Kohtulahendite liigitus

Kokku: 18| Näitan: 1 - 18

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-2-1-72-16 PDF Riigikohus 31.03.2017
ÄS § 403 lg 6 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks hüvitada osanikule või aktsionärile ühinemise tõttu tekkinud osaluse väärtuse vähenemine. (p 14) Ühinemisel ebaõige asendussuhte määramisega tekkinud osaluse väärtuse vahet saab osanik või aktsionär nõuda eelkõige ÄS § 398 lg 3 alusel ühendavalt ühingult. ÄS § 398 lg-d 3 ja 4 annavad osanikule või aktsionärile õiguse nõuda ühingult tagasimakset ja viivist, kusjuures ühendatava ühingu ühinemisotsust ebaõige asendussuhte tõttu ei saa ÄS § 398 lg 2 järgi kehtetuks tunnistada. Osanik või aktsionär võib tagasimakse suuruses leppida kokku kohtuväliselt või alternatiivselt pöörduda kolme kuu jooksul äriühingute ühinemise kandmisest ühendatava ühingu registrikaardile avaldusega kohtusse, et nõutava hüvitise suurus kindlaks määrataks (TsMS § 608 lg 2). Tagasimaksena nõutava hüvitise suuruse määramiseks on TsMS §-des 607 jj nähtud ette eraldi hagita menetlus. ÄS § 398 lg 3 alusel saab hüvitist (tagasimakset) nõuda eeldusel, et ühinemisel määrati asendussuhe liiga madalaks, sõltumata sellest, kas asendussuhe määrati liiga madalaks kellegi (nt juhatuse liikme, asjatundja, audiitori) süülise tegevuse tulemusena või mitte. (p 15) ÄS § 403 lg 6 alusel võidakse osanikule või aktsionärile hüvitada ebaõige asendussuhte määramisega tekkinud muu kahju (sh puhtmajanduslik), mis ei ole ÄS § 398 lg 3 mõttes tagasimaksega hõlmatud. See kahju võib seisneda näiteks ühingu osaniku või aktsionäri seaduses ja põhikirjas sätestatud osast või aktsiatest tulenevate või nendega seotud õiguste kaotuses või vähenemises. Lisaks võib osanik või aktsionär nõuda ÄS § 403 lg 6 alusel kahjuhüvitist näiteks selle eest, et kuigi osalus muutus ühinemise tõttu väärtusetuks või osaluse väärtus vähenes, oleks osanik saanud selle vahepealsel ajal kasumlikumalt võõrandada või saada rohkem dividende vms. Seega saab osanik või aktsionär ÄS § 403 lg 6 alusel nõuda hüvitist ka muu kahju eest, mis tekib ühinemise tõttu ja väljendub osaluse väärtuse vähenemises pärast ühinemist ning mille eest vastutatavad ÄS § 403 lg-s 6 nimetatud isikud, kui kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud (vt RKTKo nr 3-2-1-7-10, p-d 39–41). Kui osaniku või aktsionäri hüvitise nõue tagasimakse näol rahuldatakse, siis on osanikule või aktsionärile ebaõige osaluse ja õiglase osaluse väärtuste vahe hüvitatud, s.o osanik või aktsionär on saanud kohase vastusoorituse. (p 16) Osanikul või aktsionäril on õigus ÄS § 403 lg 3 alusel juhtorgani liikmelt tagasimaksele vastavat kahjuhüvitist nõuda erandjuhtudel. Selliseks juhtumiks võib olla näiteks olukord, kus tagasimakset ei saa ühendava ühingu vastu osaliselt või täielikult maksma panna ühingu maksejõuetuse või äriregistrist kustutamise tõttu ning tooma välja, et juhatuse liige on rikkunud mõnda osanikku või aktsionäri kaitsvat sätet analoogselt VÕS § 1045 lg 1 p-s 7 ja lg-s 3 sätestatuga (vt RKTKo nr 3-2-1-7-10, p 32) või et juhatuse liige on toime pannud tahtlikult heade kommete vastase teo analoogselt VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatuga. Kahju hüvitamist eeltoodud normi alusel on õigus nõuda ka juhul, kui osanik või aktsionär sai pärast TsMS § 608 lg-s 2 sätestatud kolmekuulise tähtaja möödumist teada, et ebaõige asendussuhe oli määratud juhatuse liikme võltsitud andmete alusel, mistõttu ei olnud osanikul või aktsionäril võimalik enam tagasimakset nõuda. (p 18) ÄS § 403 lg 6 on kahju hüvitamise erinormiga, mis väljendab sama mõtet VÕS §-ga 1043 ja § 1045 lg 1 p-ga 7 (nende koostoimes), st tegemist on aktsionäride puhul nende kaitseks kehtestatud normide (kaitsenormide) rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. ÄS § 403 lg 6 ei välista ka juhatuse ja nõukogu liikmete vastutust muul alusel, mh muude deliktikoosseisude alusel (vt ka RKTKo nr 3-2-1-7-10, p 32). (p 16)
3-2-1-114-16 PDF Riigikohus 09.11.2016
ÄS § 447 lg-s 3 sätestatud vastutuse kohaldamiseks jagunemisel osaleva ühingu juhatuse liikme suhtes peab juhatuse liige esmalt olema rikkunud oma kohustust jagunemisega seotud toimingute tegemisel, teiseks peab ühingu võlausaldajal olema tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1) ja kolmandaks peab juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja võlausaldajale tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos. Juhatuse liikme kohustuse rikkumine peab seejuures olema süüline. (p 11) Võlausaldajatele äriühingu jagunemisest teatamise kohustus on kehtestatud võlausaldajate kaitseks ja see peab kaitsma võlausaldajaid selle eest, et nende võimalus saada oma nõue rahuldatud halveneb jagunemise tulemusena. Jaguneva äriühingu juhatuse liige, kes jätab võlausaldajatele jagunemisest teatamata, võib seega iseenesest vastutada ÄS § 447 lg 3 alusel võlausaldajale sellega tekitatud kahju eest. (p 13) Võlausaldaja, kes esitab oma nõude jagunemisel osalenud ühingu juhatuse liikme vastu ja nõuab ÄS § 447 lg 3 alusel kahju hüvitamist põhjusel, et juhatuse liige ei teatanud õigel ajal jagunemisest, peab mh tõendama, et kui ta oleks saanud jagunemisest teada õigel ajal ehk viivitamatult pärast jaguneva ühingu kohta äriregistrisse jagunemiskande tegemist (ÄS § 447 lg 2^1), oleks tema nõue saanud rahuldatud. Kui nõude muud eeldused on täidetud, vastab kahjuhüvitis sel juhul summale, mille võrra on võlausaldaja nõude väärtus vähenenud aja jooksul, mil ta jagunemisest juhatuse liikme rikkumise tõttu ei teadnud. (p 15)
3-2-1-77-11 PDF Riigikohus 12.10.2011
Juriidilise isiku jagunemise tagajärjeks ei või olla õiguskorraga lubamatu tulemuse saavutamine, mida ei saa saavutada juriidilise isiku asutamisega (vt ka nt Riigikohtu 7. jaanuari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-08, p 7).
3-2-1-39-10 PDF Riigikohus 10.05.2010
Kui korteriühistu mittetulundusühinguna taotleb kandeavaldusega enda muutmist korteriühistuks, st endale korteriühistu õigusliku staatuse andmist, siis sellise avalduse näol ei ole tegemist taotlusega ühe juriidilise isiku ümberkujundamiseks teist liiki juriidiliseks isikuks. Mittetulundusühing võib omandada korteriühistu (kui mittetulundusühingu alaliigi) õiguslikku staatust, juhul kui sellekohane taotlus vastab KÜS §-s 3, samuti mittetulundusühingu seaduses sätestatud tingimustele ja korrale. MTÜS § 1 lg 4 järgi ei ole lubatud mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks, analoogne reegel on sätestatud sihtasutuste seaduse § 1 lg-s 3.
