Kohtulahendite liigitus

Kohtuasja nr	Kohus	Lahendi kp	Seotud sätted	Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-119-10	Riigikohus	28.01.2011		Eraõigus -> Asjaõigus -> kinnisomand -> tekkimine AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Seega peab olema notariaalselt tõestatud ka ühise tegutsemise leping kinnistu omandamiseks (vt nt Riigikohtu 9. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-09, p 17). Eraõigus -> Võlaõigus -> seltsing -> TsK kohaldamine TsK § 438 lg 1 ning TsK § 440 lg-te 1 ja 2 järgi eeldab kaasomandi tekkimine ühise tegutsemise lepingu alusel lepingu poolte panuseid ühise eesmärgi saavutamiseks. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-117-09	Riigikohus	09.12.2009	TsK VÕS § 259	Eraõigus -> Asjaõigus -> kinnisomand -> tekkimine Tehing, millega kohustutakse kinnisasja omandama või võõrandama, peab olema AÕS § 119 lg 1 praegu kehtiva redaktsiooni järgi notariaalselt tõestatud. Põhimõtteliselt oli see nii ka enne 1. juunit 2003 kehtinud AÕS § 119 lg 1 järgi. Samas muutub vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing AÕS § 119 lg 2 järgi kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Eraõigus -> Võlaõigus -> seltsing -> TsK kohaldamine Ühise tegutsemise lepingu lõppemisel tuleb ühise tegutsemise käigus tekkinud vara, sh asja väärtuse juurdekasv, jagada asjaõigusseaduses sätestatud kaasomandi jagamise sätete alusel. Kaasomanikul on AÕS § 76 lg 1 järgi õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning AÕS § 77 lg 1 järgi jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel üldjuhul kaasomanike kokkuleppe kohaselt. Ka ühise tegutsemise lepingu eesmärgi saavutamiseks peavad pooled tasuma osamaksu rahas või muus varas või osalema eesmärgi saavutamisel töise panusega. Seega on ühise tegutsemise leping tasuline leping ning selle alusel abielu ajal omandatud vara on PKS § 14 lg 1 järgi abikaasade ühisvara sõltumata sellest, kas lepingus osales üksnes üks abikaasa või mõlemad. Eraõigus -> Võlaõigus -> kinkeleping -> kinkelepingu mõiste Eraõigus -> Perekonnaõigus -> abikaasade varasuhted -> varaühisus -> lahusvara Kinkelepingut iseloomustab kinkija ühepoolne kohustus rikastada kingisaajat ilma vastutasuta. Kui kinkija kohustub teist poolt rikastama tingimusel, et ta selle eest ka vastutasu (vastusoorituse) saab, ei ole tegemist kinkelepinguga. Ka enne 1. juulit 2002 kehtinud tsiviilkoodeksi järgi oli kinkeleping samadel alustel määratletav. Eraõigus -> Perekonnaõigus -> abikaasade varasuhted -> varaühisus -> ühisvara Ka ühise tegutsemise lepingu eesmärgi saavutamiseks peavad pooled tasuma osamaksu rahas või muus varas või osalema eesmärgi saavutamisel töise panusega. Seega on ühise tegutsemise leping tasuline leping ning selle alusel abielu ajal omandatud vara on PKS § 14 lg 1 järgi abikaasade ühisvara sõltumata sellest, kas lepingus osales üksnes üks abikaasa või mõlemad. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-8-99	Riigikohus	26.01.1999		Eraõigus -> Võlaõigus -> seltsing -> seltsingulepingu mõiste Eraõigus -> Võlaõigus -> seltsing -> TsK kohaldamine Ainuüksi eelnev kokkulepe osta ühiste vahenditega elamu või selle osa ei ole vaadeldav ühise tegutsemise lepinguna. Kui eesmärgiks on kaasomandi loomine, siis tuleb ka elamu või tema osa osta kaasomandisse. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-129-98	Riigikohus	18.12.1998		Eraõigus -> Võlaõigus -> seltsing -> seltsingulepingu mõiste Eraõigus -> Võlaõigus -> seltsing -> TsK kohaldamine Elamu ehitamise alustamiseks ühise tegutsemise lepingu puudumine ei välista hilisemat ühise tegutsemise lepingu sõlmist elamu valmisehitamiseks. Kui tuvastatakse poolte vahel ühise tegutsemise leping, on võimalik hinnata lepinguosaliste osade suurust ühises asjas (TsK § 438, § 440, AÕS § 71 lg 1). [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-113-96	Riigikohus	17.10.1996		Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> kohtu pädevus, kohtualluvus -> tsiviil- ja halduskohtu pädevuse piiritlemine Halduskohtu pädevusse ei kuulu täidesaatva riigivõimuorgani õigusaktide peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui kaebuse lahendamine on seotud tsiviilõigusliku vaidlusega, mis kuulub maa- ja linnakohtu pädevusse. Eraõigus -> Võlaõigus -> seltsing -> seltsingulepingu mõiste Eraõigus -> Võlaõigus -> seltsing -> TsK kohaldamine Ühise tegutsemise lepingu alusel loodud või omandatud vara on kaasomand. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> kohtulahend, v.a. tagaseljaotsus -> otsuse sisu ja vormistamine Kohus peab õiguse tunnustamise otsuses märkima, millist hagejale seaduse või lepingu alusel kuuluvat vaidlustatud õigust kohus tunnustab. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Kohtulahendite liigitus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: