/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-55-03 PDF Riigikohus 08.05.2003
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite hindamise korra p 36 ei keela taotlejal esitada pärast menetluse lõpetamist komisjonile uusi tõendeid, ja kirjeldab, mida peab avalduse vastuvõtja tegema uute tõendite esitamise korral. Seega on apellatsioonikohus ekslikult leidnud, et avaldaja on kaotanud võimaluse esitada uusi tõendeid vara õigusvastase võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemiseks ja vara õigusvastase võõrandamise fakti tuvastamiseks. See, kas avaldajal on põhjendatud ja õigustatud huvi tema poolt nõutud faktide tuvastamiseks, oleneb sellest, kas tal on võimalik uuendada tagastamismenetlust.
3-2-1-5-03 PDF Riigikohus 06.02.2003
Kuna apellatsioonikohtu otsusest ei selgu, mille tõttu loeti võõrandamine õigusvastaseks, siis on rikutud TsMS § 330 lg-s 4 sätestatud nõuet, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine toimub AÕSRS § 2 lg 2 kohaselt ORAS-es ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras, st halduskorras. Kui tegemist pole õigusvastaselt võõrandatud varaga, või on hageja selle pärast õigusvastast võõrandamist taas omandanud, siis kuulub end omanikuks pidava isiku hagi asja väljanõudmiseks läbivaatamisele maa- või linnakohtus asjaõigusseaduse alusel.
Apellatsioonikohtul tuleb lahendada küsimus, kas vaidlusalune vara on ORAS-e mõttes õigusvastaselt võõrandatud või mitte.
3-2-1-27-02 PDF Riigikohus 15.03.2002
Maa- ja linnakohtud on pädevad tuvastama vara reaalse repressiooniohu tõttu mahajätmise fakti. Selle fakti tuvastamise kuulumist kohtu pädevusse ei määra see, kas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna- või linnakomisjon on taotlejale esitanud nõude tõendada vara reaalse repressiooniohu tõttu mahajätmise fakti kohtu korras.
3-2-1-8-02 PDF Riigikohus 06.02.2002
Kooskõlas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. novembri 1997. a määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-108-97 võib taotleja vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemiseks pöörduda TsMS § 1 lg 1 kohaselt maa- või linnakohtusse, kuna tegemist on väidetavalt varem eksisteerinud tsiviilõigussuhtest - omandisuhtest - tekkinud vaidlusega.
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite hindamise korra p 21 lg-s 2 on loetletud tõendid, mille alusel kohalik komisjon teeb kindlaks vara võõrandamise õigusvastasuse või muud tõendamist vajavad asjaolud. Kui neid asjaolusid pole võimalik tõendada kirjalike tõenditega, on taotlejal õigus korra p 22 kohaselt pöörduda nimetatud faktide tõendamiseks elukohajärgse kohtu poole.
3-2-1-73-01 PDF Riigikohus 11.04.2001
Apellatsioonkaebus tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks ka siis, kui see on tähtaja piires esitatud mitte esimese astme kohtule, vaid vahetult ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus oli tähtaja piires esitatud vahetult ringkonnakohtule. Kuna esimese astme kohus TsMS § 305 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatu kohaselt apellatsioonkaebusele kirjalikult vastamise tähtaega pole andnud, siis oleks seda pidanud tegema ringkonnakohus.
Ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 330 lg 4 nõuetele. Kuna apellatsioonikohus tühistas esimese astme kohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis avalduse elumaja reaalse repressiooniohu tõttu mahajätmise fakti tuvastamiseks rahuldamata, pidi ringkonnakohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu avaldaja väidetega, samuti analüüsima kõiki kogutud tõendeid. Kohtuotsusest ei selgu, millistest materiaalõiguse normidest on kohus tõendamiseseme määratlemisel lähtunud.
Avalduse lahendamisel isiku reaalse repressiooniohu tõttu vara mahajätmise fakti tuvastamiseks pole ringkonnakohus põhjendanud, miks jäetakse arvestamata esitatud dokumentaalsed tõendid ning tähelepanuta osa asjaolusid, mis kinnitavad elumaja reaalse repressiooniohu tõttu mahajätmise fakti. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et avalduse rahuldamiseks oleks tunnistajad pidanud ütlustega tõendama isiku lahkumist talust reaalse repressiooniohu tõttu. Tõendeid tuli esitada asjas tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks. Õiguslikke järeldusi- kas isikul oli põhjendatud alus karta repressiooni- pidi tegema kohus.
3-2-1-45-00 PDF Riigikohus 11.04.2000
3-2-1-34-00 PDF Riigikohus 30.03.2000
Kui avalduse asemel hagita menetluses läbivaatamisele kuuluva asja algatamiseks on esitatud hagiavaldus, siis ei saa asjas menetlust lõpetada TsMS § 217 p 1 alusel või keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 149 lg 2 p 1 järgi. Kui saabunud hagiavalduse kontrollimisel selgub avalduse asemel hagita menetluses hagiavalduse esitamine, siis kohaldab kohus TsMS § 149 lg 4. Kui apellatsiooniastmes selgub, et kohus lahendas hagimenetluses asja, mis kuulus läbivaatamisele hagita menetluses, siis võib see olla kohtuotsuse tühistamise aluseks vaid juhul, kui sellega kaasneb protsessiõiguse normi oluline rikkumine.
Kui avalduse asemel hagita menetluses läbivaatamisele kuuluva asja algatamiseks on esitatud hagiavaldus, siis ei saa asjas menetlust lõpetada TsMS § 217 p 1 alusel või keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 149 lg 2 p 1 järgi. Kui saabunud hagiavalduse kontrollimisel selgub avalduse asemel hagita menetluses hagiavalduse esitamine, siis kohaldab kohus TsMS § 149 lg 4. Kui apellatsiooniastmes selgub, et kohus lahendas hagimenetluses asja, mis kuulus läbivaatamisele hagita menetluses, siis võib see olla kohtuotsuse tühistamise aluseks vaid juhul, kui sellega kaasneb protsessiõiguse normi oluline rikkumine. Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra p 22 sätestab, et kui vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist vajavaid asjaolusid ei ole võimalik tõendada kirjalike tõenditega, on taotlejal õigus pöörduda nende faktide tõendamiseks vara asukohajärgse kohtu poole.
Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra p 22 sätestab, et kui vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist vajavaid asjaolusid ei ole võimalik tõendada kirjalike tõenditega, on taotlejal õigus pöörduda nende faktide tõendamiseks vara asukohajärgse kohtu poole.

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json