Kohtulahendite liigitus

Kokku: 32| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-2-1-22-17 PDF Riigikohus 03.04.2017
AÕSRS § 12 lg-test 2 ja 3 ei tulene, et kui erastamist soovinud kinnisasja kaasomanik ei nõudnud teise kaasomaniku ehitiseosa müüki, jääb viimasele pärast erastamist ja kinnistamist automaatselt õigus kinnistut vallata. (p 12)
3-2-1-30-09 PDF Riigikohus 07.04.2009
Vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel korteriomandina kantakse kinnistusraamatusse omanikuna EES § 211 ja § 214 lg 5 järgi isik, kes on vallasasjast korteri omanik. Olukorras, kus vallasasjast korteri omandit ei olnud võimalik üle anda korterivaldaja omandisse, oli korteriomandi kandmine kinnistusraamatusse elamuühistu nimele põhjendatud, sest vastasel juhul oleks olnud takistatud maa erastamise lõpuleviimine. Lisaks elamuühistu kohustusele anda valdaja omandisse korter vallasasjana EES § 219 lg 4 järgi, on elamuühistul ka kohustus anda korterivaldaja korteriomand, kui korterivaldajale ei õnnestunud üle anda korteri kui vallasasja omandit.
3-2-1-92-07 PDF Riigikohus 24.10.2007
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-131-00.
3-2-1-72-07 PDF Riigikohus 20.06.2007
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-95-01. Järgnevad omandiõiguse üleandmise kokkulepped pole tühised seetõttu, et omandiõigus anti üle asjale, mis seaduse järgi tuli erastada.
3-2-1-128-06 PDF Riigikohus 11.12.2006
EES § 5 lg 1 p 3 mõte on tagada, et asustamata eluruume võiksid eesõigusega osta esmajoones just tagastatud majas elavad üürnikud, kuid ostes korteri, pidi üürnik koos perekonnaliikmetega vabastama seni tema kasutuses oleva eluruumi. Kui üürnik sellise tingimusega ei nõustunud, oli eluruumi müüjal õigus keelduda temaga müügilepingu sõlmimisest. Kuid ostes eesõigusega korteri, ei lõppe automaatselt senine üürileping. See ei ole ka üürileandja poolt üürilepingu lõpetamise aluseks.
3-2-1-41-06 PDF Riigikohus 05.06.2006
Seadusvastasuse tõttu on kokkulepe, millega eluruumide erastamise kohustatud subjekt annab erastatava eluruumi omandiõiguse üle isikule, kes ei ole erastamise õigustatud subjekt, tühine ning asjaõiguslepingu tühisuse tõttu ei saa neil juhtudel toimuda heauskset omandamist. Asjaõiguslepingu kehtivus ei sõltu asja omandada sooviva isiku pahausksusest. Oluline ei ole ka see, et eluruumide erastamise kohustatud subjekt on omandanud vahepeal ka maa ja see on kinnistatud.
3-2-1-59-04 PDF Riigikohus 18.03.2005
Eluruumide erastamine võib toimuda üksnes üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Sundvõõrandatava asja õiglane hind ei pea tingimata võrduma asja hariliku väärtuse ehk turuhinnaga. Kuigi üldjuhul saab õiglaseks hüvitiseks lugeda asja turuväärtust, võib põhiseadusega kooskõlas olla ka väiksem hüvitis, kui täielik hüvitamine ei ole sundvõõrandamise asjaolusid arvestades põhjendatud. Hüvitise õiglusele hinnangu andmiseks tuleb üksikisiku huve kaaluda üldiste huvidega. Õiglaseks hüvitiseks omandireformi käigus erastamiskohustuse täitmise kaudu sundvõõrandatavate elamute eest on EVP-des makstav tasu, millele lisandub võimalus tasuda ostueesõigusega erastatava maa eest täies ulatuses EVP-des.
3-2-1-147-04 PDF Riigikohus 22.12.2004
3-2-1-110-04 PDF Riigikohus 10.11.2004
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-9-04. Eluruumide erastamise korra p-st 9^2 ei tulene korteriühistule kui elamu haldamise ja majandamise vastuvõtjale elamu remondi rahastamise kohustust. Selle sätte järgi saab taolise tsiviilkohustuse tekkimise aluseks olla poolte vastav kokkulepe. Remondirahade tasaarvestuse kokkuleppele mittejõudmine ei ole elamu üleandmist välistavaks asjaoluks.
3-2-1-9-04 PDF Riigikohus 10.02.2004
Kuna erastatud eluruumi haldamise üleandmine ei olnud enne 1999. aastat seadusega selgelt keelatud, oli see seaduse mõtte kohaselt eluruumide erastamise tõhususe huvides lubatud ka enne 27.03.1999. Erastamise kohustatud subjekt vastutab haldamise nõuetekohase korraldamise eest ka enne seda kuupäeva toimunud haldamise üleandmise korral. Haldust korraldava isiku vastutus ebakorrektse haldamise eest võib tuleneda lepingust.
3-2-1-16-02 PDF Riigikohus 19.02.2002
Hageja palus tunnistada korteri erastamine ebaseaduslikuks, kuna korteri erastamiseks puudus tema, kui üürniku endise perekonnaliikme, nõusolek. Kuigi hageja ei esitanud hagi enda perekonnaliikmeks tunnistamiseks, tuleb kohtul võtta seisukoht ka hageja perekonnaliikmeks oleku suhtes, sest see on üks hagi alusesse kuuluv asjaolu, millele hageja viitas hagiavalduses.
3-2-1-2-02 PDF Riigikohus 25.01.2002
0stu-müügileping ja asjaõigusleping sõlmiti eluruumi suhtes, mis EES § 3 lg 11 kohaselt polnud erastamise objekt, sest see oli tagastatud õigustatud subjektidele, kellel oli tekkinud eluruumile omandiõigus. Erastamise ostu-müügilepingu täitmiseks sõlmitud erastamisele mittekuuluva eluruumi omandiõiguse üleandmise kokkulepe (asjaõigusleping) tuleb lugeda EES § 3 lg 11 sätestatu rikkumise tõttu TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühiseks. Samasugusele seisukohale on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud 28. novembri 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-01 ja 5. detsembri 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-130-01.
3-2-1-149-01 PDF Riigikohus 17.01.2002
Tehingute tegemise ajal kehtinud erastamisväärtpaberite võõrandamise seaduse § 1 lg-st 2 ja Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1993. a määrusega nr 185 kinnitatud "Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi" p-st 42 ei tulenenud, et omandiõigus üleantud tööaastatele oleks tekkinud tööaastate üleandmise registreerimisest keskregistris. Kuna hagejale võõrandati seaduslikult väljaantud tööaastad nende omaniku poolt, sai ta kokkuleppe sõlmimisega tööaastate üleandmiseks ja vastavate kannete tegemisega üleandja ja vastuvõtja arvestuskaardile nende omanikuks.
3-2-1-130-01 PDF Riigikohus 05.12.2001
Eluruumi erastamise kohustatud subjekti poolt eluruumi omandiõiguse üleandmise kokkulepe (asjaõigusleping) erastamisele mittekuuluvale eluruumile erastamise ostu-müügilepingu täitmiseks tuleb lugeda EES §-des 3 lg 11 sätestatu rikkumise tõttu tühiseks. Eelnev seisukoht tuleneb ka vaidlusaluste tehingute tegemise ajal kehtinud ORAS § 18 lg-st 1. Järgnevad omandiõiguse üleandmise kokkulepped on käsitletavad mitteomaniku käsutustehingutena AÕS § 95 lg 1 järgi. Hagejad, kui end korteri omanikeks pidavad isikud, ei saa oma õigusi kaitsta vaidlusega tehingu kehtivuse üle põhjusel, et omandi andis üle mitteomanik. Olenevalt sellest, milliseid nende kui omanike õigusi rikutakse, saavad nad esitada kas vindikatsiooni- või ainult omandiõiguse tunnustamise hagi. Selles vaidluses selgub, kas vaidlusalune korter on omandatud heauskselt või mitte.
3-2-1-95-01 PDF Riigikohus 28.11.2001
Eluruumi erastamise kohustatud subjekti poolt erastamisele kuuluva eluruumi omandiõiguse üleandmise kokkulepe (asjaõigusleping) isikuga, kes ei ole eluruumi erastamise õigustatud subjekt, tuleb lugeda EES §-de 3 lg 11, 4 lg 1 ning 5 lg 1 rikkumise tõttu tühiseks. Järgnevad omandiõiguse üleandmise kokkulepped pole tühised põhjusel, et omandiõigus anti üle asjale, mis seaduse järgi kuulus erastamisele või tagastamisele. Omandamine võib olla seaduslik, kui see on toimunud heauskselt AÕS § 95 lg 1 alusel. Kui üürniku eluruumi erastamise õigust on rikutud, on tal õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist seaduses sätestatud tingimustel. Kui eluruumi järgneval omandajal sellele omandiõigust ei tekkinud, lasub eluruumi erastamise kohustatud subjektil kohustus eluruum üürnikule erastada. Asjaolu kindlakstegemiseks, et erastamisele kuulunud eluruumi omanik on endiselt eluruumi erastamise kohustatud subjekt on üürnikul õigus esitada tuvastushagi.
3-2-1-143-00 PDF Riigikohus 25.01.2001
Pooltevahelise kokkuleppe puudumine halduskulude hüvitamiseks, mistõttu EES § 15 lg 1 polnud kohaldatav ei välistanud aga hageja kohustust korraldada elamu haldamist ega loonud kostjale õigust säästa oma raha, jättes halduskulud maksmata. Põhjendatud on TsK § 477 lg 6 alusel kostjalt hageja arvel säästetud halduskulu väljamõistmine. Kostja kohustus tasuda hoolduskulude ja vahendatud teenuste est tuleneb ka KOS § 10 lg-st 3 ja § 12 lg-st 1.
3-2-1-131-00 PDF Riigikohus 15.11.2000
Eluruumide erastamise korra p-st 9^1 ei tulene ühistu õigus nõuda enne korteriühistu moodustamist erastatud eluruumide omanikelt elamu prügiveoks ja krundi korrashoiuks kogutud raha.
3-2-1-121-00 PDF Riigikohus 02.11.2000
Koos korterile vastava muu osaga ei kuulu erastamisele üksnes elamu need abiruumid, mis ehitusprojekti (algne või ümberehitusprojekt enne erastamist) järgi ei olnud ette nähtud otseselt elamu teenindamiseks või elanike ühiseks kasutamiseks. Abiruumi ümberehitamine ja kasutamine mitteeluruumi tähenduses, ei muuda abiruumi õiguslikku seisundit.
3-2-1-64-00 PDF Riigikohus 27.04.2000
Eluruumi erastamise õigustatud subjekt on õigustatud nõudma erastamise objektiks oleva eluruumi võõrandamislepingu tühisuse tunnustamist. TsÜS § 66 lg 2 järgi on seadusega vastuolus olev tehing tühine vaid siis, kui seadust on rikutud oluliselt.
3-2-1-17-00 PDF Riigikohus 12.04.2000
Vaidluse lahendamiseks pidi kohus , kes oli EES § 4 p 1 järgi õigustatud vaidlusalust korterit erastama, pidi kohus tuvastama isikute ringi, kes elasid koos üürnikuga korteris selle erastamise ajal ja nende isikute elamuseadusest ja eluruumide erastamise seadusest tuleneva õigusliku seisundi.

Kokku: 32| Näitan: 1 - 20