3-2-1-140-08
|
Riigikohus |
04.03.2009 |
|
Isiku vara saamise õiguslik alus langes ära kohaliku omavalitsuse korralduse, millega otsustati vara kostjale tagastada, kehtetuks tunnistamisega. Seega ei ole TsK § 477 kohaldamiseks vaja eraldi tunnustada vara üleandmise akti tühisust. Vara üleandmise akti näol on tegemist abstraktse kokkuleppega, millega on Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" p 48 kohaselt seostatud tagastatud varale omandiõiguse tekkimise aeg. Vara üleandmise akti kehtivus ei sõltu iseenesest vara tagastamise õigusliku aluse olemasolust.
TsK § 477 lg 3 sätestab, et kui alusetult omandatud vara ei ole võimalik natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Enne 1. juulit 2002.a AÕS § 29 lg 3 redaktsiooni kohaselt loetakse asja väärtuseks selle harilikku väärtust, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 29 lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega tuleb TsK § 477 lg 3 alusel lugeda vara väärtuseks, mis tuleb hagejale hüvitada, vara kostjale üleandmise aja turuhind.
Isiku vara saamise õiguslik alus langes ära kohaliku omavalitsuse korralduse, millega otsustati vara kostjale tagastada, kehtetuks tunnistamisega. Seega ei ole TsK § 477 kohaldamiseks vaja eraldi tunnustada vara üleandmise akti tühisust. Vara üleandmise akti näol on tegemist abstraktse kokkuleppega, millega on Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" p 48 kohaselt seostatud tagastatud varale omandiõiguse tekkimise aeg. Vara üleandmise akti kehtivus ei sõltu iseenesest vara tagastamise õigusliku aluse olemasolust.
TsK § 477 lg 3 sätestab, et kui alusetult omandatud vara ei ole võimalik natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Enne 1. juulit 2002.a AÕS § 29 lg 3 redaktsiooni kohaselt loetakse asja väärtuseks selle harilikku väärtust, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 29 lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega tuleb TsK § 477 lg 3 alusel lugeda vara väärtuseks, mis tuleb hagejale hüvitada, vara kostjale üleandmise aja turuhind.
|
| 3-2-1-64-08
|
Riigikohus |
01.10.2008 |
|
Seni kuni omandireformi õigustatud subjektile õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise aluseks olevat kohaliku omavalitsuse korraldust ei oldud tühistatud, ei saanud ka õigustatud subjektile vara üle andnud kohaliku omavalitsuse üksus olla teadlik oma õiguste rikkumisest selle korraldusega enne 1. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 116 esimese lause järgi.
Seni kuni omandireformi õigustatud subjektile õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise aluseks olevat kohaliku omavalitsuse korraldust ei oldud tühistatud, ei saanud ka õigustatud subjektile vara üle andnud kohaliku omavalitsuse üksus olla teadlik oma õiguste rikkumisest selle korraldusega enne 1. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 116 esimese lause järgi.
Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korralduse tühistamise korral saavad alusetust rikastumisest tulenevad hüvitisnõuded olla üksnes maa omanikul, s.o riigil.
Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korralduse tühistamise korral saavad alusetust rikastumisest tulenevad hüvitisnõuded olla üksnes maa omanikul, s.o riigil.
|
| 3-2-2-1-07
|
Riigikohus |
27.03.2007 |
|
Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" p 48 järgi läheb vara saajale omandiõigus üleantavale varale üle siis, kui vara tagastamine ei ole vastuolus omandireformi aluste seadusega. Kui isik ei olnud elamu suhtes omandireformi õigustatud subjekt, siis ei olnud lubatud talle ka elamu tagastamine omandireformi aluste seaduse järgi.
|
| 3-2-1-62-05
|
Riigikohus |
15.06.2005 |
|
Hagi aluseks oleva asjaolu tuvastamata jätmine on TsMS § 231 lg 4 oluline rikkumine, mille kõrvaldamine võib olla võimalik apellatsioonimenetluses.
Kui vara anti üle hiljem kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel, siis ei tekkinud vara saajal üleantud varale omandiõigust ka üleandmisakti alusel. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-108-01.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-108-01.