3-2-1-7-10 PDF Riigikohus 31.03.2010
ÄS
Seadusega on üldiselt tagatud aktsionäride teavitamine aktsiaseltsi ühinemisest ning vähemalt 1/3 aktsiate omanikele ka võimalus ühinemist blokeerida (Vt käesoleva otsuse p 18-20). Eelkõige aktsionäride kaitseks sätestab ÄS § 398 lg 1 lisaks, et kohus võib osaniku, aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva ühinemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest. Tagamaks tehtud organisatsioonilise muudatuse pöördumatust ja seeläbi õiguskindlust, näeb ÄS § 403 lg 5 aga ette, et ühinemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse. Samas näeb ÄS § 398 lg 3 vähemusaktsionäride kaitseks ette, et kui osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib osanik või aktsionär nõuda ühendavalt ühingult nn tagasimakset. Aktsiaseltside ühinemise korral peab ühendava ühingu aktsiakapitali suurendamise ja seega aktsiate jaotuse muutumise otsustama alati aktsionäride üldkoosolek, v.a kui põhikirjas on see võimalus delegeeritud nõukogule või erandlikult juhatusele. See kehtib ka juhul, kui ühinemislepingut ei pea ÄS § 421 lg 4 järgi heaks kiitma ühendava aktsiaseltsi aktsionärid. Selliselt on mh tagatud, et aktsiate osalussuhe ei muutuks aktsionäride teadmata (Vt käesoleva otsuse p 24 ja 25). Ühinemisest peab igal juhul nõukogu liikmeid informeerima. Sellega tagatakse nõukogu ÄS § 317 lg-tes 6 ja 7 ette nähtud õigused asjaolude selgitamiseks ja dokumentidega tutvumiseks ning ÄS § 421 lg 4 teise lause järgset õigus nõuda ühinemise otsustamiseks aktsiaseltsi üldkoosoleku kokkukutsumist. Erandliku regulatsiooni ühinemise läbiviimiseks annab ÄS § 421 lg 4. Säte baseerub (nagu muugi ühinemise regulatsioon) Euroopa Liidu Nõukogu 9. oktoobri 1978. a direktiivil nr 78/855/EMÜ, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist, konkreetselt direktiivi art-l 27. Sätte mõte on lihtsustada ja kiirendada ühinemise läbiviimist nn kontsernisiseste ühinemiste puhul. Heade kommetega kooskõlas olevaks ja lubatuks ei saa lugeda aktsionäri või osaniku tegutsemist äriühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste aktsionäride või osanike arvel. Isegi kui sel eesmärgil kasutatakse seadusega iseenesest otseselt vastuolus mitteolevaid vahendeid, võib tegutsemine sellise eesmärgi nimel olla õigusvastane. Seda kinnitab mh TsÜS § 138 lg 2, mille järgi ei ole õiguse teostamine lubatud mh selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kahe võrdse osalusega osanikuga või aktsionäriga äriühingu puhul võib lugeda tahtlikuks heade kommetega vastuolus olevaks käitumiseks mh osaniku või aktsionäri tegutsemist teise aktsionäri või osaniku tahteta või vähemalt teadmiseta aktsiaseltsis enamuse omandamiseks, aktsiaseltsi vara üleandmist ühe aktsionäri majandusliku kontrolli alla vms, mille tulemusena teine aktsionär kaotab sisulise kontrolli aktsiaseltsi vara üle ja sellega muutub tema osalus sisuliselt väärtusetuks. Tähtsust ei ole sellel, mida konkreetselt otsustas aktsionär kontrolli ebaõiglaseks omandamiseks ise aktsionärina või juhtorgani liikmena või mõjutas selleks äriühingu juhtorganite liikmeid või kasutas selleks kolmandaid äriühinguid või muid isikuid.
3-2-1-131-08 PDF Riigikohus 07.01.2009
Seaduses on otsesõnu kehtestatud tulundusühistule keeld ühineda muu äriühinguga kui üksnes tulundusühistuga, samuti ei ole lubatud tulundusühistu ümberkujundamine. Otsesõnalist keeldu tulundusühistu jagunemisele muudeks äriühinguteks äriseadustik ei sätesta. Küll aga tuleb kõnealuseid tulundusühistu ühinemist, jagunemist ning ümberkujundamist reguleerivaid sätteid nende koosmõjus tõlgendades asuda seisukohale, et seadusandja tahteks on piirata tulundusühistu muutmist teist liiki äriühinguteks. Seadusandja mõtteks ei olnud lubada tulundusühistu jagunemist teisteks äriühinguteks olukorras, kus samal ajal kehtib sellekohane keeld tulundusühistu ühinemisele ja ümberkujundamisele.
3-2-1-83-05 PDF Riigikohus 26.09.2005
Äriühingu ümberkujundamisel äriühingu võlausaldajatele ÄS § 483 kohaselt ettenähtud kahekuuline tähtaeg tähendab, et ümberkujundatav äriühing peab tähtaja jooksul esitatud võlausaldajate nõuded kas piisavalt tagama või rahuldama. Võlausaldajad, kes nõudeid selle tähtaja jooksul ei esita, saavad oma nõuded esitada üldkorras.
3-2-1-149-04 PDF Riigikohus 15.12.2004
Äriühing peab endale teadvustama ümberkujundamise vajadust juba bilansi koostamise ajal ning esitama majandusaasta aruande kinnitamiseks hiljemalt kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Sel juhul on võimalik ümberkujundamise protsess ühe kalendriaasta jooksul läbi viia.
3-2-1-130-04 PDF Riigikohus 03.12.2004
Tütarettevõtte asutamine on käsitatav äriühingu eraldumisena. Kuna äriühingu lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine puudutavad oluliselt aktsionäride huve, on nende protsesside üle otsustamine ÄS § 298 lg 1 p 8 järgi aktsionäride üldkoosoleku ainupädevuses.
3-2-1-116-03 PDF Riigikohus 28.10.2003
ÄS § 509 lg 8 nägi ette võimaluse munitsipaalettevõtete ühinemiseks, kuid võimalust munitsipaalettevõtete jagunemiseks seaduses ei olnud. Seega kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS §-st 56 tulenevalt ei saanud munitsipaalettevõtted äriregistrisse kandmise eesmärgil jaguneda. Ümberkujundamine oli aga võimalik üksnes tervikuna ja mitte erinevateks ühinguteks. Munitsipaalettevõtte baasil äriühingute loomist saab pidada mitme äriühingu asutamiseks, kus oleks saanud kohaldada ÄS § 5 lg-d 2 ja 7.
3-2-1-71-02 PDF Riigikohus 06.06.2002
Tulenevalt Munitsipaalettevõtte põhimääruse p-dest 3 ja 7 vastutab munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral tema kohustuste eest kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Kuna munitsipaalettevõtet ei kujundatud seaduses ette nähtud tähtaja jooksul ümber ja linn erastas munitsipaalettevõtte tervikvarana, siis tulenevalt ÄS § 5 lg 3 vastutab kohaliku omavalitsuse täitevorgan kui ettevõtte üleandja tema kohustuste eest ettevõtte omandajaga solidaarselt.
3-2-1-134-01 PDF Riigikohus 16.11.2001
Esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et RAS Ookean on Eesti Kalatööstuse õigusjärglane. Kostjate viidatud õigusaktidest - TsK § 39 lg-st 3, riiklike aktsiaseltside asutamise ajutise juhendi p-st 9, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 29.08.1991. a otsusest ja Vabariigi Valitsuse 12.09.1991. a määrusest nr 182 ja 06.07.1992. a määrusest nr 198, RAS Ookeani õigusjärglust ei tulene.
3-2-1-27-01 PDF Riigikohus 28.02.2001
Munitsipaalettevõtte põhimääruse p 7 sätestab munitsipaalettevõtte vastutuse oma kohustuste täitmise eest ning paneb täiendava vastutuse munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral ettevõtte kõrgemalseisvale organile, kelleks on põhimääruse p 3 järgi kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Munitsipaalettevõtte ümberkujundamine iseenesest ei lõpeta seadusest tulenevat kohaliku omavalitsuse täitevogani kohustust vastutada nende võlgade eest, mis tekkisid enne ümberkujundamist.
3-2-1-76-00 PDF Riigikohus 27.06.2000
Ei saa vaidlustada ümberkujundamist pärast selle äriregistrisse kandmist. Vaidlustada saab kandeotsust. Apellatsioonikohus peab kontrollima, kas kandeotsuse tegemiseks esitatud avaldus oli kooskõlas seaduse ja põhikirjaga.
3-2-1-86-99 PDF Riigikohus 12.10.1999
Ühe või mitme ettevõtte eraldumisel läksid ümberkujundatud ettevõtte varalised õigused ja kohustused jaotusakti alusel vastavates osades eraldunud ettevõtetele üle. Üle ei läinud need varalised kohustused, mis polnud õiguste ja kohustuste ülemineku ajaks tekkinud.
3-2-1-56-99 PDF Riigikohus 08.06.1999
Äriühingu ümberkujundamist reguleerivad ÄS §-d 478-504. Enne äriseadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtete, mida ei ole ettevõtjana sätestatud äriseadustikus, ümberkujundamine toimub ÄS § 507 lg 1 kohaselt vastavalt ÄS §-le 509.
3-2-3-10-98 PDF Riigikohus 28.10.1998
Äriühingu ümberkujundamist reguleerivad ÄS §-d 478-504. Äriregistrisse kandmata ettevõtte ümberkujundamisel kohaldamisele kuuluvad sätted on toodud ÄS § 509 lg-s 2.
3-2-1-18-98 PDF Riigikohus 12.02.1998
Äriregistrisse kandmata ettevõte, mis ei ole ettevõte ettevõtteseaduse mõttes ja ta ei ole muud liiki juriidiline isik ei tsiviilseadustiku üldosa seaduse ega teiste õigusaktide järgi, ei saa end ümber kujundada äriseadustikus sätestatud äriühinguks.

Kokku: 18| Näitan: 1 - 18

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane