Kohtulahendite liigitus

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-2-1-153-16 PDF Riigikohus 29.03.2017
Eraelu sfääri kuuluvad muu hulgas isiku õigus informatsioonilisele enesemääramisele ning õigus oma sõnale ja pildile. Isikul on üldjuhul õigus määrata, kas ja millist informatsiooni ta oma eraelu kohta (mh reisimine, sõpruskond jms) avalikustab. (p 34) Kui intervjuu kasutamise keelamisega kaitseb kannatanu ka muid huve, ei tähenda see iseenesest, et isiklike õiguste rikkumine ja selle õigusvastasus oleksid välistatud. (p 35)
3-2-1-18-13 PDF Riigikohus 26.06.2013
Olukorras, kus loovisik ei täida mingit avaliku elu funktsiooni ega osale avalikus väitluses, tegutseb ta privaatsfääris. Sellise tegevuse või teabe kajastamine on ajendatud kommertshuvist, mis ei õigusta eraellu sekkumist. Avalikku huvi ei saa samastada ajakirjaniku või teiste isikute uudishimu ega erahuvidega. (p 15) Kui isiku õigusi rikutakse eraeluliste andmete õigusvastase avaldamisega, saab ja tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada esmalt rikkumise ulatust. Samuti tuleb arvestada muid pressideliktide eripärasid. Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas. ( p 28) Isikliku õiguse rikkumisest saadud tulu väljaandmist saab kannatanu nõuda alusetu rikastumise sätete alusel. (p 30)
3-2-1-159-09 PDF Riigikohus 25.02.2010
Lammutustööde alustamisega olukorras, kus vaidlusalune eluruum on veel hageja valduses ja kasutuses, ei olnud hageja enam häirivate välismõjutuste eest kaitstud, võib olla rikutud kodu puutumatust kui põhiseaduse §-s 33 sätestatud üldist isikuõigust. Kodu puutumatuse rikkumised ei ammendu vaid kostja osutatud toimingutega (eluruumi sissetungimine või selles isiku vara ümberpaigutamine). Kodu puutumatuse riive ei eelda ainuüksi meelevaldset eluruumi sisenemist. Kodu puutumatust võivad rikkuda ka muud teod, näiteks olukorra tekitamine, mille tagajärjel võivad eluruumi takistuseta pääseda kõrvalised isikud eluruumi valdaja äraolekul. Üldjuhul on üürileandjal võimalik kodu puutumatust rikkuda üürilepingu kehtivuse ajal, aga see pole välistatud ka pärast lepingu lõppemist seni, kuni üürnik eluruumi valdab ja kasutab. Isiklike õiguste rikkumise õigusvastasus tehakse kindlaks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi. Ka isiklike õiguste õigusvastase rikkumise korral vabaneb rikkuja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumist VÕS § 1050 järgi. Isikuõiguste rikkumisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude suuruse põhjendatust hindab kohus VÕS § 134 lg 2 alusel.
3-2-1-152-03 PDF Riigikohus 23.12.2003
Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 172 lg 4 kohaselt arvestab kohus hüvitise suuruse määramisel tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü astet. Hüvitise suuruse määramisel tuleb kohtutel arvestada ka seda, millise hüve (tervise, vabaduse, au ja hea nime või muude õigushüvede) kahjustamise eest hüvitist nõutakse.
3-2-1-138-02 PDF Riigikohus 05.12.2002
Hageja on kannatanu kriminaalasjas, milles kohtualust süüdistati seksuaalkuritegude toimepanemises. Hageja isiku identifitseerimist võimaldanud artikli avaldamisega (kuritegude toimepanemise asjaolude täpne kirjeldamine, kannatanu eesnime ja perekonnanime esitähe kasutamine, väikelinna nimetamine, kus kannatanu elab) on rikutud PS §-st 26 lähtuvat eraellu sekkumise keeldu. Ka kohtuotsuse avalik kuulutamine ei tähenda iseenesest veel õigustust teha ajakirjanduse kaudu kohtuotsus avalikkusele kättesaadavaks viisil, mis võimaldab kuriteos kannatanu identifitseerimist. Hagejalt ei ole küsitud nõusolekut teda puudutavate eraeluliste andmete avaldamiseks ning kostjal puudusid hageja eraellu sekkumist õigustavad asjaolud, mistõttu on artikli avaldamine eraelu puutumatuse rikkumine TsÜS § 24 mõttes.
3-2-1-78-98 PDF Riigikohus 29.09.1999
Vanglas kinnipeetava õigust sõnumi saladusele võib piirata kohtu loal.
3-2-1-123-98 PDF Riigikohus 08.12.1998
Kuigi TKS § 4 p-s 6 on korratud põhiseaduse §-s 25 sätestatud põhimõtet, et õigusvastaselt tekitatud moraalne ja varaline kahju kuulub hüvitamisele, ei tulene tarbijakaitseseadusest, et teenuse osutaja kohustuste mittetäitmisega loetakse moraalne kahju tekkinuks. Kuid teenuse osutaja poolt oma lepinguliste kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine võib teatud juhtudel kaasa tuua ka tellija isiklike õiguste rikkumise (näiteks kehavigastuse tekitamine). Tuvastanud, et tarbijakaitse seaduse rikkumine tõi kaasa tellija isiklike õiguste rikkumise, peab kohus, juhindudes TsÜS § 172 lg-st 3, asjaolude kohaselt otsustama, kas sellega on tekitatud moraalset kahju.
3-2-1-106-96 PDF Riigikohus 27.09.1996
TsÜS § 26 annab alust sama seaduse paragrahvides 23-25 nimetamata isiklike õiguste rikkumisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamise nõuet rahuldada seaduses sätestatud juhtudel

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane