lõppeb menetluse kestel õigusjärgluseta, tuleb hinnata seda, kas menetluse jätkamine allesjääva poole suhtes on võimalik. Sellisel juhul saab sarnaselt olukorrale, kus kaashagejad või -kostjad osalevad menetluses iseseisvalt, jätta üksnes lõppenud poole osas hagi läbi vaatamata ning ülejäänud poolte jaoks menetlus jätkub. Kui aga menetlus ei saa jätkuda ilma lõppenud pooleta üksnes allesjäänud poole suhtes, siis on kohtul õigus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel tervikuna läbi vaatamata. (p 9)

Kui hageja on esitanud täitemenetluses tehingu tagasivõitmise hagi ja kohtutäitur lõpetab täitemenetluse, muutub perspektiivituks hageja nõue kohustada kostjat andma tehingu alusel saadu üle kohtutäiturile. Olukorras, kus täitemenetlust ei toimu, ei saa kohtutäitur nõuet täita. Seega ei oleks hagejat õiguslikult võimalik saavutada enda eesmärki - enda nõude rahuldamist kostja suhtes toimuvas täitemenetluses. Seetõttu ei oleks hagejal ka õiguslikku huvi ei tehingu tagasivõitmise nõude ega tehingu alusel saadu tagastamise nõude esitamiseks. Sellises olukorras jääks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. (p 11)


Alates 1. veebruarist 2023 kehtiva TsMS § 428 lg 1 p 5 järgi ei too menetluse lõpetamist kaasa juriidilise isiku lõppemine õigusjärgluseta. (p 7)


Kui hagejaks või kostjaks olev juriidiline isik lõppeb apellatsioonimenetluse kestel õigusjärgluseta ja see takistab asja edasist menetlust, siis jätab kohus esitatud apellatsioonkaebuse TsMS § 643 lg 1 teise lause alusel läbi vaatamata ja sellisel juhul jõustub maakohtu lahend. (p 8)

Kui üks vältimatutest kaashagejatest või -kostjatest lõpeb ringkonnakohtu menetluse ajal õigusjärgluseta, ei ole põhjendatud jätta TsMS § 643 lg 1 teise lause alusel apellatsioonkaebust läbi vaatamata. Viidatud sätte eesmärgiks ei ole tuua kaasa õiguslikke tagajärgi lõppenud juriidilise isiku kaashagejatele või -kostjatele. Ei ole põhjendatud, et pool kaotaks õiguse tema kahjuks tehtud maakohtu otsuse peale kaevata üksnes põhjusel, et tema kaashageja või -kostja on lõppenud. Sellises olukorras tuleb hinnata seda, kas menetluse jätkamine allesjääva poole suhtes on võimalik. (p 9)

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json

Riigi Teataja veebisaidil kasutatakse kasutuskogemuse parendamiseks küpsiseid. Kas nõustute küpsiste kasutamisega? Rohkem teavet.