ORAS § 18 lg 1 eesmärk on vältida tehinguid, millega kaasneks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise võimatus. Õigusvastaselt võõrandatud vara munitsipaalomandisse andmisel ei ole selle tagastamine võimatu. ORAS § 18 lg 1 eesmärgist tulenevalt ei saa ka enne 01.03.1997 vara munitsipaalomandisse andmist lugeda selle sätte alusel kehtetuks.
|
| 3-2-1-12-05
|
Riigikohus |
11.03.2005 |
|
Kui õigustatud subjekt ei teadnud EVP kroone saades ega neid võõrandades, et tal ei ole alust nii suures ulatuses kompensatsiooni saamiseks, tuleb tal TsK § 477 lg 3 järgi riigile hüvitada EVP kroonide omandamise momendil määratav väärtus rahas. Üksnes juhul, kui viimane tõendab, et õigustatud subjekt oli EVP kroone omandades pahauskne või sai või pidi hiljem teada saama vara saamise alusetusest, saab temalt nõuda TsK § 477 lg 5 järgi lisaks EVP kroonide väärtuse hüvitamisele ka kõigi tulude hüvitamist, mis ta sai või pidi selle vara eest saama.
|
| 3-2-1-5-03
|
Riigikohus |
06.02.2003 |
|
Kuna apellatsioonikohtu otsusest ei selgu, mille tõttu loeti võõrandamine õigusvastaseks, siis on rikutud TsMS § 330 lg-s 4 sätestatud nõuet, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine toimub AÕSRS § 2 lg 2 kohaselt ORAS-es ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras, st halduskorras. Kui tegemist pole õigusvastaselt võõrandatud varaga, või on hageja selle pärast õigusvastast võõrandamist taas omandanud, siis kuulub end omanikuks pidava isiku hagi asja väljanõudmiseks läbivaatamisele maa- või linnakohtus asjaõigusseaduse alusel.
Apellatsioonikohtul tuleb lahendada küsimus, kas vaidlusalune vara on ORAS-e mõttes õigusvastaselt võõrandatud või mitte.
|
| 3-2-1-52-02
|
Riigikohus |
10.04.2002 |
|
AÕS RakS § 6 lg 1 kohaselt kaitstakse omandit alates 1993. aasta 1. detsembrist asjaõigusseaduse sätete kohaselt, sõltumata rikkumise ajast. Kui nõutavad asjad pole omandireformi objektiks, siis kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse sätted, mitte AÕS RakS § 2 lg 2.
ORAS § 11 lg-s 1 nimetatud vara tagastamine toimub AÕS RakS § 2 lg-st 2 tulenevalt omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras - halduskorras. ORAS ei reguleeri omandireformi objektiks mitteoleva vara väljanõudmist ning see ei toimu halduskorras.
ORAS § 11 lg-s 1 toodud omandireformi objektide loetelu on ammendav.
|
| 3-2-1-135-01
|
Riigikohus |
07.11.2001 |
|
1990. a lepingu sõlmimisel kehtinud TsK § 244 lg 1 kohaselt tuli elamu või selle osa ostu-müügileping, kui kas või üheks pooleks on füüsiline isik, tõestada notariaalselt. Selle nõude järgimata jätmine tõi sama normi kohaselt kaasa lepingu kehtetuse. Kehtetust lepingust omandiõigust ei tekkinud.
1992. a sõlmitud leping tuleb lugeda kehtetuks omandireformi aluste seaduse § 18 nõuetele mittevastavuse tõttu TsK § 51 lg 1 alusel. Kehtetust lepingust omandiõigust ei tekkinud.
Kuna hageja polnud vaidlusaluse elamu omanik, ei saadud selle võõrandamisega talle kahju tekitada. Sõlmitud ostu-müügilepingutega hageja elamut ei omandanud, kuna nimetatud tehingud olid seaduse alusel (TsK § 244 lg 1; TsK § 51 lg 1, ORAS § 18 lg 1) kehtetud.
|
| 3-2-1-108-01
|
Riigikohus |
23.10.2001 |
|
Vara tagastamisega isikule, kes ei ole tagastatava vara suhtes omandireformi õigustatud subjekt, on oluliselt rikutud omandireformi aluste seadust. TsÜS § 66 lg-st 2 tulenevalt on selline tehing tühine ning vastavalt TsÜS § 66 lg-le 3 ei omanud vaidlusaluse vara üleandmine õiguslikku toimet.
NB! Seisukoha muutus!
Omandiõigus tagastatud varale läheb vara õigustatud subjektile üle "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" p 48 kohaselt. Omandiõigus üleantavale varale läheb korra p 48 järgi saajale üle siis, kui vara tagastamine ei ole vastuolus omandireformi aluste seadusega.
Kuna tagastatud vara omandamist tehingu tühisuse tõttu ei toimunud, siis TsK § 477 lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks puudub alus. Need sätted kuuluvad kohaldamisele juhul, kui isik on ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta vara omandanud, ja juhul, kui alus, mille järgi vara omandati, hiljem ära langeb.
Vara tagastamisega isikule, kes ei ole tagastatava vara suhtes omandireformi õigustatud subjekt, on oluliselt rikutud omandireformi aluste seadust. TsÜS § 66 lg-st 2 tulenevalt on selline tehing tühine ning vastavalt TsÜS § 66 lg-le 3 ei omanud vaidlusaluse vara üleandmine õiguslikku toimet.
NB! Seisukoha muutus!
Omandiõigus tagastatud varale läheb vara õigustatud subjektile üle "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" p 48 kohaselt. Omandiõigus üleantavale varale läheb korra p 48 järgi saajale üle siis, kui vara tagastamine ei ole vastuolus omandireformi aluste seadusega.
Kuna õigustatud subjektil ei tekkinud varale omandiõigust (vara tagastamine oli vastuolus omandireformi aluste seadusega), siis ei saanud tema pärija seda ka PärS § 130 lg 1 kohaselt pärida. Pärijal ei saanud õigusjärglasena olla vaidlusaluse vara suhtes rohkem õigusi kui pärandajal.
|
| 3-2-1-50-00
|
Riigikohus |
10.04.2000 |
|
Ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 330 lg 4 nõuetele, mille kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas ära märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas.
Kui asja lahendamisel selgub ja kohus otsuse põhjendavas osas tuvastab, et vara üleandmine oli omandireformi aluste seaduse mõttes õigusvastane võõrandamine ametiisiku omavoli või ebaseadusliku otsuse tõttu või muul põhjusel, siis tuleb asjas menetlus lõpetada, kuna õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse halduskorras.
|
| 3-2-1-66-99
|
Riigikohus |
15.06.1999 |
|
Kohus pole pädev kindlaks tegema teistsugust õigusvastaselt võõrandatud vara koosseisu, kui see määrati halduskorras.
|
| 3-2-1-27-99
|
Riigikohus |
10.03.1999 |
|
Omandireformi käigus vara tagastamiseks tuvastab kohus ka vanavanema põlvnemist, kui seda pole varem kindlaks tehtud.
|
| 3-2-3-8-98
|
Riigikohus |
28.09.1998 |
|
06.11.1997 jõustunud ORAS § 8 lg 6 on erisätteks PKS § 42 lg 1 suhtes ja laiendab isikute ringi, kes on õigustatud nõudma põlvnemise tuvastamist omandireformi käigus vara tagastamiseks.
|
| 3-2-1-96-96
|
Riigikohus |
19.09.1996 |
|
Omandireformi käigus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamist ei reguleeri AÕSRS § 2 lg 2 kohaselt asjaõigusseadus ning selle vara tagastamise otsustamist ei ole antud maa- ja linnakohtu pädevusse
|
| 3-2-1-68-96
|
Riigikohus |
15.05.1996 |
|
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Omandireformi õigustatud subjektide õigused ja kohustused on piiritletud omandireformi seaduses.
|
| 3-2-1-64-96
|
Riigikohus |
15.05.1996 |
|
Hageja ei ole õigustatud nõudma selle varaga tehingute kehtetuks tunnistamist, mille osas ta ei ole tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks.
|
| 3-2-1-61-96
|
Riigikohus |
09.05.1996 |
|
Vara õigusvastaselt võõrandamise fakti tuvastab vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon mitte kohus. Omandiõigus tagastatud registreerimisele kuuluva vara osas läheb õigustatud subjektile üle selle vara vastavas korras registreerimise päevast, olenemata sellest, et isik, kelle nimele see vara on registreeritud, keeldub seda üle andmast. Kohtu pädevusse ei kuulu nõue omandi saamiseks omandireformi aluste seaduse alusel, küll aga hagi vara, sealhulgas omandireformi käigus tagastatud vara, väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest.
|
| 3-2-3-8-96
|
Riigikohus |
06.03.1996 |
|
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse või kompenseeritakse omandireformi käigus omandireformi seaduses sätestatud tingimustel. Omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara ei kuulu tagastamisele, kui vara on füüsilise isiku heauskses omanduses.
Omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara ei kuulu tagastamisele, kui vara on füüsilise isiku heauskses omanduses.
|
| 3-2-1-22-96
|
Riigikohus |
21.02.1996 |
|
Kinkelepingu võib lisaks pooltele vaidlustada ka kingitud vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud isik. Kohus ei pea andma sisulist hinnangut väidetele ja tõenditele kohtu pädevusse mittekuuluvate nõuete osas.
|
| III-2/1-105/95
|
Riigikohus |
21.12.1995 |
|
|
Facebook
Twitter