/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-39-10 PDF Riigikohus 10.05.2010
KÜS § 2 lg-st 1 ja § 1 lg-st 2 tulenevalt on korteriühistu mittetulundusühing, millele kohaldatakse lisaks KÜS-i sätetele ka MTÜS-i sätteid. Kui tavalise mittetulundusühingu asutamine toob kohustusi vaid mittetulundusühingu liikmeks astuda soovinud (ja vastuvõetud) isikutele, siis KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud erireegli kohaselt loetakse korteriühistu liikmeks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud ning teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks (st korteriühistu asutamine toob seaduse alusel kohustused ka korteriomanikele, kes pole korteriühistu liikmeks astuda soovinud).
Kui korteriühistu mittetulundusühinguna taotleb kandeavaldusega enda muutmist korteriühistuks, st endale korteriühistu õigusliku staatuse andmist, siis sellise avalduse näol ei ole tegemist taotlusega ühe juriidilise isiku ümberkujundamiseks teist liiki juriidiliseks isikuks. Mittetulundusühing võib omandada korteriühistu (kui mittetulundusühingu alaliigi) õiguslikku staatust, juhul kui sellekohane taotlus vastab KÜS §-s 3, samuti mittetulundusühingu seaduses sätestatud tingimustele ja korrale. MTÜS § 1 lg 4 järgi ei ole lubatud mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks, analoogne reegel on sätestatud sihtasutuste seaduse § 1 lg-s 3.
3-2-1-83-05 PDF Riigikohus 26.09.2005
Tehingu võib täitmisega heaks kiita eeldusel, et täitmisega saadi aru või oleks pidanud aru saama sellest, et täitmine toob endaga kaasa tehingu kehtivuse. Ainult makseülekannetel märgitud lepingu number ei ole piisavaks tõendiks, et kostja on lepingu täitmisele asunud ning sellega volituseta sõlmitud tehingu heaks kiitnud.
Ainuüksi asjaolu, et mõlemad pooled on tehingut täitnud, ei muuda tehingut kehtivaks. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-81-02.
Kui laenaja soovib laenulepingut vaidlustada, peab ta tõendama, et tal tegelikult laenutaja ees mingit kohustust ei ole.
Äriühingu ümberkujundamisel äriühingu võlausaldajatele ÄS § 483 kohaselt ettenähtud kahekuuline tähtaeg tähendab, et ümberkujundatav äriühing peab tähtaja jooksul esitatud võlausaldajate nõuded kas piisavalt tagama või rahuldama. Võlausaldajad, kes nõudeid selle tähtaja jooksul ei esita, saavad oma nõuded esitada üldkorras.
3-2-1-149-04 PDF Riigikohus 15.12.2004
Äriühing peab endale teadvustama ümberkujundamise vajadust juba bilansi koostamise ajal ning esitama majandusaasta aruande kinnitamiseks hiljemalt kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Sel juhul on võimalik ümberkujundamise protsess ühe kalendriaasta jooksul läbi viia.
3-2-1-71-02 PDF Riigikohus 06.06.2002
Vastavalt TsMS § 147 lg 1 p-le 4 tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue. Hageja nõue vajab täpsustamist, üheks tsiviilõiguse kaitse viisiks on küll TsÜS § 112 lg 2 p 5 järgi kohustuse täitmisele sundimine, kuid nõudest ei selgu, millise kohustuse täitmist ja mis alusel nõutakse.
Kuna esimese astme kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis on vajalikud hagi põhjendatuse üle otsustamiseks, siis tuleb asi saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Seega on apellatsioonikohus põhjendanud TsMS § 333 lg 2 kohaldamise vajalikkust.
Tulenevalt Munitsipaalettevõtte põhimääruse p-dest 3 ja 7 vastutab munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral tema kohustuste eest kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Kuna munitsipaalettevõtet ei kujundatud seaduses ette nähtud tähtaja jooksul ümber ja linn erastas munitsipaalettevõtte tervikvarana, siis tulenevalt ÄS § 5 lg 3 vastutab kohaliku omavalitsuse täitevorgan kui ettevõtte üleandja tema kohustuste eest ettevõtte omandajaga solidaarselt.
3-2-1-134-01 PDF Riigikohus 16.11.2001
Kuna sõlmitud lepingud ei vastanud riikliku aktsiaseltsi õigusvõimele ja eesmärkidele (TsK § 28; ettevõtteseaduse § 5 lg 2) ning tema tegevuse aluseks olnud normatiivaktidele, siis olid nad tehingute tegemise ajal kehtinud TsK § 51 ja 53 kohaselt kehtetud.
Esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et RAS Ookean on Eesti Kalatööstuse õigusjärglane. Kostjate viidatud õigusaktidest - TsK § 39 lg-st 3, riiklike aktsiaseltside asutamise ajutise juhendi p-st 9, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 29.08.1991. a otsusest ja Vabariigi Valitsuse 12.09.1991. a määrusest nr 182 ja 06.07.1992. a määrusest nr 198, RAS Ookeani õigusjärglust ei tulene.
3-2-1-27-01 PDF Riigikohus 28.02.2001
Tsiviilkoodeksi kehtestamisel ja samuti 1990. aastal munitsipaalettevõtte põhimääruse kinnitamise ajal mõisteti seaduse all ka seadusest alamalseisvaid normatiivakte.
Tulenevalt TsK §-st 214 lg 1 on garant kohustatud kustutama teise isiku võlgnevuse täielikult või osaliselt kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Kostja garantiivastutus tuleneb Munitsipaalettevõtte põhimääruse p-st 7, mille kohaselt vastutab munitsipaalettevõte maksevõimetuse korral tema kohustuste eest ettevõtte kõrgemalseisev organ.
Munitsipaalettevõtte põhimääruse p 7 sätestab munitsipaalettevõtte vastutuse oma kohustuste täitmise eest ning paneb täiendava vastutuse munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral ettevõtte kõrgemalseisvale organile, kelleks on põhimääruse p 3 järgi kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Munitsipaalettevõtte ümberkujundamine iseenesest ei lõpeta seadusest tulenevat kohaliku omavalitsuse täitevogani kohustust vastutada nende võlgade eest, mis tekkisid enne ümberkujundamist.
3-2-1-76-00 PDF Riigikohus 27.06.2000
Hagita menetluses kohtuotsusele edasikaebamise korra sätestab TsMS § 250, mille lg 2 kohaselt võib kohtuotsuse peale, millega kohus hagita asjas esitatud avalduse rahuldas, esitada apellatsioonkaebuse.
Ei saa vaidlustada ümberkujundamist pärast selle äriregistrisse kandmist. Vaidlustada saab kandeotsust. Apellatsioonikohus peab kontrollima, kas kandeotsuse tegemiseks esitatud avaldus oli kooskõlas seaduse ja põhikirjaga.
3-2-1-56-99 PDF Riigikohus 08.06.1999
TsMS §-st 316 tuleneb, et kui apellatsioonikohus peab asja lahendamisel oluliseks asjaolu, mida pole varem käsitletud, siis tuleb anda protsessiosalistele võimalus selle asjaolu olemasolu või puudumist tõendada. Protsessiosalisel peab olema võimalus esitada oma seisukoht ja tõendid asjaolu kohta, mida kohus oluliseks peab.
Äriühingu ümberkujundamist reguleerivad ÄS §-d 478-504. Enne äriseadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtete, mida ei ole ettevõtjana sätestatud äriseadustikus, ümberkujundamine toimub ÄS § 507 lg 1 kohaselt vastavalt ÄS §-le 509.
3-2-3-10-98 PDF Riigikohus 28.10.1998
Äriühingu ümberkujundamist reguleerivad ÄS §-d 478-504. Äriregistrisse kandmata ettevõtte ümberkujundamisel kohaldamisele kuuluvad sätted on toodud ÄS § 509 lg-s 2.
3-2-1-18-98 PDF Riigikohus 12.02.1998
Äriregistrisse kandmata ettevõte, mis ei ole ettevõte ettevõtteseaduse mõttes ja ta ei ole muud liiki juriidiline isik ei tsiviilseadustiku üldosa seaduse ega teiste õigusaktide järgi, ei saa end ümber kujundada äriseadustikus sätestatud äriühinguks.

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json